Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Plvamaa EL 2010/6-7
Rpina misad ja nende pargid

Kus siin see linn on? See siin on ju kik ks suur park! selline oli 1990. aastate alguses Rpinas kinud saksa maastikuarhitekti hinnang. Rpina aiakunstist ja eelkige Sillap lossist ning seda mbritsevast stiilipuhtast maastikupargist on olnud vaimustatud ka paljud nimekad Soome maastikuarhitektid ja Soome linnaaednike seltsi liikmed. Rpina kirik ja pastoraat ning Sillap loss loovad Eestis ainulaadse klassitsistliku arhitektuuriansambli.

Vikelinn Rpina on parkide linn. Kauaaegne siinne aianduse erialakooli petaja ja aiakunsti edendaja Adolf Vaigla on 1989. aastal kirjeldanud ligikaudu 3000 elanikuga linnas 20 parki, suuremat haljasala ja avalikku aeda ning ht skvri. Vanimad ja ka suurimad neist on kolm ajaloolist misaparki.

JamRappin. Kirjalikud andmed Rpina kihelkonna misate kohta ulatuvad Poola aega: kui valitses toonane kuulus kuningas Stefan Batory, moodustasid need juba tervikliku misate piirkonna. Konkreetselt Rpinas asuvat misat nimetati JamRappin. Kus see mis tpselt asus, sellest pole praegu looduses enam mrke, kuid Rpina lhedalt on tnini tuntud Jaamakla ja Jaamamisa nimi. Ilmselt seal ongi kunagi mis paiknenud.
Kas hooneid mbritses ka park, selle kohta ei ole andmeid. Selle kroonumisa alla kuulusid kik Rpina kihelkonna maad. 1625. aastal, seega juba Rootsi ajal, rentis Gustav Adolf JamRappina misa tallmeistrile ja hilisemale Liivimaa kindralkubernerile Bengt Bengtsson Oxenstiernale. Reduktsiooni teel lks mis hiljem taas riigile tagasi. Tagasilk piirkonna arengus saabus Phjasja kigus 18. sajandi alguses, kui hvis mitu kla, kirik ja pastoraat.
Jrgmisena andis juba Peeter I misa krahv Jagusinskile, kes ms selle edasi krahv Lwenwoldele. Nende suguvsa on Rpina arengusse jtnud olulise jlje.

Kirikumis (pastoraat) ja selle park. Sjas hvinud pastoraadi asemele laskis krahv ehitada Alamisa hrberi koos kigi vajalike hoonetega ning loovutas kirikumisale suured maavaldused teisel pool paisjrve. Sinna kerkis klassitsistlikus stiilis poolkelpkatusega kirikumis oma uhke pargiga, mille suuruseks mrkis Adolf Vaigla veel 1989. aastal ligikaudu 2,5 ha. Sellest kohast kujunes pikaks ajaks Rpina vaimne sda ja selle vahetust mbrusest asula tegelik keskus.
Veel 1935. aastal on oma noorusmail Rpinas kinud kunstnik ja kirjanik Jaan Vahtra kirjutanud: Kus praegu Rpina sda asub, seda on esiotsa raske telda, kuid nib, et ta pole kuskil mujal, kui endisel Optaja aianukal. See toona esinduslik maastikustiilis park ei ole oma suursugusust minetanud tnapevalgi.
Nukogude ajal hoiti parki hoolega ja osaliselt ka tiendati noorte puudega. Tollal paiknesid misahoones Rpina keskkooli keskkooliosa klassiruumid. Pargi tiendusistutuste eest kandis toona hoolt kooli legendaarne bioloogiapetaja Elle Mlberg.
Kas kirikumisa hoone lhimbruses oli ka pargi regulaarosa, selle kohta andmed puuduvad. Ajalises plaanis vis see olemas olla, s.t. Rpina he vanima pargina vis siin esialgu olla isegi regulaarpark, mis hiljem, kui moodi tulid Inglise maastikuaiad, vidi mber ehitada.
Ndisajal on nii mndagi pargi puistust kahjuks hvinud. Oma eluea on lpetanud paljud mitmekesised jersed romantilised pajud ja je kohale paindunud kased ning hulk lhemaealisi liike. Hoonetaguse pargiaasa kirdeserval kasvab ksik torkav kuusk ja pargi loodenurgas okaspuude rhm. Pikaealised liigid, harilikud prnad ning tammed, on saavutanud auvrse ea, kuid niteks harilikust prnast istutatud mmarguse lehtla asukohta looduses aimavad vaid vanemad inimesed.
Kogu park vajaks hdasti rekonstrueerimist, pargiaasad tuleks uuesti vormida ja eelkige okaspuudega tiendada vhemalt pargi jepoolses eesaia osas. Ka kirikumisa peahoone on kaotanud keskse esindusliku jrvepoolse rdu, kuid sedagi saab hea tahtmise korral taastada. Hoone ise on kogu aeg olnud katusega kaetud ning seetttu on ruumid, ka uhked vlvkeldrid, rahuldavalt silinud ja kasutatavad.

