Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Plvamaa EL 2010/6-7
Kige mitmepalgelisem maanurk

Plvamaad, seda kunagise Tartu-, Vru- ja Petserimaa kokkupuutealadel paiknevat, Lmmijrvest kuni Otep kupliteni ulatuvat maakonda vib pikemalt kaalumata nimetada kige mitmepalgelisemaks ja omanolisemaks maanurgaks Eestimaal. Siin leidub kiki Luna-Eestile omaseid maastikke: maakonna keskosas rgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik, lneosas Otep krgustik, idas Lmmijrve-rne madalik ja kaguosas Petseri ja Vrska vahel tasandike, rgorgude ja mnnipalude maastik Palumaa.

Suurem osa Plvamaast asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaal, kus maapind ulatub kuni 80 meetrit le merepinna. Pinnakate on valdavalt saviliivmoreen, mida kohati katavad jjrvelised liivad. Pinnakatte all laotuvad Kesk-Devoni liivakivid, aleuroliidid ja savid. Jgede rgorgude krgetel veerudel paljanduvad punakad liivakivid on siinse kandi silmapaistvaimad pinnavormid. Tuntumaid paljandeid Ahja ja Vhandu je res on loodud kaitsma Ahja je rgoru, Tilleoru ja Vhandu maastikukaitseala.

Ahja je rgoru maastikukaitseala (1957, 1120 ha, Natura-ala) eesmrk on hoida alles Ahja je, selle rgoru, lisaorgude ja oruveerudel krguvate liivakivipaljandite, orus kasvava ja seda mbritseva metsa ning lammiheinamaade maastikuline terviklikkus, samuti siinsete liikide elupaigad. Kaitseala haarab je keskjooksu 18 km ulatuses, Koorvere sillast kuni Otteni (Valgesoo) veskini. Vesi voolab le kruusaste kiviklvidega krestike 200400 meetri laiuses ja kuni 30 (kohati 40) meetri sgavuses rgorus. Je lang kaitseala ligus on 1,11,6 meetrit kilomeetri kohta, mis annab jele tema keskjooksul mestikuje iseloomu. Rahulikumatel lammiosadel loob jgi rohkelt lookeid, silmuseid ja soote.

Kaitseala pilgupdjad on maalilised kaljud, mis suurima krguse ja toreduse saavutavad Kiidjrve ja Valgesoo vahel. Midagi muistset, levat ja salaprastki hoovab neist iidsetest kaljupaljanditest, mille liivad on settinud sadade miljonite aastate eest ja mille seinu on lihvinud mineviku vimsad veevood. Kuulsus paljandite seas on Suure Taevaskoja 150 meetri pikkune ja 24 meetri krgune kalju.
Kiidjrve-Taevaskoja vahelisel jeligul lainetab Saesaare paisjrv, mille tekitas 1951.1953. a. ehitatud hdroelektrijaama pais, ja mille ohvriks langes Eesti suurim ja kauneim Saesaare krestik. Krestikust on kahju seda enam, et hvitust osutus tarbetuks: vaid mni aasta prast paisu valmimist judis elekter sinna kanti juba mda krgepingeliini Narvast.
Kaitseala maastikku kujundavad kuivad valguskllased nmme- ja palumetsad (peamiselt mnnikud) ning viljakad laanemetsad (kuusikud). Jgi voolabki enamasti metsade rpes.
Nimetame ka siinsetes metsades ja niitudel leiduvad kaitsealused liigid: alssosi, karukold, mets-vareskold, austria roidputk, roomav vilge, kahelehine kokeel, laanekuklane, mustlaik-apollo, jlind ja vesipapp. Jeelanikest on kaitse all jeforell, harjus, hink, vldas ja paksukojaline jekarp.

