Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Loodusehitus EL 2010/6-7
Loodusehituse lihtsus ja vlu

Kodumbruse looduses leiduvatest materjalidest maja ehitada on tegelikult jukohane meile kigile. Jrgides looduslikke vorme ja seadusprasusi, on vimalik rajada vhe kulu nudev, kauakestev ja kaunis kodu. Kumerad seinad, looduslik soojustus ja massiivsed materjalid suudavad ssta energiat, muutes hoone kttekuludelt thusamaks enamikust ndishoonetest.

Loodus ehitab maralt, mitmekesiste nurkadega ja thusalt. Pole raske mrgata, et inimese loodud maailm erineb tunduvalt looduslikust. Pealtnha ks suurimaid erinevusi on see, et kui looduses leidub ennekike maraid vorme ja kveraid jooni, siis nn. inimese maailmas valdavad tisnurgad ja sirged.
Silmitsedes niteks lehte vi liblikatiiba, neme seal looklevaid vorme ja erisuguseid nurki, mille seas on vga vhe tisnurki, kui ldse. Sama neme kikjal mujal looduses, alates inimkehast ja lpetades krgmestike ja planeetide kujuga. Isegi kui kaugelt tunduvad jooned sirged, selgub lhedalt, et valdavalt on need ikkagi kverad.
Samuti tuleb looduses harva ette koolipikust tuntud ringi. Kuigi loodus ehitab ennast maralt, on enamik tema loodud ringe tegelikult veidi lapergused. Lillesdamik, piimamull vi planeet Maa ise on kokku pandud kveratest joontest, mis paistavad tiusliku ringina vaid kaugelt vaadates.

Inimene raiskab kandiliselt, sirgelt vi muidu kindlalt kokkulepitud kujuga ehitades energiat ja materjali. Iga ehitaja teab, et nurgad on nrgad ja klmad. Ometi ehitavad maralt vaid vhesed. Phjus: majad on projekteeritud kandilisena. Projekteerija vi arhitekt lhtub maja kujundades aga mgil olevatest ehitusmaterjalidest, mis enamikus prinevad tstusest. Arhitekt peab ju tagama, et tema tehtud jooniste jrgi saab ehitusfirma ehitada lihtsalt. Ehitusmaterjalide tootja omakorda soovib, et vimalikult paljud arhitektid plaaniksid kasutada nende materjale. Tekib nn. kinnine ring, kus kik justkui sltuvad ksteisest ja aitavad teisel toime tulla.
Ringist vlja on aga jetud loodus: maailm vljaspool inimtegevust. Enamik arhitekte pib parema meelega teistelt kuulsatelt arhitektidelt kui loodusest endast. Ometi on ainuke tegelik teraamat looduskeskkond, mis pakub tugevaid, miljoneid aastaid jrele proovitud ja toimivaid lahendusi.
Raske on elda, kumb oli enne, kas kana vi muna, kuid majade ja nende loojatega koos on loodusest eemaldunud ka inimkond ldiselt. Tnapeval tehakse thtsaid riigijuhtimise otsuseid enamjaolt siseruumides. Tavaliselt tehiskeskkonnas, kus kasutatud materjalid on algul olnud prit sgavast maapuest ning pealegi tundmatuseni muundatud. Samuti ei sarnane nende hoonete seinavormid mingilgi moel vaba loodusega. Kas sellistes oludes saab teha e l u toetavaid otsuseid?
Usun testi, et looduse jrgimine ja looduslikud materjalid ehitistes aitavad meil olla paremad inimesed. Vaadeldes inimeste kitumist loodusmaterjalidest hoonetes, nen, et hoone vlimus ja materjal mjutab seda. Tekib hendus.

