Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Plvamaa EL 2010/6-7
kofestival on rohelise Plvamaa suurim pidu

Sgisene oktoobripev viis aastat tagasi. Plva kultuuri- ja huvikeskusse on kogunenud mnisada inimest uudistama Eesti esimest kofestivali Rohelisem elu. Viis aastat hiljem on tagasihoidlikult alanud festivalist saanud ks Plva maakonna vaieldamatu vapiritus, millest sai mullu osa peaaegu 6000 inimest.

Esimene kofestival ja mullune olid hisest nimest hoolimata kui ja pev: kui viis aastat tagasi mahtus festival hte sgispeva, siis viimased paar aastat on ritus kestnud peaaegu ndala. Festivali phiraskus on kandunud Karilatsis asuvasse Plva talurahvamuuseumisse, kus lisaks suurele loodustoodete laadale korraldatakse hulk seminare ja ttubasid. Ettevtmist on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus.
Mulluse festivali phipeval kis ligikaudu 5000 inimest. Arvestades, et Karilatsi on Phja-Eestist vaadatuna enam-vhem Riia klje all, on tegemist vga soliidse arvuga. Muutunud on ka rituse aeg: kui esimene leidis aset oktoobris, siis viimastel aastatel on festivali peetud augusti eelviimasel ndalal.

ppida ja ise teha on popp. Peale festivali phipeva on limalt populaarsed ka festivalindala jooksul korraldatud pitoad ja seminarid. Nii niteks sai Anni Arro mahetoidu valmistamise kursus tis sna otseses mttes tundidega. Muu hulgas sai mullusel festivalil kia koos Georg Aheriga Taevaskojas loodusretkel, osaleda koehituse tuuril ja ppida maakiviehitust.
Mdunud aastal oli festivalil ka oma programm, kus veedeti thistaeva Urmas Sisaskiga ning kidi pev kestnud loodusmatkal, kus htlasi piti ellujmisnippe Aigar Lipingu ke all. Elamuslik oli vhiretk, kus enamik osalejaid proovis esimest korda vhki pda, tema sugu ja vanust mrata ning ppida tundma vhi iseid eluviise.
Loomulikult on menukad isetegemise kursused, niteks savivoolimine vi restaureerimine: inimesed tahavad ppida ja tehtust rmu tunda. Samuti peeti mulluse festivali raames seminar Profilt profile, kus vaatluse all oli roheline energia ning arutleti nii tuule- kui ka tuumaenergia le.
Festivali he korraldaja Tiiu Marrani snul osales mulluse festivali seminaridel, kursustel, tuuridel ja retkedel htekokku le 670 inimese, kusjuures paljud populaarsemad seminarid titusid vaid mne pevaga.
Seega pole midagi imestada, et mullusel Luna-Eesti turismifoorumil tunnustati kofestivali eduka turismiprojektina.

Millest sai kik alguse? kofestival on viie aastaga muutunud sedavrd lahutamatuks Plvamaa osaks, et kellelegi ei tule phe ksida, kuidas kik algas. Pris algus ulatub kmmekonna aasta taha, mil Plva maavalitsus ja Plvamaa arenduskeskus tahtsid hiselt maakonnale oma kaubamrki luua.
Selle vljanuputamiseks ei pidanud teab mis erilist mttetd tegema, kuna Plvamaa omalaadne smbolvrv on kogu aeg olnud roheline. Plva kant on ju ks Eesti metsarikkamaid piirkondi ning htlasi peidavad maakonna 2164 km endas nii rabasid, liivakuid ja krgustikke kui ka rgorge, rkimata palumetsadest. Samuti rgivad sellised nimed nagu Taevaskoda, Piusa ja Setumaa enda eest. Kige selle tttu sndiski tunnuslause Plvamaa rohelisem elu, mida praegu peavad kik juba enesestmistetavaks.
Plvamaa rohelist kuvandit toetavad ka siinsed ksittavad: palkmaju taastav ja ehitav Vanaajamaja ja Luna-Eesti ht traditsioonilisemat ehitusviisi saviehitust − propageeriv Saviukumaja on vaid ksikud nited sellest vallast. Samuti on maakonnas ohtralt mahetalusid, mille tootevalik algab teesegudest ja ulatub mahejahude ja -leibadeni. Plvamaalt on saanud alguse ka traditsioon ehitada phumaju; mrkimata ei saa jtta vanapaberi taaskasutajat Rpina paberivabrikut.
Paar aastat tagasi ttas Plvamaa arenduskeskus vlja Rohelisema mrgi statuudi, mida antakse neile Plvamaa ettevtjatele, kes toodavad puhtaid ja looduslikke tooteid ning kasutavad kohalikku toorainet. Praeguseks on mrgiomanikke maakonnas juba le paarikmne ning selle tunnustuse on saanud le 130 toote.

Puudus suurem rahvaritus. Kuigi aasta-aastalt kinnistus Plvamaa kui rohelise maakonna maine, tunti maakonnas siiski puudust suuremast rahvaritusest, mis tooks kohale inimesi, aitaks turustada siinsete ettevtjate toodangut ning elavdaks seelbi kohalikku majandust. Seetttu tekkiski viis aastat tagasi idee korraldada festival, mis tooks Plvamaale rohelisest ja sstlikust eluviisist huvitatud inimesed.
Ehkki turism on Plvamaa jaoks ilmselgelt ks vtmethtsusega majandusharu, ei soovi maakond muutuda massiturismi sihtkohaks, vaid ootab eelkige loodust armastavaid turiste. On raske hinnata, kui palju raha on festivalilised Plvamaale jtnud, kuid tenoliselt mrkimisvrselt palju. Siiski on kofestivali mju maakonna majandusele pigem kaudne, kuna festival kinnistab inimestes Plvamaa kui rohelise maakonna kuvandit ja aitab seelbi ma siinsete ettevtjate tooteid.

Tuleb ka sel aastal. Kuigi vahepeal tundus, et rahastamisprobleemide tttu vib kofestival tnavu sootuks ra jda, vib praegu loota, et festivali peetakse raskete aegade kiuste ka sellel aastal. Et tnavu thistatakse 100 aasta mdumist Eesti looduskaitse algusest, on festivali mrksnad looduse kaitse ja sstev kasutus. Kavas on korraldada talgupevad, mitu loodusretke ning mahepllumajanduse seminar. Nagu ikka, on oodata pnevaid kursusi ja ttubasid alates loodusfotograafiast kuni sgitegemiseni.
Kohtumiseni augustis Karilatsis Plva talurahvamuuseumis!

Sander Silm (1970) on htulehe ajakirjanik, kes on aastaid ttanud ka Plvamaa ajalehes Koit ja kirjutanud Eesti vljaannetele uudissnumeid Luna-Eesti kohta.



Sander Silm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012