Tilleoru maastikukaitseala (1957, 190 ha) siht on enam-vhem sama: hoida Ahja je, selle rgoru, lisaorgude ja jnukkrgendike ning oruveerudel kasvava metsa maastikulist terviklikkust, samuti alal elutsevate liikide elupaiku. Kaitseala paikneb rohkem je lemjooksul, ulatudes vana Postitee maanteesillast Mksi veskini. Siin on Erastvere jrvest alguse saanud vike veenire arenenud nooreks jeks, millel laiust kohati kmme ja sgavust kaks meetrit. Jesng silmuskleb tugevasti, moodustades arvukaid lookeid, krusid, silmuseid.
Terrassirikka oru lammil avanevad arvukad allikad, mitmes kohas on tekkinud vikesed allikasood. Oru uhtus valmis viimase mandrij sulavesi, oru laius on valdavalt 400500 meetrit, veerude kalded kuni 37 kraadi, suurim sgavus 42 meetrit. Orgu suubub, eriti lne poolt, hulk viksemaid slkorge, ksiti ilmestavad maastikku jrakud ja lamedamad ning lhemad lisaorud.
Tilleoru lnepoolses veerus asub kaitseala prl: Varbuse oja paremal kaldal pstloodis paljanduv tumepunane liivakivisein ja selle alt koopalhest vlja voolav Merioone allikas, mille vooluhulk on 1623 liitrit sekundis. rgorumaastikule annavad phiilme kuuse- vi mnnienamusega palumetsad ja salukuusikud. Kaitsealustest liikidest leidub jalgtarna.

Vhandu maastikukaitseala (1964, 709 ha). Eesti pikimat jge Vhandut (nimetatud ka: Voo, Vu, Phajgi; looduskaitseregistri andmetel 176 km) peeti muistsel ajal phaks, selle kauni selgeveelise je kallastelt ei tohtinud murda htki oksa ega lille. Siinsete inimeste loodusekummardamine oli nii tugevasti juurdunud, et see ti neile tlisid ristiusu levitajatega. Niteks kui 17. sajandil ehitati jele Smerpalu vesiveski (Vru maakonnas), pidasid kohalikud talupojad 1642. aasta viljaikaldust karistuseks je rvetamise prast. Nad pletasid veski ja tungisid misa. Ainult kohalesaadetud soldatid suutsid murda talupoegade vastupanu. See sndmus on leidnud kajastuse Aino Kalda jutustuses Phaje kttemaks.
Sajandid on mdunud ja jgi oma pikas sngis Otep allikatest kuni Peipsi Lmmijrveni on palju saladusi unustusehlma uhtunud. Aga rgne lummav ilu pole kadunud. Kige kaunim osa, 12-kilomeetrine lik Leevi maanteesillast Reo maanteesillani on vetud kaitse alla. Kaitseala eesmrk on kanda hoolt Vhandu je, selle rgoru ja oruveerudel krguvate liivakivipaljandite, oruveerude metsa ja lammiheinamaade maastikulise terviklikkuse eest.
Ka selle kaitseala uhkuseks on liivakivipaljandid (nn. mrid). Kaitseala 38 paljandist on maalilisemad Pdramr, Tsirgumr, Sjatare ja Kalmatu mr. rgorule on iseloomulikud sagedad terrassid: tavaliselt on ks oru veer jrsk, teisel veerul vib theldada kahte, harva kolme terrassi. Terrassid on tekitanud Peipsi jpaisjrve veetaseme kikumine.
Vhandu kallastel tekkisid hed Eesti vanimad asulad, mida tendavad rohked kalmed ja muinaslinnuste asemed. Je res asusid phamud: hiied ja ohvripaigad. Kalmatumri krgel kaldal on esivanemate iidne matmispaik: 12 kbast. Leidub ka Phjasja-aegseid matmiskohti ja suurtkiasemeid.

rgorgude vahelistel lavadel laiuvad siin-seal sood. Kaitse all on Meenikunno soo, Valgesoo ning Meelva soo maakonna idaosas. Need mrjad maad on meie maastikule sna tpilised, olles tekkinud tuhandete jajast jnud jrvede kinni kasvades. Soodel on vga thtis roll looduse veemajanduses, ksiti pesitseb siin kaitsealuseid linde: kotkad, metsis, sookurg jt.