Ehitusmaterjalid Eesti looduses. Eestimaal jalutades mrkame, et materjali valik on suhteliselt vike. Peale aeglase kasvuga ehitusmaterjali puidu leidub veel psaid, loomi, rohttaimi, sammalt, seeni ja huumuskihti. Maa sees on liiva, kruusa, maakive, lubjakivi, savi ja vett. Mnel pool on hte vi teist vhem vi rohkem, kuid ei midagi enamat.
Peale n.-. vaba looduse materjalide leidub Eestimaa pldudel palju ssinikurikkaid monokultuure: rukis, nisu, oder, kaer. Nende varred pakuvad igal aastal uuesti kasvavat ehitusmaterjali phku.
Loetletud materjalidega on inimene kokku puutunud aastatuhandeid, tnapevaste tstuslikult muundatud materjalide mju meie kehale on aga suures osas teadmata.

Savi: ks enim levinud ja elusainega sarnasemaid materjale. Maasisestest ehk geoloogilistest materjalidest on maailmas levinumaid savi, mida ka Eestis vib leida peaaegu kikjal. Savi olevat maakeral nii palju, et sellega saaks katta kogu planeedi he miili paksuse kihiga. Kllap seetttu elab ka umbkaudu pool maakera elanikkonnast savi phjal ehitatud hoonetes. Alates nn. massiivsavi (vt. allpool) hoonetest Skandinaavias ja lpetades Aafrika savi-snnikumajadega.
Savi ruumikliimat tasakaalustavad (htlane niiskus ja temperatuur) ja tuult takistavad vimed on inimestele tenoliselt teada olnud aastatuhandeid. Vanimad maailmas silinud savimajad on paar aastatuhandet vanad. Siiamaani leiab Eestiski hulgaliselt niteid vanade palkhoonete kohta, mille seinu katab seest kolme kuni viie sentimeetri paksune savikiht.

Savi koosneb mikroskoopiliselt vikestest lapikutest osakestest, mille pindala on suhteliselt suur. Niteks kui jaotada ks gramm kvaliteetset savi osakesteks ja laotada need ksteise krvale, saaksime jalgpallistaadioni suuruse pindala. Tnu saviosakeste lapikule kujule ning elektrilistele tmbejududele molekulide vahel on savi vga hsti kleepuv ja voolitav. Savimolekulid suudavad tugevalt ksteise klge siduda savi ennast ja ka teisi molekule, sh. suures koguses vett.
Kvaliteetne savi on veele vga vastupidav, savikiht vundamendil vib olla isegi hdroisolatsiooni eest. Savi imab suure koguse vett endasse igaks vib ise proovida, kui palju vett mahub kuiva saviga tidetud pange! kuid keskkonnale ja materjalidele annab ta niiskust edasi vga aeglaselt.
Niteks on vlja uuritud, et vrdlemisi peeneosaline savi vib settida 10 cm sgavuses vees umbkaudu 860 aastat. Vrrelgem seda liivateraga, mis kukub veephja hetkega! See nitab savi vimet veega tugevasti seostuda. Savi on kasutatud isegi puidust katusematerjali all veetkkena. Alles kllastumise jrel hakkab savi nrgenema ja n.-. sulama ning tema hdroisolatsioonivime kaob.
Tugev seostumine veega, veelembus on ks paljudest sarnasustest savi ja elusaine vahel. Tiesti kuivanud savist saab pulber elu ilma veeta on samuti pulber.
Kui piiblis on mainitud, et elu tekkis savist, siis tnapeva teadlased on vlja pakkunud hpoteesi, et elu tekkis savi, orgaanilise aine ja vee supis, millele andis energiat pike. Teadlased on leidnud suuri sarnasusi DNA ja savi kristallilises struktuuris (vt.: Denzer, Kiko 2000. Build Your Own Earth Oven: A Low-Cost, Wood-Fired Mud Oven. Hand Print Press, USA).
Lisaks savi headele fsikalistele omadustele on savi inimesele ka emotsionaalselt vga lhedane materjal. Savi lausa kutsub endaga mngima ja ttama. Vast just seetttu tarvitatakse savi enamikus levinud loodusehituse tehnikates.

