Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2010/6-7
Miks ja kuidas tekkis Põlvamaal huvimetsa kontseptsioon?

Põlva maakond on üks mitmekesisema loodusega maakondi Eestis. Maakonna kogupindalast (2164 km2) umbes 5% (11 000 ha) hõlmavad sellised loodusväärtused, mis on võetud riikliku kaitse alla kas maastiku- ja looduskaitsealadena, nagu Ahja jõe ürgorg, Akste, Piusa, Meenikunno, Tilleorg, Võhandu jt.
Inimesed on ammu avastanud hulga siinseid kauneid paiku ja külastanud neid puhkehetkedel või rahvaüritustel. Nõukogude ajal korraldati rahva hulgas pühaks peetud Suur-Taevaskojal isegi Põlva rajooni laulupidusid. Sellega kaasnenud korratu rahvahulkade liikumine ja pidutsemine kahjustas aga õrna loodust märgatavalt ja oli üks põhjusi luua Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala 1957. aastal.
Kuid rahva liikumist kaunis jõeorus ei saa ju keelata. 1970. aastatel tegi palju siinse kauni maastiku kaitseks looduskaitseinspektor Maie Erik, tema ajal valmisid betoonastmetega trepid, uued sillad, kaldakindlustused ja -tõkked jm.

1981. aastast hakkas looduskaitse ja puhkemajandusega hoogsamalt tegelema Kiidjärve metskond. 1982 kohtusin Ahja jõe looduse uurija ja kaitsja, linnuteadlase Eerik Kumariga, kes andis häid juhiseid kaitseala korrastamiseks. Tema maakodu oli Kiidjärvel. Hakkas küpsema mõte käsitleda Kiidjärve ümbruse metsi ja looduse säästlikku kasutamist ja hoidu kompleksselt.
Kiidjärvest umbes 9 km kaugusel asuvale ja 250 ha suurusele piirkonnale pandi nimeks huvimets. See on Eesti endisest keelepruugist võetud sõna, mis tähendab metsarikast ala, kus kõigile leidub palju vaatamisväärset ja põnevat. Huvimetsa kirjeldav voldik valmis 1999, looduspuhkuseks on rajatud matkarajad ja puhkekohad.

1981. aastast hakkas looduskaitse ja puhkemajandusega hoogsamalt tegelema Kiidjärve metskond. 1982 kohtusin Ahja jõe looduse uurija ja kaitsja, linnuteadlase Eerik Kumariga, kes andis häid juhiseid kaitseala korrastamiseks. Tema maakodu oli Kiidjärvel. Hakkas küpsema mõte käsitleda Kiidjärve ümbruse metsi ja looduse säästlikku kasutamist ja hoidu kompleksselt.
Kiidjärvest umbes 9 km kaugusel asuvale ja 250 ha suurusele piirkonnale pandi nimeks huvimets. See on Eesti endisest keelepruugist võetud sõna, mis tähendab metsarikast ala, kus kõigile leidub palju vaatamisväärset ja põnevat. Huvimetsa kirjeldav voldik valmis 1999, looduspuhkuseks on rajatud matkarajad ja puhkekohad.



Ain Erik, RMK erumetsaülem ja loodushoidja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012