Meenikunno maastikukaitseala (1981, 2651 ha, Natura-ala). Liivaseljandikest mbritsetud umbes 1500 ha suurune Meenikunno soo on Palumaa ja kogu Ugandi lavamaa iseloomulikumaid. Maastik on siin mitmekesine: enamasti puisraba, kuid ka kolm suurt laugasjrve, tmad lvestikud, kujunemisjrgus laugastik ja arvukad plismetsaga rabasaared, suuremad neist Pikksaar ja Phklisaar. Kagus ja edelas piiravad sood mhnastikud (nt. Nohipalo mhnastik).
Enamik Meenikunno sood on tekkinud liivase maismaa soostudes, mis algas boreaalsel kliimaperioodil le 8000 aasta tagasi. Raba turbalasundid on veega kllastunud, liivad selle all ainult osaliselt: raba n.-. ripub hus. Nii on raba on kujunenud aastatuhandeid ja kasvab usinasti ka praegu.
Rnde ajal peatub soos hulgaliselt sookurgi, raba- ja suurlaukhanesid ja laululuiki. Koha peal pesitsevad metsis, sarvikptt, vikepistrik. Soosaartel kasvab ohtra sarapuu ja salutaimedega kase-haavasalumetsa, mis pakub kasvukohta haruldasele austria roidputkele.
Rahvaprimuse kohaselt ehitasid rootslased Phjasja ajal lbi Meenikunno soo palkidest tee.
Thelepanu vrivad soost idasse jvad Nohipalu Valge- ja Mustjrv. Maalilised mnnimetsaga mbritsetud jrved igustavad oma nime: Valgejrve vesi on heleroheline ja mineraalidevaene, vaid pool kilomeetrit luna pool asuva Mustjrve oma aga punakaspruun ja lbipaistmatu. Valgjrves kasvab haruldast vesilobeeliat, jrvlahnarohtu ning lamedalehist jgitakjat.

Meelva maastikukaitseala (1981, 2073 ha, Natura-ala). Meelva soo kuulub Kesk- ja Ida-Eesti suurte soode valdkonda ja on Plvamaa suurim. Soolaam on tekkinud madalaveeliste jnukjrvede soostudes.
Kaitseala on mitmekesine ja huvitav tnu soosaartele, sopilisele kontuurile ja jrvedele (Padojrv ja maakonna suurim Meelva jrv). Valdav on siin lageraba rohkete laugastega, puisraba leidub laugaste mbruses ja raba servas.
Meelva jrve kossteem on erakordselt haruldusterikas, mis annab talle suure teadusliku thtsuse. Jrv on huumustoiteline, vesi happeline ja sisaldab vhe mineraalaineid. Soosaartel kasvavad peamiselt kase-haava- ja laanemetsad, kaitseala realadel mnni-kase segamets. Haruldastest taimedest leidub nsiniint, kuradi srmkppa ning austria roidputke. Kaitsealustest linnuliikidest on kohal kalakotkas, laululuik, kalakajakas, teder, sookurg, metskiur, sookiur, suurkoovitaja ja kiivitaja.

Valgesoo maastikukaitseala (1981, 352 ha, Natura-ala). Valgesoo on valdavalt puisraba, leidub vaid kaks laigukest lagedamat ala, kus kasvavad kanarbikulised. Soo on ldiselt lame, siiski on aimatavad kaheksa vga madalat saart, mis kaetud rabamnnikuga. Soo lheb mineraalmaaks le ldjoontes jrsult ja seetttu piirab siirdesoomets sood vaid kitsa ribana. Turbalasundi keskmine paksus on 1,3 meetrit. Turvas paikneb otse liival, mis osutab, et Valgesoo on tekkinud liivase lohu soostudes. Valgesoo vrtust suurendab asjaolu, et seda pole kuivendus mjustanud.
Sood mbritsevad peaaegu igast kljest metsad: lekaalus on viljakad jnesekapsa kasvukohaga mnni- ja kuuseenamusega segametsad. Ala loodeosas (vaatetorni mbruses) pakuvad mnusat vaadet Ahja kunagise misniku Conrad von Braschi 1860.1870. aastail rajatud mnnikultuurid, mis ndseks on kasvanud uhkeks ja vimsaks mnnimetsaks, rahva snul parunimnnikuks.

