Eesti Looduse fotov�istlus
2010/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Vilsandi EL 2010/8
Kilde meie biosfri kaitseala saamisloost ja atmosfri mtmistest

Meie lhiajalugu on peaaegu iga kandi pealt vga vastuoluline. Seda on ka meie biosfri kaitseala (BK) saamislugu, kus lahknevad ka asjaosaliste eneste meenutused.

Esimest korda kirjutasin tulevasest biosfri kaitsealast juba 1979. aastal Eesti Looduses: Enamik meist peab Vilsandi Riiklikku Looduskaitseala vaid linnukaitsealaks. Tunduvalt vhem on neid, kes teavad, et peale lindude siin ka taimseid rikkusi ssta tahetakse. Hoopis vhe aga on esialgu neid, kes nevad selles mitte ainult Baltimaade, vaid kogu Nukogudemaa vanimas looduskaitsealas tulevast biosfrikaitseala koos regionaalse foonijaamaga [1].

Aasta enne seda olin koos Leningradi geofsika peaobservatooriumi teadusdirektori Aleksander Zaitseviga avaldanud Eesti Looduses artikli huelektriliste meetodite kasutatavusest hu aerosoolse saastatuse uurimisel, pidades silmas just tulevasi Vilsandi foonivaatlusi [2].
Idee rajada Vilsandile kui eeldatavalt vga puhta huga saarele foonijaam ning biosfri kaitseala tekkiski meil koosts geofsika peaobservatooriumiga juba 1977 ehk aasta enne rahvusvahelise programmi Inimene ja biosfr (MAB) Eesti komitee loomist.
Sel ajal tegid foonivaatlusi ja rajasid biosfri kaitsealasid nii Goskomgidromet, s.o. NSVL hdrometeoroloogia riiklik komitee kui ka teaduste akadeemia. Foonijaamu peeti igustatult biosfri kaitsealade lahutamatuks osaks.
1977. aasta suvel leidis Vilsandil kinud akadeemik Erast Parmasto llatuseks eest TR geofsika ekspeditsiooni, kellel oli t rahastamise jaoks slmitud lhiajaline leping geofsika peaobservatooriumiga. Nii selle ekspeditsiooni kui ka hilisema TR geofsika vlilaboratooriumi teaduslik juhendaja oli prof. Hannes Tammet.

Parmasto oli vga huvitatud meie mtmismeetoditest ja ideest luua Vilsandi biosfri kaitseala. Et juhtumisi oli mul kaasas koosts Zaitseviga valmiva artikli ksikiri, siis sain talt kirjasnas algajana kasulikke npuniteid. Siin on mul sobiv vimalus tnada Erast Parmastot ja Jri Martinit. Tnu nende heatahtlikule suhtumisele saime ttada Vilsandil ka jrgmistel aastatel.

Vilsandi geofsika ekspeditsioonile jrgnesid uuringud Phja-Kasahstanis ja Phja-Kaukaasias juba Moskva ja Leningradi uurimisinstituutide kulul. Meid kaasati sotsialismimaade hisesse keskkonnakaitseprogrammi. See asjaolu vimaldas Vilsandit kui biosfri kaitseala loomiseks sobivat kohta tutvustada konverentsidel Thbilisis ja Toshkendis (venepraselt Takent).
Vilsandi biosfri kaitseala loomisest kuulis Eesti Looduse kaudu ka tollane ENSV metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi looduskaitse valitsuse juhataja Heino Luik. Teda me ei taibanud alul oma asjatundmatuses kaasata. Tnu temale hakati Vilsandil rstatud Tolli talust looma biosfri kaitseala keskust. Hoone valis vlja Hannes Tammet.
Kompleksi ehitati mitu aastat ja see tuli vgev: ainuksi kaminaid oli viis. Igasugune teadust lossis aga vlistati ning sellest sai Vilsandi kaitseala juhataja residents. Seal peatusid vaid valitud klalised, tihti ka looduskaitse valitsusele vajalikud inimesed. Piiritsoonist veelgi rangema reiimiga Vilsandil kimisest sai tollases hiskonnas mneti prestiii asi. Meie igasuvise ekspeditsiooni rahvas pses sinna hrberisse vaid hel korral, klalisena kaitseala aastapeval.
Kaheksakmnendate keskpaiku korraldasin mitme Vene (Moskva, Leningradi ja Putino) instituudi tise kohtumise Vilsandil Madis Aruja asjalikul juhendusel. Aruja esitas biosfri kaitseala rajamise kohta vga hea kava, mis haaras tervenisti Vilsandi ja Viidume kaitseala ning Kaali meteoriidikraatri kui haruldase omalaadse nhtuse.
Nukogude Liidu MABi nukokku kuuluv ning selles liinis NSVL ka UNESCOs esindav mullateadlane Anatoli Kerentsev, praegugi tuntud teadlane, hiskonnategelane ja poliitik, oli Eestis nhtust vaimustuses ja hiljem tutvustas Eesti biosfri kaitseala loomise kava edukalt ka Lnes. Tema hinnangul titis plaanitav VilsandiViidume biosfri kaitseala ainsana kik esitatavad nuded. Tollal ei vastanud Kerentsevi andmetel paljud biosfri kaitsealad korraga kikidele kriteeriumidele, kll aga tegi seda suurepraselt Aruja pakutu.