Loodusehitus kui vimalus taastada hendus loodu ja inimeste vahel. Loodusehitus on Euroopas ja Ameerikas taas au sisse tusnud ja levinud alates 1990. aastate algusest. See annab Lne kultuuriga inimestele he vimsa vahendi seista vastu vrandumisele. Kui elanik teab, mis on tema kodu seintes, kuidas on selle materjalid valmistatud vi kust toodud, siis on ta selle kaudu heas henduses maailmaga. Siia lisandub tervislik sisekliima ja materjalide sageli olematu hind vrreldes tstustoodanguga.
Peale selle pakub loodusehitus vimaluse luua ja tugevdada inimsuhteid. Kui tstusmaterjalidest rajatakse hooneid harva talgute korras, siis niteks savist vi phust maja ehitades on hea rakendada ksteist toetavaid suhteid praktikas. Sedakaudu saavad kogukonna vi spruskonnaga hlpsasti liituda ka uued tulijad. Savi- vi phuehituse lihtsus vimaldab ehitamisest osa saada isegi neil, kes on seni seisnud sellest vga kaugel. hist liidab ja hooned kerkivad kiiresti, ilma suuremate trgeteta, ja nagu eldud, sageli vikeste rahaliste kuludega.
Eriti kiirelt kerkib ja lihtsustab ka edaspidist elu mitmepereelamu. Lhestikku rajatud kodud vimaldavad hoida kulud veelgi viksemad, kuivrd kommunikatsioonid ja mned ruumid saab rajada hiselt. Siia lisandub aja kokkuhoid prast hoone valmimist: hised htusgid, lapsehoid, majapidamisruumid jms.
Eestlastena igustame oma vhest koosthuvi sellega, et hajali on elanud juba meie esivanemad. Tegelikult ei pruugi see olla pritud omadus. Mnest ajalooallikast nhtub, et hajaasustus vttis siin maal vimust pris hiljuti ning puht ratsionaalsetel kaalutlustel oli eestlastelgi varematel aegadel ainumeldav elada koosts ja himus.

Levinumad lihtsad tehnikad. Palkmajade krval on Eestis taas levima hakanud lihtsamad loodusehituse tehnikad. Savikrohvi kasutust siseviimistluses on juba aastaid saatnud ldsuse thelepanu, ent phuehitus, kergsavi- ja massiivsavihooned (tuntud ka cob-tehnikana) alles testavad oma elujudu Eestimaa mitmekesises kliimas.
Kuigi phuehituse esimesi niteid on rohkem Phja-Eestis ja saviehitisi Luna-Eestis, pole tegelikult piiranguid kasutada mlemat tehnikat igal pool: savi ja phku leidub meil peaaegu kikjal. Hinnanguliselt on Eestis praegu umbes kuuskmmend uut phu- ja saviehitist ning sadu vanu savist elumaju.
Tervislikkuse ja lihtsuse krval on loodusehituse hea omadus see, et enamik tnapeva savi- ja phuehituse tehnikaid vimaldab kasutada kohalikke materjale. Koormab ju materjalide transport keskkonda ning on raha- ja ajakulukas. Pealegi toetab kohalike materjalide tarvitus kohalikku majandust.
Niteks loodusehitaja Sven Aluste krohvis oma Jrvamaal asuvat phumaja esmalt Luna-Eesti saviga, kuid hiljem avastas, et hea kvaliteediga savi leidus tema enda maja vundamendis. Oleks ma ennem teadnud, et minu maja krundil on nii kaunis kollakaspruun savi. Vundamenti kaevates tstis kopp kogu pinnase segamini ja me ei pannud seda thele. Plaanitava suurema elumaja ehitusel kasutan kindlasti oma savi.
Artikli autor on oma cob-phupakitehnikas (vt. allpool) hoonet rajades vtnud tarvitusele kohaliku savi, mis oli jnud le tiigi kaevamisest. Vundamendis kasutasime aga liiva, mille panime juurviljakottidesse ning krohvisime need le lubja ja hobusesnnikuga. Snnik prines naabri hobuselt. Samuti pruukisime kohalikku materjali, soojustades palkmaja pesemata lambavillaga. Kuigi hankisin villale lisa ka helt Vrumaa talunikult, oli hea tunne, teades, et soojustusmaterjal prineb siitsamast ja on ttlemata. ksiti sain toetada kohalikke talunikke.
Jrgnevalt mned nited Eestis levinud tehnikate kohta, mis toetuvad kohalikele loodusvaradele.