Palumaaks nimetatakse maakonna kaguosa, kus pinnakatteks valdavalt liivad. Siin asub palu- ja nmmemetsadega kaetud piirkonna suurim mhnastik Mustoja mhnastik, mis koos vahelduvate rabaaladega moodustab Mustoja maastikukaitseala (1998, 3468 ha, Natura-ala). Ala on tugevasti liigestatud, ldjoontes kaarekujuline, jrgides luna pool kulgeva Piusa rgoru ulatuslikku knakut. Kaitseala palgejooned tekitab erakordselt keerukas geomorfoloogiline ehitus: mhnad, otsamoreenid, nod, uhtorud, sootasandikud, luited, abrasiooniastangud ja -terrassid, hulk rndrahne. Eripra lisavad tuiskliivaalad ja tuuletekkelised pinnavormid, mis muu hulgas on tekkinud metsaplengute tagajrjel, kui taimestik on hvinud ja tuuled psenud vabalt pinnamoodi kujundama. Kaitsealale nime andnud Mustoja saab alguse mhnastikukaare sisekljel Ussisoo allikaist ja suubub kaitsealast phja pool asuvasse rsava jrve.
Taimestik on liigivaene, kuid haruldusterohke. Kaitseala on thtsaim stepitaimede levikuala Eestis. Jaan Eilarti uurimuste jrgi on lunapoolsete (stepialade) taimeliikide sissernnet siia soodustanud Pihkva jrv, Piusa jgi ja raudtee.
Juba tsaariajal kasutati mhnastikku sjavepolgoonina. 1920.1930. aastatel rajati siia Eesti sjave harjutuspolgoon. 1950. aastatel hakkas polgooni kasutama Petseri lhedal paiknenud Nukogude tankipolk, hiljem motoriseeritud jalavgi. Tedresoo lunaossa rajas Nukogude sjavgi lasketiiru.

Kuulmajrve maastikukaitseala (2005, 1011 ha, Natura-ala). Kaitsealale nime andnud Kuulma (Koolma) jrv ning Mustjrv ja Saarjrv selle lhedal on vee keemiliste omaduste poolest haruldased kogu Euroopas. Jrvi iseloomustab vga suur huumusainete sisaldus, pehme ja pruun vesi. Vee pH on vaid 45, seega on vesi vga happeline. Suure humiinainete sisalduse tttu on need jrved arvatavasti kige tumedaveelisemad veekogud Euroopas. Erilise keskkonna prast (vga happeline keskkond, pehme ja tume vesi, tugev veekihistus, intensiivne veevahetus) elutsevad jrvedes haruldased kooslused. Elustik on liigivaene ja vheproduktiivne, planktonit leidub peamiselt jrve pinnakihis, kalade vrvus vib olla iseloomulikult tume.
Jrvi mbritsevad valdavalt mnnienamusega palumetsad. Nende vahele jvad sood: Kogrjrve soo, Sasisuu, Suursuu raba ja Viksi soo. Maastikku ilmestab Mujrve palo mhnastik.

