Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Plvamaa EL 2010/6-7
Plvamaa mnnimetsad: aeg hoolida ja hoolt kanda

Negatiivseid hoiakuid phjustav mtteviis, et metsa raiutakse puidu saamiseks, tuleb asendada mttega: puitu saadakse metsade hooldamise tulemusena. Plvamaa mnnimetsad on maakonna visiitkaart.

Kuigi mnnimetsi leidub kikjal Eestis, on kahes piirkonnas nende osathtsus mnevrra suurem. Need on Lne- ja Loode-Eesti ning Kagu-Eesti. Tootlikkuselt on need mnnikud erinevad: Kagu-Eestis paiknevad meie kige ilusamad, suure tootlikkusega mnnimetsad [5].
Eesti mnnimetsadest asub parimaid mnnikuid enim Plvamaal. Vaadates krvuti pindala ja boniteeti, saame veenva testuse meie paljude mnnikute headuse kohta (#).

Metsade, eriti mnnikute majandamisel tuleb arvestada hiskonna ldist tausta ja hoiakuid. Tasub melda, millises olukorras me praegu oleme. Kunagine hdlause Me ei oota looduselt armuande, me vtame need ise! on asendunud sooviga metsi hoida ja kaitsta.
Samal ajal on kimas nn. roheline revolutsioon. Mdas on aeg, mil kike eluks vaja minevat pti asendada keemiliste ainetega ning nailon ja plastid olid progressi nitajad. Praeguse rohelise vi koloogilise mtte tugevnedes on inimesed jrjest rohkem hakanud teadvustama taastuvate loodusvarade, sh. puidu vrtust.
Teisalt on hiskonnas ha enam hinnatud nn. pehmed vrtused, mille eest on vaja pidevalt hoolt kanda, neile on ebaeetiline hel vi teisel moel liiga teha. Seda phimtet ei tohi krvale jtta ka metsade majandamise puhul.

Asetame mnnikute kasvatamise sellesse taustssteemi. Istutamine ja vikeste mnnitaimede eest hoolitsemine on ju vga loodussstlik tegevus. Selle vastu ei ole hiskond kunagi protestinud: me hoolitseme vetite taimede eest, teeme neile head. Kik on hsti, kuni metsaomanik hakkab kaunist mnnimetsa raiuma siis minetab metsakasvataja puude istutamisega saavutatud positiivsuse oreooli.
Hoiakuid kujundab metsameeste endi tegevus ja nende kneaines. Sageli rgitakse, et metsi raiutakse liiga vhe. Samas on selge, et metsi hooldatakse kirvega, neid raiudes. Ksimus on lihtsalt selles, kuidas seda tegevust ksitada.

Uus eesmrk mnnimetsade majandamisel. Peasiht peab olema jtkata hid tegusid, millele on pandud alus uut metsaplve istutades. Mndi kasvatades ei tohi unustada: kuigi ta on mulla suhtes vhenudlik, on eduka kasvatamise alus valgusrohkus kogu kasvuperioodil. Seega peab mnnimetsa eest hoolitsema.
Rajatud mnnikultuuri ei tohi jtta unustusse. Teda tuleb esimestel aastatel tihti hooldada. Algul peab mnnitaimed vabastama heintaimede alla mattumisest, hiljem on vaja eemaldada mnniga konkureeriv vsa. Thtis on toonitada, et ei tehta valgustusraiet, vaid hooldatakse noort metsa, noorendikke.
Vanemates, le kmne aasta vanustes mnninoorendikes on vaja harvendada ka mnde. Parim aeg alustada noorendiku viimast hooldust on siis, kui puud on hakanud loomulikult laasuma. Tulevikupuud on vaja vabastada varjavatest ja lmmatavatest konkurentidest. Tulevikupuude valikul eelistatakse peenemaoksalisi ja parema kasvuga isendeid. Jmedad ja karvased puud, mida metsamehed kutsuvad huntideks, oleks mistlik noorendikust eemaldada. Hoolduse tulemusena ei ole thtis niivrd puude arv hektari kohta, kuivrd nende omavaheline vahekaugus. Selles vanuses viks see olla umbes 1,5 meetrit.
Jrgmine samm on vanemate mnnikute hooldamine ehk hooldusraie. Selle eesmrk on suurendada metsa vrtust saada terve ja koosseisult parem puistu ning kasutada lhitulevikus vljalangevate puude puitu. Puidu hankimine ei ole sel ajal esmajrguline. Tihti jetakse see asjaolu mrkamata ja rgitakse, kui palju tihumeetreid me hooldusraietega saame, selmet elda, mitmel hektaril oleme metsa hooldanud.
Aja jooksul tehtud eri hoolduste kvaliteet ja maht kajastub diagrammil, mis kirjeldab mnnikute vanuselist jaotust Plvamaal (#). Kuigi keskmiselt on Plva maakonnas igal aastal mnniga uuendatud 280300 hektarit [4], tkivad meie mnnikud vanemas eas asenduma teiste puuliikidega [3].