Phupakiehitus. Phupakid laotakse ksteise peale samamoodi nagu telliskivid ning seejrel pingutatakse (pressitakse) sein enamasti peenikeste plastist pakilintidega lalt alla kokku. Kokkupressitud sein krohvitakse kummaltki poolt umbes kolme kuni viie sentimeetri paksuse savi- vi lubjakrohviga.
Kahekorruseliste hoonete puhul ehitatakse katus enamasti puitkarkassi peale ja phupakid paigutatakse alles seejrel seina tidiseks. Kui teha phuseinad isekandvad, on selle eelis odavus: puitu kulub vhe. Teisalt nuab see kiiret td, sest katuse saab ehitisele peale alles siis, kui seinad psti. Vib ka teha ehituse ajaks ajutise katuse vi teha katus ajutiste tugedega ja toetada see prast valmis seinale.
Phupakke vib seina laduda nii lapiti kui ka serviti: soojustusomadused on mlemal juhul sna sarnased, sest olgugi lapiti laotud sein paksem, juhivad krred seinaga risti asetsedes rohkem soojust. Serviti paigutatud pakkide puhul on krred aga pstasendis. See on ka phjus, miks serviti paigutatud phupakid vajuvad vhem. Pealegi saab serviti kiiremini ehitada. Viletsa kvaliteediga pakkide puhul on ometi lihtsam ehitada lapiti, kuid see nuab laiemat vundamenti.
Phumaja seinapaksus on umbes 4060 cm, olenevalt krohvikihtide paksusest. Et phk isoleerib hsti temperatuuri, lheb phumaja kttes kiiresti soojaks. Ent kui tahetakse, et maja hoiaks sooja kaua, on tarvis vlisseina siseosale paksu (umbes 515 cm) krohvikihti vi massiivseid siseseinu ja prandaid.

Kergsavi. Hakkpuit, saepuru vi phk segatakse vedela saviga ja tambitakse seina vormide (saalungite) vahele. Eestis on seni olnud tarvitusel peamiselt hakkpuit, aga niteks Saksamaal kasutatakse tnapeval kiki mainitud komponente koos hes segus.
Kergsavi seinatehnika nuab karkassi, kuna kergsavi ise on katuse kandmiseks liiga nrk. Praegu on Eestis levinuim seinapaksus 3035 cm. Kergsavimaja omadused on sarnased palkmaja omaga, kuid rohke savi hakke vahel juhib vrreldes palgiga kiiremini sooja. Teisalt aitab savi seinal soojust akumuleerida.

Massiivsavi. Eestis on silinud palju selles tehnikas ehitatud 7090-aastasi hooneid: krvalhooneid, aga ka elumaju. Hoone krvalt vetud savipinnas tsteti sageli otse seintele, kihtide vahele asetati risti-rsti puuoksi vi kanarbikku. Sraste lisandite peamine eesmrk oli seina tugevdada. Sageli oli maja lhedam savi liiga rammus ja lisatud puit hoidis seinu hiljem koos ka suurte pragude korral. Philiselt kasutati ehitamise ajal saalungeid ehk tugesid, kuid mnel pool ehitati ka ilma nendeta. Elumajad krohviti vljast, sageli ka krvalhooned.
Ehitati enamasti kandvate seintega, s.t. savikonstruktsioon iseenesest kandis lage ja katust. Seina tavaprane paksus on 5560 cm. Massiivsavist maja sobib pidevalt sees elamiseks, kuna seinad koguvad endasse palju sooja. Harva kasutatavad hooned tuleb ehitada muust materjalist, sest saviseina soojaksktmine vtab kllaltki palju aega ja energiat.