Alamis koos pargiga. Asula hppeliselt kiire areng ti kaasa Eesti vanima tnini tegutseva tstusettevtte Rpina paberivabriku ehitamise aastail 17281734, Peeter I ukondlase Karl Gustav von Lwenwolde eestvttel. Selleks ehitati Vhandu jele pais ja tellisevabrik.
Kohalikest tellistest rajati terve tstuskompleks: jahu-, sae- ja paberiveski, hiljem lisandus villaveski. Selline lahendus oli omal ajal edumeelne kogu Euroopas ja suurendas kahtlemata jukust. Paisutamine muutis tunduvalt asula maastikku: ujutas le jersed madalad luhad ja tekitas suure paisjrve.
Vhandu je vasakul kaldal asunud Alamis oli tagasihoidlik hekorruseline puidust misahrber, mis oli le krohvitud. Misat mbritses hehektarine park. Ometi just sellest hrberist pandi alus Rpina vimsale tstuslikule itsengule 18.19. sajandil. Peale vrdlemisi vikese pargi on C. Clodti seepiajoonistusel nha Alamisa kogukas viljapuuaed (sks. Baumgarten).
Amortiseerunud Alamisa hrber lammutati 1980. aastatel. Kogu pargi ja viljapuuaia maa paikneb praegu Rpina paberivabriku territooriumil. ksikud alles jnud pargipuud je res ja harilikust prnast plispuude rhm Vhandu tnava res vriksid prandkultuurmaastiku osadena vhemalt kohaliku looduskaitse alla vtmist.

Me mis ehk Sillap loss ja park. Rpina mrkimisvrseim misahoone ja park on Me mis oma esindusliku maastikupargiga, mida tnapeval tuntakse Sillap lossi ja pargi nime all. Misa peahoone, hilisklassitsistlik ampiiri sugemetega hrrastemaja ehitati aastatel 18361847, pargi tpsed rajamise aastad pole teada. Sel ajal kuulus mis Tartumaal Vastse-Kuuste misas sndinud ja Moskvas ning Heidelbergis hea hariduse saanud laia silmaringiga Gustav Eduard von Richterile, kes teadis vga tpselt, mida tahta. Sillap on ks suurejoonelisemaid hilisklassitsismi niteid Eestis.
Lossipargi autoriks sai tuntud baltisaksa aednik Moritz Aleksander Walter von Engelhardt, kelle kujundatud on peale Rpina Sillap veel isu, Luua, Phajrve, Krstna ja hulk teisi Liivimaa misaparke. Phja-Ltis on umbes 40 tema kujundatud parki. Walter von Engelhardti loomingut hinnatakse Euroopas krgelt ja teda peetakse Saksamaal Dsseldorfi aiakunstnike koolkonna rajajaks 20. sajandi algul. Nimelt siirdus ta 1905. aastal Baltikumist Dsseldorfi linnaaednikuks.
Iseloomulikuna von Engelhardti loomingule on Sillap lossi peahoone paigutatud risti pikale sirgele teljele: hooneesisele osale jb avar ja pikk pargiaas, mis lpeb eemal je veepeegliga. Optiliselt jtkub pargiaas sealt edasi maastikupargile iseloomuliku aknaga pastoraalsesse maastikku. Pargiaasa piiravad kahelt poolt ebakorrapraselt lainjalt istutatud madalad psaste ja psilillede rhmad, nende taga kohati krgemad psad ning oskuslikult valitud liikidest vabakujuliselt kasvavad puud. Esiplaanile hrberi ette on smmeetriliselt kahele poole istutatud neljatest siberi nulgudest tugevad tumerohelised puurhmad.

