Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Plvamaa EL 2010/6-7
Plva energiamajanduse roheline tulevik

Plva linna praegune soojamajandus kasutab peamiselt maagaasi. Soojusenergiat toodetakse nii gaasikatlas kui ka gaasimootoril phinevas koostootmisjaamas. Kuna maagaas on ktusena kallis, siis otsib AS Plva Soojus vimalusi vtta tarvitusele alternatiivsed kodumaised taastuvktused, et alandada soojusenergia hinda Plva linnas ning vhendada fossiilktuste osathtsust energiamajanduses.

Lisaks tahkektusel (nt. puit, turvas, phk) phineva soojakatla rajamisele on Plva energiamajanduses vimalik ra kasutada ka mbruskonna pllumajanduslikku potentsiaali. Tuleks rajada juba aastaid kneaineks olnud biogaasil phinev koostootmisjaam: nnda saaks Plvast soojusenergia poolest ks odavaimaid ja keskkonnahoidlikumaid linnu Eestis.

Mis on biogaas? Kuidas seda toodetakse? Biogaas tekib biolaguneva tooraine anaeroobsel ehk hapnikuvabas keskkonnas kritamisel. Selle gaasi peamised koostisained on metaan, ssihappegaas ning viksemal mral ka vvelvesinik.
Biogaas on energiarikas, kuna selles sisaldub keskmiselt 5065% metaani. Lihtsustatult vib elda, et biogaas on energeetilises mttes nagu lahja maagaas. Biogaasi teke on looduslik protsess ning see leiab aset sobiva bakterikoosluse olemasolul. Kuid see toimub ksnes anaeroobses keskkonnas, niteks soodes vi ka lehma maos. Biolagunevate ainete tavaprasel lagunemisel hapnikukeskkonnas ehk aeroobselt biogaasi ei teki.
Biogaasi tootmisel biogaasijaamas kasutatakse ra looduslikke printsiipe ning luuakse bakteritele vimalikult soodne keskkond, et toimuks anaeroobne krimine ning biogaasi teke. Selleks rajatakse vastavad mahutid ehk metaantankid, kus biolagunevat toorainet soojendatakse ldjuhul 3840 kraadini ning biomassi segatakse vastavate mikserite abil. See tagab bakterite htlase ligipsu sgilauale.
Protsessi kigus eraldub biogaas, mis kogutakse kokku, puhastatakse ning suunatakse agregaati, mis toodab biogaasist elektri- ja soojusenergiat. Kogu protsess toimub suletud ssteemis, s.t. gaasi- ja ka haisulekkeid ei saa olla.
Biogaasi tootmisprotsessist vljuv krimisjk on vrtuslik plluvetis, mida taimed omastavad paremini kui lga vi tahesnnikut. Kuna anaeroobsel kritamisel lagunevad enamjaolt ka snnikule iseloomulikku lhna andvad ained, siis ei levi krimisjki pldudele laotades hoopiski nii palju haisu kui tavaprasel snnikulaotusel.

Biogaasijaamad ning roheline mtteviis. Biogaasijaamade levik maailmas ja Euroopas on kinud ksikes ldise keskkonnateadlikkuse kasvu ja rohelise mtteviisi levikuga. Enamikus Euroopa riikides soodustatakse biogaasijaamade rajamist riiklike toetustega, sest nende jaamade rajamisega kaasnev kasu hiskonnale on laiem kui jaama kitamisest tekkiv otsene majanduslik tulem.
Biogaasijaamad aitavad ldist elukeskkonda parandada ning ldtunnustatud on nende positiivne mju pllumajandusele (sh. lgakitlusele), keskkonnakaitsele ja energeetikale. Euroopa kige eesrindlikumas biogaasiriigis Saksamaal on praeguseks rajatud le 4000 biogaasijaama. Vttes arvesse Eesti ja Saksamaa pindala kaheksakordset erinevust, thendaks see Eesti suuruse territooriumi kohta ligi 500 biogaasijaama. Seega on biogaasijaamadest Saksamaal saanud pllumajanduse ja maaelu tavaprane osa ning sama sihi on seadnud kogu Euroopa.
Samamoodi kui teised Euroopa Liidu liikmed on ka Eesti riik keskkonnainvesteeringute keskuse ja energiaturuseaduse kaudu asunud toetama biogaasijaamade rajamist. Toetust on saanud biogaasijaamad Aravete, Ilmatsalu, Oisu ja Vinni asulas. Nende asulate mber on suured pllumajandustootjad ja elanikud on tnini pidanud leppima lgakitlusega kaasneva haisuga. Samuti on nad maksnud suhteliselt suuri kttearveid kallite fossiilktuste (plevkivili vi maagaas) kasutamise eest asula katlamajas. Kigi mainitud jaamade ehitus peaks algama tnavusel aastal. Juba toimivad biogaasijaamad on Paljassaare reoveepuhastusjaamas ning Saaremaal Valjala vallas Jris.

Plva biogaasijaam. Plva biogaasijaama projekt on praegu arendusjrgus: valitakse optimaalset asukohta, uuritakse toorainevarusid ning hinnatakse keskkonnamjusid. Esialgsetel hinnangutel viks jaama vimsus olla 11,4 MW ning biojtmetest toodetav energia viks tagada umbes 2030% Plva linna soojavajadusest.
Projektile on plaanis taotleda toetust keskkonnainvesteeringute keskuselt. Kui taotlus osutub edukaks, siis hakatakse biogaasijaama rajama jrgmisel aastal ning roheline energia juab plvalaste kodudesse 2012. aastal.
Odavamale soojahinnale lisandub teisi hid klgi: vheneb mbruskonna pllumajandusettevtete lgakitlusega kaasnev hais, paraneb pldude vetamine ning kahaneb kasvuhoonegaaside heide pllumajanduses ja energeetikas. Plva linn ja maakond astuvad taas sammukese roheluse poole ning sellest saavad kasu nii kohalikud elanikud kui ka looduskeskkond tervikuna.

Priit Mikelsaar (1975) on lpetanud T majanduse eriala cum laude, O Baltic Biogas juhatuse liige ja O Plva Biogaas juhatuse liige.



Priit Mikelsaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012