Plvamaa mnnikud on suhteliselt vanad ja ebahtlase vanusega. Kui rangelt kaitstavate metsade puhul ei ole see puudus, siis majandusmetsad peaksid olema keskmiselt nooremad ja ka vanuseliselt jaotuselt htlasemad. Mnnikuid iseloomustab kuni 50-aastaste metsade nappus ja vanemate, sealhulgas kpsete puistute suhteline rohkus. Mnnipuistu krge vanusega ei halvene puidu kvaliteet kuigi palju, mistttu raiekpsete puistute suur pindala ei ole kiiret lahendamist nudev probleem.
Kpsete metsade puudust ei ole loodetavasti oodata lhima poolsajandi jooksul, sest le poolte mnnikute vanus on 51100 aastat. Kuid siis saabub jrjest svenev langus, sest 1150-aastasi metsi on pindalalt 2,5 korda vhem kui 51100-aastasi ja seda vajakut ei ole vimalik kuidagi tita.
Metsade ideaalne vanuseline jaotus tagab pideva, htlase metsakasutuse uuendusraiena. Et hoida puistute praegust liigilist koosseisu, on vaja Plvamaal edaspidi suurendada noorte mnnikute pindala, sest viimastel aastatel on mnni uuendamisele eelistatud kohati kuuske ning looduslikule uuenemisele jetud alad kattuvad kasega.
Viimane, kuid sisuliselt olulisim tegevus mnnimetsade majandamisel on lbimeldud uuendusraie. Selle eesmrk majandusmetsas on raiuda majanduslikku vrtust kaotama hakkavad kpsed puud ja luua eeldused uue metsaplve saamiseks. Sellist puitu on vimalik kasutada peaaegu kigil elualadel, kus praegu on sageli eelistatud mittetaastuvatest loodusvaradest toodetud saadused.

Plvamaa mnnikutest on suur osa kaitse all, et hoida liike ja elupaiku (#) [3]. Mnd on Plvamaa visiitkaart, seetttu on kaitse all ka mrkimisvrne hulk silmapaistvaid ksikuid mnde.
Tihti ksitletakse kaitsealuseid metsi valikuta hte moodi, keelates kik tegevused. Vanad mnnimetsad, kus me midagi ei tee, asenduvad pikema aja jooksul kuusega ja nooremad metsad omakorda kasega.
Sageli ptakse loodust kui puutumatut keskkonda kaitsta inimese eest. Selline puutumatu loodus on kui muuseum, kus kiakse, ent lhem suhe pole meldav. Meie kogemus kooselus loodusega on pikaajaline ja seetttu ei peaks kaitsma mitte niivrd plisloodust, vaid inimese seoseid sellega. Kultuuririkkuse ajendeid on ka looduse mitmekesisus: he hoid ja kaitse pole vimalik, edendamata teist [2]. Sellele mitmekesisusele on pannud aluse varasemad plvkonnad oma tervikliku metsamajandamisega.
Mnnikuid on oluline majandada kikidel kasvuetappidel. Erilise thtsuse omandavad mnninoorendike hooldamisel tehtud otsused. Kui neid ei hooldata, teeme kasu asemel pigem kahju. Meie kohustus on eelmistest plvkondadest meile jetud heas seisus prandit vastutustundlikult kasutada, hoida ja edasi anda.

1. Aastaraamat Mets 2008. Keskkonnaministeeriumi metsakaitse- ja metsauuenduskeskus 2009. www.keskkonnainfo.ee/publications/16265_PDF.pdf
2. Maran, Timo 1999. Loodusest ja kultuurist. Inimlikult. Sirp, 17. sept.
3. Metsaregister. Keskkonnateabe keskus.
4. Statistika andmebaas. Eesti statistikaamet. Tallinn.
5. Valk, Uno; Eilart, Jaan 1974. Eesti metsad. Valgus, Tallinn.

Andres Sepp (1963) on RMK Plvamaa metskonna metsalem.



Andres Sepp
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012