Cob-tehnika on massiivsavi tehnika alaliik, kus pragude vltimiseks on savile lisatud hulk liiva ja pikakiulist phku. Tnu segu sitkusele ja suhteliselt vhesele veesisaldusele on vimalik ehitada ilma saalungiteta. Cob-tehnika vimaldab hlpsalt rajada maraid vorme niid, kaared, looklevad diivanid jne. ning on ks vheseid tehnikaid, mis ei piira seinte kuju. Kombineerituna phupaki- vi palkhoonega annab see hea ruumikliima ja mugavuse. Hoone psib kaua soe. Ideaalne materjal, millest rajada phumaja sisemised seinad vi millega krohvida vlissein hoone seestpoolt. Peale kige mjub cob-tehnikas ehitamine tervistavalt, sest segu segatakse enamasti jalgadega ja voolitakse seinaks ktega. Cob-seinte levinuim paksus on vlisseina puhul umbes 4550 cm.

Halupuu-tehnika puhul laotakse halupuud riidakujuliselt seinaks. Halgude vahele pannakse kas lubja-liiva- vi cob-segu. Soojasildade vltimiseks asetatakse mrt sageli vaid seina vlisosale ja siseosale (umbes 15 cm paksused mrdikihid), nii et keskele jvad vaid halupuud ja thimik, mida kiht-kihilt tidetakse soojustusmaterjaliga (pesemata lambavill, sammal, kergkruus jne.) Puud peavad olema kuivad, et ra hoida suuri kuivamispragusid valmis seinas. Elumaja korral vib seina vljast krohvida, et vltida tuule psu puidupragude kaudu tuppa. Halupuu-tehnika on kiire vimalus rajada niteks krvalhooneid. Levinuim seinapaksus on 4550 cm.

Phupaki-cob hendab cob- ja phumaja tugevused. Sel moel ehitatud maja on hsti isoleeritud, samas on majas palju massi, mis hoiab sooja. Vlissein koosneb kahest kihist: vljaspool serviti laotud phupakid, seespool umbes 15 cm paksune cob-sein. Suur osa mblit ja seinaniid saab luua cob-segust juba seina kerkimise ajal. Kuigi ehitus vtab rohkem aega kui phuehitus, on tulemus sisekujunduslikult mitmekesisem ja hoone psib talvel kaua soe. Et panipaigad ja riiulid valmivad koos vlisseinaga, hoiab see hoone sisustamise aega kokku. Seinapaksus on ligikaudu 55 cm.

Palkmaja savikrohviga on Eestis traditsiooniline ehitusviis, kus on hendatud saviliiva (savikrohv, massiivsavi segu, cob-segu jms.) ja palkseina head omadused. Palkseina vime hoida seinas ja majas soojust on Eestis ammu teada. Kattes seinad seest savikrohviga, saab aga tunduvalt suurendada toasooja salvestumist seinas ja tasandada ruumi huniiskuse kikumist.
Savikrohvi ja palgi vahel pruugitakse tnapeval enamasti pillirooplaate. Vanasti visati palkide vahed saviliiva tis ja asetati peale puidulaastudest restid, sinna peale krohviti.
Tnapeval kasutatakse segudes rohkem mitmesuguseid kiudaineid kui vanasti. Tnu sellele, et liiv on hsti saadaval, saab valmistada eri rammususega segusid. Sel moel vib saada soovikohase tugevusega seina ja tagada niiskuskindluse.

