Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Põlvamaa EL 2010/6-7
Ökofestival on rohelise Põlvamaa suurim pidu

Sügisene oktoobripäev viis aastat tagasi. Põlva kultuuri- ja huvikeskusse on kogunenud mõnisada inimest uudistama Eesti esimest ökofestivali „Rohelisem elu”. Viis aastat hiljem on tagasihoidlikult alanud festivalist saanud üks Põlva maakonna vaieldamatu vapiüritus, millest sai mullu osa peaaegu 6000 inimest.

Esimene ökofestival ja mullune olid ühisest nimest hoolimata kui öö ja päev: kui viis aastat tagasi mahtus festival ühte sügispäeva, siis viimased paar aastat on üritus kestnud peaaegu nädala. Festivali põhiraskus on kandunud Karilatsis asuvasse Põlva talurahvamuuseumisse, kus lisaks suurele loodustoodete laadale korraldatakse hulk seminare ja töötubasid. Ettevõtmist on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus.
Mulluse festivali põhipäeval käis ligikaudu 5000 inimest. Arvestades, et Karilatsi on Põhja-Eestist vaadatuna enam-vähem Riia külje all, on tegemist väga soliidse arvuga. Muutunud on ka ürituse aeg: kui esimene leidis aset oktoobris, siis viimastel aastatel on festivali peetud augusti eelviimasel nädalal.

Õppida ja ise teha on popp. Peale festivali põhipäeva on ülimalt populaarsed ka festivalinädala jooksul korraldatud õpitoad ja seminarid. Nii näiteks sai Anni Arro mahetoidu valmistamise kursus täis sõna otseses mõttes tundidega. Muu hulgas sai mullusel festivalil käia koos Georg Aheriga Taevaskojas loodusretkel, osaleda ökoehituse tuuril ja õppida maakiviehitust.
Möödunud aastal oli festivalil ka oma ööprogramm, kus veedeti tähistaeva öö Urmas Sisaskiga ning käidi ööpäev kestnud loodusmatkal, kus ühtlasi õpiti ellujäämisnippe Aigar Lipingu käe all. Elamuslik oli vähiretk, kus enamik osalejaid proovis esimest korda vähki püüda, tema sugu ja vanust määrata ning õppida tundma vähi öiseid eluviise.
Loomulikult on menukad isetegemise kursused, näiteks savivoolimine või restaureerimine: inimesed tahavad õppida ja tehtust rõõmu tunda. Samuti peeti mulluse festivali raames seminar „Profilt profile”, kus vaatluse all oli roheline energia ning arutleti nii tuule- kui ka tuumaenergia üle.
Festivali ühe korraldaja Tiiu Marrani sõnul osales mulluse festivali seminaridel, kursustel, tuuridel ja retkedel ühtekokku üle 670 inimese, kusjuures paljud populaarsemad seminarid täitusid vaid mõne päevaga.
Seega pole midagi imestada, et mullusel Lõuna-Eesti turismifoorumil tunnustati ökofestivali eduka turismiprojektina.

Millest sai kõik alguse? Ökofestival on viie aastaga muutunud sedavõrd lahutamatuks Põlvamaa osaks, et kellelegi ei tule pähe küsida, kuidas kõik algas. Päris algus ulatub kümmekonna aasta taha, mil Põlva maavalitsus ja Põlvamaa arenduskeskus tahtsid ühiselt maakonnale oma kaubamärki luua.
Selle väljanuputamiseks ei pidanud teab mis erilist mõttetööd tegema, kuna Põlvamaa omalaadne sümbolvärv on kogu aeg olnud roheline. Põlva kant on ju üks Eesti metsarikkamaid piirkondi ning ühtlasi peidavad maakonna 2164 km² endas nii rabasid, liivakuid ja kõrgustikke kui ka ürgorge, rääkimata palumetsadest. Samuti räägivad sellised nimed nagu Taevaskoda, Piusa ja Setumaa enda eest. Kõige selle tõttu sündiski tunnuslause „Põlvamaa – rohelisem elu”, mida praegu peavad kõik juba enesestmõistetavaks.
Põlvamaa rohelist kuvandit toetavad ka siinsed käsitöötavad: palkmaju taastav ja ehitav Vanaajamaja ja Lõuna-Eesti üht traditsioonilisemat ehitusviisi – saviehitust − propageeriv Saviukumaja on vaid üksikud näited sellest vallast. Samuti on maakonnas ohtralt mahetalusid, mille tootevalik algab teesegudest ja ulatub mahejahude ja -leibadeni. Põlvamaalt on saanud alguse ka traditsioon ehitada põhumaju; märkimata ei saa jätta vanapaberi taaskasutajat Räpina paberivabrikut.
Paar aastat tagasi töötas Põlvamaa arenduskeskus välja Rohelisema märgi statuudi, mida antakse neile Põlvamaa ettevõtjatele, kes toodavad puhtaid ja looduslikke tooteid ning kasutavad kohalikku toorainet. Praeguseks on märgiomanikke maakonnas juba üle paarikümne ning selle tunnustuse on saanud üle 130 toote.

Puudus suurem rahvaüritus. Kuigi aasta-aastalt kinnistus Põlvamaa kui rohelise maakonna maine, tunti maakonnas siiski puudust suuremast rahvaüritusest, mis tooks kohale inimesi, aitaks turustada siinsete ettevõtjate toodangut ning elavdaks seeläbi kohalikku majandust. Seetõttu tekkiski viis aastat tagasi idee korraldada festival, mis tooks Põlvamaale rohelisest ja säästlikust eluviisist huvitatud inimesed.
Ehkki turism on Põlvamaa jaoks ilmselgelt üks võtmetähtsusega majandusharu, ei soovi maakond muutuda massiturismi sihtkohaks, vaid ootab eelkõige loodust armastavaid turiste. On raske hinnata, kui palju raha on festivalilised Põlvamaale jätnud, kuid tõenäoliselt märkimisväärselt palju. Siiski on ökofestivali mõju maakonna majandusele pigem kaudne, kuna festival kinnistab inimestes Põlvamaa kui rohelise maakonna kuvandit ja aitab seeläbi müüa siinsete ettevõtjate tooteid.

Tuleb ka sel aastal. Kuigi vahepeal tundus, et rahastamisprobleemide tõttu võib ökofestival tänavu sootuks ära jääda, võib praegu loota, et festivali peetakse raskete aegade kiuste ka sellel aastal. Et tänavu tähistatakse 100 aasta möödumist Eesti looduskaitse algusest, on festivali märksõnad „looduse kaitse” ja „säästev kasutus”. Kavas on korraldada talgupäevad, mitu loodusretke ning mahepõllumajanduse seminar. Nagu ikka, on oodata põnevaid kursusi ja töötubasid alates loodusfotograafiast kuni söögitegemiseni.
Kohtumiseni augustis Karilatsis Põlva talurahvamuuseumis!

Sander Silm (1970) on Õhtulehe ajakirjanik, kes on aastaid töötanud ka Põlvamaa ajalehes Koit ja kirjutanud Eesti väljaannetele uudissõnumeid Lõuna-Eesti kohta.



Sander Silm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012