Mida kaugemale Sillap lossist, seda rnema, heledama ja isegi hallima lehestikuga istutusmaterjali on kasutatud. Nnda saavutatud optilise efektiga mjub pargiaas veelgi pikema ja suuremana, kui see tegelikult on.
Sillap pargiaasa krooniks on vaade peasissepsu trepilt. See on hilisklassitsismile iseloomulik piltmaastik: pitoreskne peisaa on aiakunsti vte, kus maastikku vaadeldakse kui raamitud pilti. Raam tekib lossi peaukse kohal asuvat rdu toetavast neljast sambast ja rdu enda prandakonstruktsioonist.
Sama phimtet on rakendatud hoone teisel fassaadil, kus regulaarstiilis lossiaia hoonele lhemale on kasvatatud elupuurhmadest vimsad pgatud marvormid. Telgsmmeetrilise lahenduse lpetab kaarjas paadisild paisjrve kaldal. Edasi jtkub vaade taas aknaga veepeeglile ja paisjrve teise kalda pargile.
Peahoonest phja poole jv pargiosa selsamal je ja paisjrve vahelisel poolsaarel vaheldub mrksa viksemate pargiaasade ja tihedamalt istutatud aladega metsapark, kus harilik prn, vaher, saar ja tamm annavad ohtralt jrelkasvu.
Sillap lossipark on le 600 puu- ja psaliigiga ks liigirikkamaid Eestis. Mainitud kodumaiste liikide krval kasvab siin veel harilikku hobukastanit, manduuria aprikoosipuu (Prunus mandshurica), amuuri korgipuu (Phellodendron amurense), alpi kuldvihm (Laburnum alpinum) ja palju teisi haruldasi ning ka klmarnu liike, kui arvestada, et Rpina asub ehk Eesti kige kontinentaalsema kliimaga piirkonnas.
Pargi lpetab phjatipus vheldase knka otsas asuv srja phiplaaniga klassitsistlikus stiilis valge rotund pargitempel, mida rahvasuus kutsutakse Musitempliks.
Sillap pargi eest on kenasti hoolt kandnud siin 1924. aastast lossis paiknenud aianduskool. Viimastel aastatel on hakatud tasapisi pargi vanu okaspuid uuendama ja tnavu on alustatud pargi rekonstrueerimisprojekti koostamist.


1. Maiste, Juhan 2007. Eesti kunsti lugu. Varrak, Tallinn.
2. Maiste, Juhan 1996. Eestimaa misad. Kunst, Tallinn.
3. Saarman, Anton 1935. Pudemeid Rpina koguduse ajaloost. V. Pohlak, Vru.
4. Sinisalo, Antero 1997. Puutarhataiteen Historian Perusteet. Helsinki.
5. Thomson, Erik; MannteufelSzoege, Georg Baron von 1959. Schlsser und Herrensitze in Baltikum: nach alten Stichen. Weidlich, Frankfurt am Main.
6. Vahtra, Jaan 1961. Valitud td. Eesti riiklik kirjastus, Tallinn.
7. Vaigla, Adolf 1989. Mnda Rpina alevi haljastusest. Ajaleht Koit, 8. juuli.

Tiina Tallinn (1948) on maastikuarhitekt, sndinud Rpinas.



Tiina Tallinn
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012