Valmis hoonete thustamine. Nii tnapevastest kui ka looduslikest materjalidest hooneid saab katta seest cob-segu, savi- vi lubjakrohviga. Nii vib saada betoonmaja korterist vi tavalisest kipsplaadiga vooderdatud hoonest vga loodusliku kodu. Mistagi on enne tegudele asumist vaja selgitada vlja hoone kandevime ja arvestada sellega.
Vrreldes tnapeval poes mdava tsemendi ja tsemendi baasil lubjakrohvidega aitavad looduslikud krohvid hoida ruumi huniiskust htlasemana. Peale selle on lubja- ja savikrohvil vime puhastada ruumihku ning nende mjuvad inimese kehale on soodne (ei eralda kahjulikke aineid, on head nahale jne.). Traditsioonilisel teel pletatud nn. Saaremaa lupja tasuks eriti kasutada ues, seal on see tugevam ja vastupidavam kui tstuslikult toodetud lubi. Tavaprane kustutamisprotsess kestab kaua ja seetttu saab lubjaosakeste kuju piklik-terav, tstuslikult toodetud lubja osakesed on aga marad. Sisetde puhul pole siiski suurt vahet, kumba kasutada.

Snniku kasutamine viimistluses on Lne hiskonnas pakkunud palju nalja. ldiselt meldakse: nemad seal Aafrikas vi Indias teevad nii. Ometi need, kes on kunagi snnikukrohvi puudutanud, mistavad, et tegu on vga vastupidava ja kauni lppviimistlusmaterjaliga.
Hobusesnnikut lisatakse savile ja liivale eelkige peene kiu sisalduse, aga ka snnikus leiduva liimiva aine tttu. Lehmasnnik teeb segu veelgi elastsemaks ja kleepuvamaks ning hiljem kvastudes tugevaks. Snnikuga tugevdatud savi-liivakrohv laguneb vees 7080 korda pikema ajaga kui tavaline. Snnikusisaldus krohvis varieerub tegijati, kuid ldjuhul on see umbes 30%. Snnikukrohv on looduslik, peene struktuuriga ja veeauru lbilaskev materjal. Tnu teadlikkuse kasvule on Eestis taas hakatud seda iidset segu katsetama.