Ihamaru looduskaitseala (1981, 254 ha, Natura-ala) on rajatud loodusliku tekkega metsakoosluste hoiuks tookordse Plva metskonna neljas kvartalis. 2001. aastal laiendati ala le-eestilise metsakaitsealade projekti raames. Metsad, mis katavad alast 85%, ongi kaitseala vrtuslikem osa. Tnu vahelduvale pinnamoele on metsad mitmekesised, kuivadest mnnikutest mrgade lammimetsadeni. Vanemates metsaosades, mida pole aastakmneid majandatud, leidub ohtralt lamapuitu.
Kaitseala teine vrtus on luhaniidud Ahja je ja ala phjapiiriks oleva Hilba je lammil. Siinseid niite ei ole paraku hooldatud juba aastaid ja ndseks on need kohati kattunud pajuvsa ja kuni 30-aastaste leppade ja kuuskedega. Kinnikasvamata niidukestel on silinud niidutaimestik. Kaitsealustest liikidest kasvab metsas koldasid, niidualadel eri liiki kpalisi.

Liigikaitsealasid on Plvamaal neli: Akste, Piusa, Maruoru ja Veski.

Akste looduskaitseala (1977, 188 ha) Kiidjrve metsades tuntakse sipelgariigina. Kagu-Eestile omane heakasvuline jnesekapsakuusik on koduks Eesti suurimale metsakuklaste asurkonnale, mida on hinnatud ka Euroopa suurimaks. Siin on loendatud umbes 1500 laanekuklaste pesa, paljud neist vga vanad ja suured. Lhemalt saab Akste kohta teada Ants-Johannes Martini artiklist siinsamas numbris.

Piusa koobaste looduskaitseala (1981, 46 ha, Natura ala) eesmrk on kaitsta koopaid kui nahkhiirte elupaika. Klaasliiva kaevandades inimktega rajatud koobastikust on saanud suureprane elupaik viiele nahkhiireliigile. Nahkhiirte koondumisaladel, eriti koobastel kui talvituspaikadel on nende loomade elus (ja kaitses) vga thtis osa. Koobaste sobivuse talvitumiseks mravad kindlad tingimused, millest thtsamad on temperatuur, niiskus, vaikus, pimedus, koopa ja selle avade mtmed, praod koopaseintes ning koopa mbruse maastik. Piusa koobaste tingimused on psinud nahkhiirtele soodsad pikka aega, see ongi vimaldanud suure talvituskoloonia tekke.

Maruoru ja Veski looduskaitsealal (2001, Natura-alad) on rajatud vga haruldase ja ohustatud liigi must-toonekure kaitseks, samuti vrivad hoidu loodusmetsad ja soometsad kui elupaigatbid.

Plvamaa pargid on prand 18.19. sajandil rajatud misaparkidest. Esialgu korrapraselt kujundatud stiilist on alles vaid fragmente, sest 19. sajandil muudeti nad mber vabakujulisteks maastikuparkideks. Eesti pargid on ldse olnud lihtsad ja tagasihoidlikud vrreldes vormi-, vrvi-, liigi- ja stiilirohkete uhkete parkidega mujal Euroopas.
Pargikujunduses mngivad thtsaimat rolli puud ja psad, mis pidevalt arenedes annavad pargile uue ilme. Silmapaistvalt plised ja soliidsete mtmetega puud on prit parkide algusajast. Nimetagem siin tammesid Valgjrve, Erastvere, Kiidjrve, Peri pargis. Ka paljud plisprnad parkides paistavad silma aukartustratavate mtmetega.
Et rhutada misa thtsust ja erinevust mbrusest, istutati sissesiduteede rde puude read. Mrkimist vrivad Mooste, Kiidjrve ja Vastse-Kuuste alleed. Alleepuud on valitud kodumaiste liikide hulgast: prnad vi tammed.
Alguses parkides ohtralt kasutatud arhitektuurilistest vikevormidest, nagu skulptuurid, vaasid, pargimajakesed, lehtlad ja sammastikud, on alles vga vhe: eelkige hakkavad ksikud srased silma Rpina pargis.
Ka Luna-Eesti misate hooned on olnud sna lihtsad ja tagasihoidlikud, praeguseks on mitu neist hvinud vi mber ehitatud. Esinduslikumana vib nimetada juugendstiilis Mooste misahoonete kompleksi.
Vanad pargid on oskuslikult loodusesse sobitatud ning hoolimata oma praegusest seisukorrast ilmestavad nad maastikku suuresti ja vrivad nii imetlust kui ka kaitset.