Samal ajal hakkas biosfri kaitseala looma ka MABi Eesti rahvuslik komitee. Nii vidab Jri Piiper, et Mte luua Eestis oma biosfri kaitseala prineb professor Hans Trassilt. [---] Philise t tegi MAB-i Eesti Rahvuslik Komitee (asutatud 1978. a.). [---] Alates 80-ndate aastate keskpaigast kuni 1988. aastani otsiti sobivat ala ja arutleti selle suuruse le [3].
Hans Trass kirjutas 1983. aastal nii: Kahel viimasel MAB-i pleenumil (1982. a. Minskis ja tnavu Tbilisis) on tstatatud ka ksimus BK loomisest Eestis. Kuigi probleem on arutlusaineks olnud mitmes instantsis, pole siiski teoni jutud. [---] Imestusega sain linud suvel teada, et BK on meil juba olemas; nimelt leidsin Viidume Riikliku looduskaitseala emotsionaalselt ja teaduslikult hsti kujundatud muuseumi seinal kaardi pealkirjaga VilsandiViidume biosfri kaitseala (!). Mari Reitalu, Viidume kauaaegne juhataja vastas mu ksivale pilgule veidi hbelikult lemused kskisid. Ega midagi vib-olla tulebki selle peale minna. Kardan vaid, et VilsandiViidume looduskompleksi puhul vib tulla NSV Liidu MAB-i peakomitees ning Pariisis UNESCO-s tlemist mnele kehtestatud nudele see ala siiski ei vasta. Kuid hte peab toonitama Eesti lnepoolseim ala on meil tepoolest puhtaima huga, sellisele jreldusele tulid ka Moskva Monitooringulaboratooriumi ttajad, kes tnavu suvel Kuusnmmel detailselt sealseid hukeskkonna tingimusi uurisid [4].
Viimase vite kohta vib kll elda, et samale jreldusele olid teiste meetoditega Vilsandil juba aastaid varem judnud Tartu likooli geofsikud, kelle tid bioloogid on eiranud.
Hans Trass on biosfri kaitseala loomist hiljem meenutanud niiviisi: Lugedes jrjest arvukamalt ilmuvaid publikatsioone MAB-i kohta, tulin juba 1979. a. jreldusele, et keskne koht on VIII programm, mis ksitleb uut suunda loodus- ja keskkonnakaitses biosfri kaitsealasid. [---] Tegin ettepaneku alustada eeltid biosfri kaitseala BKA loomiseks EST-MAB II pleenumil 1979. aastal. Esialgu oli plaan vga tagasihoidlik piirdusin ettepanekuga luua BKA Lne-Saaremaale. Kui see ettepanek tuli phjalikumale kaalumisele, laiendasime Jri Martini ja Mart Hermanni soovitusel BKA-d kogu Saaremaale, ja 1983. a. V pleenumil tehti ettepanek haarata BKA-sse kogu Lne-Eesti saarestik [5].
Siiski on biosfri kaitseala asukoha valikul olnud Trassil ka khklusi, niteks: Seetttu mulle tundubki, et territooriumi biosfri kaitseala loomiseks peame otsima seal, kus meil on juba olemas rgsed (suhtelised kultuurist puutumata) sood vi isegi soode ssteemid, soostikud, soovitavalt sellised, mis on juba kaitse all (niteks Kikeperardi; EndlaOostriku). Vrib ka mrkimist, et helgi seni Nukogude Liidus organiseeritud BK-l pole selliseid vimsaid rabamassiive kui Eestis [4].
Kuigi nii Tartu ja Tallinna kui ka Moskva ja Leningradi teadlaste vlitde phjal sobis Vilsandi biosfri kaitseala ning seire foonijaama asukohaks ja tnu Kerentsevile oli teada ka UNESCO mitteametlik toetus, ei teinud meie ametimehed ometi sellekohast ettepanekut.

Biosfri kaitseala loodi okupatsiooni lppaastatel likiirelt, kui tusis pevakorda piirireiimi kaotamine ning rahvas hakkas juba vabamalt saartele psema. Siis loodi biosfri kaitseala ja kehtestati Saaremaale psemiseks klastusmaks, mis oli vist viis rubla. Vhemalt algetapil nis lnesaarte biosfri kaitseala rilise ettevttena. Sellest on ajendatud ka selle konglomeraadi palju rgitud kasvuraskused ja tnini kestvad segadused.
Need read siin on vaid vana mehe mlestuskatked oma elu hest aktiivsemast tegevusperioodist, mis pilguheiduna tollasesse aega viks pakkuda huvi eelkige uutes oludes kasvanud ja kujunenud plvkonnale. Samas on see killuke meie keskkonnakaitse ajaloost.
Oma naiivsuses lhtusin poliitilises mttes lapsikust arusaamast, et teades meile philiselt lnekaarest tulevate humasside puhtust, saame nullnivoo, nitamaks ENSV tstuse lubamatult suurt saastet, mille edasist arengut oli vaja pidurdada. Varem vi hiljem tuli niisugusest ttust tegelasest lahti saada tollal oli see pelgalt tehniline ksimus. Krgel riiklikul tasandil heideti mulle ette liigset ausust kui videtavat ainukest puudust.

1. Arold, Mart 1979. Vilsandi teadusesaareks. Eesti Loodus 30 (5): 288289.
2. Arold, Mart; Zaitsev, Aleksander 1978. Monitooring ja huelekter. Eesti Loodus 29 (5): 310313.
3. Piiper, Jri 1995. Lne-Eesti Saarestiku Biosfri Kaitseala UNESCO programmiala. Eesti Loodus 46 (10): 275277.
4. Trass, Hans 1983. Biosfr, keskkond ja rahuvitlus Sirp ja Vasar, nr. 38, 23.09.
5. Trass, Hans 2002. ksi ja hes: mnemograafia. Ilmamaa, Tartu: 99.

Mart Arold (1944) on geofsik, vabakutseline kirjastaja ja tlkija. Avaldanud 16 raamatut Eesti lhiajaloost.



Mart Arold
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012