Plvamaa loodusehituse eripra. Samamoodi kui teistes maakondades on ka Plvamaal au sees uute palkhoonete rajamine. Palkmaja ehedus ja head omadused on jrele proovitud paljude plvkondade vltel. Ent tavainimene palkmaja ehitada naljalt ei oska.
Palkmaja krval on Plvamaal hakatud rajama ka phu- ja savihooneid. Eelmise sajandi algul ehitati savihooneid siinmail peamiselt oma krundil leiduvast saviliivast, millele lisati tugevduseks vahekihtidena puuoksi ja kanarbikku. Viimastel aastatel seevastu on pstitatud peamiselt nn. kergsavihooneid: hoone seinte puitkarkassi vahele tambitakse hakkpuidu ja savipiima (s.t. vedela savi) segu. Kui seinad on kuivanud, krohvitakse need vljast ja seest. hel uuel elumajal Plvamaal on vlisseina lisatud soojustuseks ka roomatt.
Praegu on Plvamaal teadaolevalt viis uut kergsavihoonet, seinapaksusega keskmiselt 30 cm. Hoonete omanikud tegelevad kik ise loodusehitusega ka elukutseliselt.
ks omaprasemaid kergsavihooneid on palkmajameistri Ragner Lbu kodu, kus osa hoonet on palgist ja osa ehitatud kergsavitehnikas: palkkarkassi vahele kergsavist. Hoone ldplaan meenutab kikilipsu, olles keskelt kitsam: see teeb maja huvitavamaks ja loomulikumaks.
Saviehituse meister Marko Kikas elab ise samuti kergsavihoones. Marko arvates on savist ehitades kige etem valik kergsavi, arvestades Eesti kliimat ja khukohutunnet. Ta toob siiski niteid, et samuti klma kliimaga Rootsis on tnapeval ehitatud koole ja lasteaedu ka massiivsavist. Kergsavi eelisena kinnitab Marko, et sellise hoone pstitamiseks ei pea olema elukutseline ehitaja: Puitsrestik on vana ehitusviis. Kui vanasti oli probleem, et srestikuvaheline tidis ajapikku vajus, siis saviga immutatud tidis vajub ainult seinte kuivamise aegu. Lisaks tagab saviga immutamine ka tulekindluse, mis on ks suuremaid hirme seoses ehitusviisi valikuga. Marko rhutab veel, et kui tidismaterjalina kasutada hakkpuitu, siis peab see kindlasti olema nn. tislerikuiv (tielikult lbi kuivanud) koorevaba okaspuulaast. Muidugi vib tidisena kasutada ka phku vi saepuru.
Plvamaa saviliivad on punakad ja seetttu mrkab looduses kergesti ka vanu savihooneid, mis on enamasti ehitatud 20. sajandi esimestel kmnenditel. Nendes massiivsavihoonetes elavad inimesed on vga rahul savimaja paksudest seintest tulenevate hvedega. Pererahva snul psivad srased hooned prast korralikku ktmist veel mitu peva soojad.
Plvamaal on hakatud taas ehitama ka massiivsavitehnikas, kuid tnapevasel cob-meetodil. Orava vallas on rajatud vike varjualune-pitsakoda ja kerkimas on cob-phupakitehnikas umbes 40 m2 hoone. Need hooned eristuvad oma marate vormide poolest, mis lausa sulanduvad loodusesse.
ks Eesti tuntumaid phumaju asub samuti Plvamaal Koorastes. Tegu on Eesti phuehituse he eestvedaja Knut Klaisi suvekoduga. Hoone phust ja savikrohvist osa rajas Knut talgute korras. Enne oli majale pstitatud palkkarkass, selle peale laastukatus. Ndseks on Knuti majal juba kolm aastat ajalugu, mis on Eesti phumajade kohta pikk aeg. Tahtsin ehitada maja, mida saab teha hsti lihtsalt, ise ehitades ja vimalikult looduslikult. Alguses mtlesin savihoone peale, kuid kuna savi mul nii palju ei olnud, siis valisin phu, kommenteeris Knut. Ta soovitab phumaja neile, kes soovivad sooja kodu ja vikest kttekulu. Kui teha korralikud slmed ja tihedad seinad, siis on phumaja hea lahendus iseehitajale. Lihtsam kui puitmaja, mainis Knut Klais. Samuti sobivat phukodu neile, kes naudivad looduslikult maraid ja pehmeid vorme ning kveralt lainetavaid seinu.
Luna-Eestis ehitatakse siiski pigem savihooneid kui phumaju. Knut Klaisi meelest on maainimestel phu suhtes rohkem khklusi, sest nad nevad, kuidas phk looduses laguneb. htlasi toob ta vlja asjaolu, et viimasel ajal on kinnisvara arendatud eelkige Tallinna lhedal ning et Phja-Eestis elab Eesti tuntumaid phuarhitekte Rene Valner.

Kuhu loodusehitus liigub: energiathusus ja kohalikkus. Tnu transpordivimalustele ja teabe kttesaadavusele on praegusajal vimalik looduslikult ehitada vga mitut laadi tehnikas ja vga soojapidavalt. Paigutades hoonesse palju massi kivi, massiivsavi, lubja- ja savikrohv , saab neis hoida toasooja. Suuresti olenemata valitud phiehitustehnikast, vib lisasoojustuse teha erisugustest looduslikest materjalidest. Peale juba eespool mainitud pesemata lambavilla saab kasutada sammalt, phku, roogu, linavilti jpm. Et suurendada energiathusust, pruugitakse phuehituses ha enam suuri, 1,2 m x 1,2 m phupakke.