Looduse ksikobjektidest on meil kaitse all peamiselt plised puud, tavatult suured rndrahnud, allikad, joad, pangad, paljandid vi nende rhmad. Plvamaale tunnuslikult on selles nimistus ka taevase pritoluga objekte: meteoriidikraatrid Ilumetsas ja Tsrikmel.
Enim lugupidamist vrivad ehk plispuud. Metsavndi elanikena oleme alati olnud puudega seotud. Iidsed sammaldunud puud nisid aastakmnete vltel inimsilmadele ikka samadena: nad vinuksid jutustada vga palju mdunud sajandi(te)st, mil nende oksad juba tuules kiikusid. Niisiis puud hendavad inimplvi. Plvamaa jmedaim puu on hberemmelgas Rasinal. Soliidsemad tammed on siin Koolma tamm Leevil, Silgu tamm Jksi jrve phjakaldal ja Tilleoru tamm Varbusel.
Pilkupdvad ja maastikku ilmestavad puud on mnnid: silmapaistavalt kahara vraga kahar pettai Rpina-Veerksu tee res, tiheda ja kahara ladvatutiga tutuga pettai Suuremetsas, karo kakutu pettai ja kraaviotsa pettai Kiumas, Akste pettai KiidjrveKrsa tee res jt.
Arvatavalt jmedaim kask kasvab Krgessaare klas, omaprased kuuse leinavormid Rebasmel. Seevastu Plvamaa suurim kivi asub Niitsikul.

Hoiualad (nn. Natura-alad) on loodud 2005. aastal, ajendiks Eesti hinemine Euroopa Liiduga. Siht on kanda hoolt EL linnu- ja loodusdirektiivis nimetatud elupaikade ja kasvukohtade eest, mis jvad vljapoole kaitsealasid. Hoiualadele ei koostata kaitse-eeskirju, vaid hinnatakse seal kavandatavate tegevuste mju ja keelatakse need, mis kahjustavad ala soodsat seisundit.

Jgede ja jrvede hoiualad. Natura 2000 looduskaitsevrgustik hlmab ka meie siseveekogusid: jrvi, jgesid, ojasid. Eesti loodushoiukeskuse ja ZBI limnoloogiajaama ttajate 2002. aasta vaatluste ja uuringute phjal valiti Plvamaal vlja 53 jrve ja 21 jeliku, mis vastavad euroliidu loodusdirektiivi nuetele. Need arvud on sna suured, andes tendust meie veekogude vrtusest.
Jgede puhul vrib hoidu eelkige liigirohke elustik (loodusdirektiivi kalaliigid jm.), krestikud, langud, soodid, aeglased voolukohad ja jesopid, aga ka kaldamaastik: krged oruveerud, lisaorud, lamm jms. Just neid vrtusi kannab enamik Kagu- ja Luna-Eesti jgesid. Vooluveekogude kaitseks on loodud Ahja je, Hilba je, Karisilla oja, Mdaje, Palomisa oja ja Vhandu je hoiuala.
Meie jrvedest on suur osa pehmeveelised ja huumusainerohked, mis on Euroopas haruldane. Jrvi kaitsevad Plvamaal Akste jrve, Jksi jrve, Kivijrve, Kooraste Kvvrjrve ja Pikajrve, Laho jrve, Palojrve, Piigandi jrve ja Ahijrve, Uiakatsi jrve, Viroste jrve ning Vrska lahe hoiuala.
Jgede ja jrvede krval on Plvamaa looduskaitses vga olulisel kohal mrgalade ja niitude hoiualad, samuti kaitsealuste liikide psielupaigad vljaspool kaitsealasid (vt. lisakaste).

Aita Neemre on keskkonnaameti Plva-Valga-Vru regiooni looduskasutuse spetsialist.



Aita Neemre
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012