Seebivahumajad. Kanadas on juba mitukmmend aastat rajatud soojapidavaid kasvuhooneid, kasutades ehtsat seebivahtu kahe kilemembraani vahel. Vahtu taastekitatakse pidevalt samast lahusest. Kuivrd lahus on leeliseline ja leige, psivad mullid hsti ka talvel. Soojal ajal saab srase vahuisolatsiooniga kaitsta taimi liigse kuumuse eest. Soovi korral saab mullidega tita ka ksnes mne seina: niteks lunapoolse ereda pikesega kevadpeval.
Ndseks on Norra leidur Vegard Emanuelsen asunud rakendama sama meetodit muudelgi hoonetel. Niteks katsetatakse plaani katta vahumembraaniga elumaja koos hooviga, mis vimaldaks murul kndida ka talvel.
Seebivahukonstruktsioonis vastavad 60 cm paksuse vahukihi soojustusomadused 20 cm klaasvillakihile. Juba 120 cm paksuse seebivahuseinaga kupli all asuvat elamut tuleks Eesti oludes ktta vaid haruharva.
Sellist seebivahukonstruktsiooni ehitada on jukohane enamikule, sest materjali kulub vhe ja ehitus on lihtne. Niteks seebivahtu tekitatakse vrguga, mille taga on lihtne tiivik-jahuti, mida saab igast ehituspoest.
Membraanid saab valmistada ka looduslikust kilematerjalist, mis on niteks kanepikiuga tugevdatud. Sraseid kilemembraane saaks toota ka lokaalselt: seebimullimajade alal viks tootmistehased asuda niteks iga saja kilomeetri tagant.
Vegardi meetodite jrgi saab seebimullihoones rajada nn. mikroatmosfri, kus hea ruumikliima tagavad taimed. Liigset soojust aitab vltida lisamembraan vi toru kiledel, kuhu saab juhtida klma vett niteks kaevust. Nndaviisi jahutatud seintele kondenseerub taimede seest tulev niiskus, mis kogutakse kokku ja suunatakse mulda tagasi. Taimed saavad juua enda kasvuks vajalikku informatsiooni sisaldavat vett, hoones tekib nn. vee siseringlus.
Norra leiduri kogemuse jrgi vib meie kliimas saavutada seebivahukasvuhoones neli korda suurema kgiviljasaagi kui tavalises klaaskasvuhoones. Nii et lahendus on paljutotav ka toidukasvatusele. Vt. seebivahuisolatsiooni kohta lhemalt: www.solaroof.com

Rakettahjud. Ka hoonete ktmiseks on maailmas juba mitukmmend aastat rakendatud uudseid ja thusaid looduslhedasi meetodeid. ks iseehitajatele jukohane moodus, rakettahi, on hiljuti judnud ka Eestimaale. Tnu soojustatud plemiskambrile saavutatakse rakettahjus vga krge temperatuur ligikaudu 1000 oC , mis vimaldab vga puhast plemist. Eriline kttekolle annab suitsule tugeva tuke, mis surub suitsugaasid kas ketavasse diivanisse vi niteks savipranda sisse. Massiks (soojuse salvestajaks) on rakettahjus saviliiv (cob-tehnika). Saviliiva mass vimaldab voolida niteks soojust salvestavale diivanile just sellise vormi, mis sobib maja interjri.
Esimesed viis rakett-tpi ahju on Eestis nd olemas (vt. fotosid: www.juured.ee) ja tuleb lisa. Phja-Ameerikas on rakettahjud juba umbes kmme aastat olnud loodusehitajate hulgas au sees.

Jaanus Viese (1972) on alates 2004. aastast teinud mara savitehnika (cob) koolitusi iseehitajatele. Viimastel aastatel on ta keskendunud maratele ahjudele ja lesodele ning cob-phupakitehnikale. Jaanuse koolitustel on ehitusprotsess seotud kehas olemise rmuga: Ehitusest on saanud vaimne toiming, mis vabastab inimese ja viib ta hendusse oma telise loomusega.



Jaanus Viese
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012