Maailmas on praeguseks teada ligi pool miljonit taimeliiki. Seeneliike hinnatakse juba üle pooleteise miljoni ning need arvud aina suurenevad. Vähem teatakse seda, et peaaegu kõikide taimede sees elavad seenorganismid – endofüüdid, kes on enamjaolt veel uurimata. Kõik endofüüdid pole küll peremehespetsiifilised, kuid ühes taimes on tavaliselt seenasukaid rohkem kui üks. Endofüütseid seeni võib olla umbes miljon liiki. See asjaolu hindab oluliselt ümber senise mükoloogilise elurikkuse.

Endofüüdid on seened või mikroorganismid, kes elutsevad taime seesmiste kudede vahel ning tavaliselt oma elutegevusega taime ei kahjusta. Oma varjatud elukoha tõttu avastati taimede sees elavad seened üsna hilja. Esimene endofüüte käsitlev artikkel ilmus 1904. aastal. Saja aasta pikkused uuringud kinnitavad taimede ja endofüütsete seente sümbioosi juba väga kaugetest aegadest ning selle sümbioosi kandvat rolli veetaimede asumisel maismaale. Vanim tõend on 400 miljoni aasta vanusest maismaataimest pärit endofüüt

Avastatud ja avastamata endofüüdid peidavad endas väga suurt potentsiaali, näiteks Tais uuritud uutel endofüütsetel seeneliikidel avastati viiruse-, malaaria-, tuberkuloosi- ning vähivastast toimet [4]. Mitut liiki saab tarvitada toiduainetööstuses või materjalide tootmisel. Hiljuti leiti, et mükoriisne seeneperekond Glomus mõjub positiivselt taime kasvukiirusele ning ka aineringetele taime sees. Seda seent plaanitakse lähiaastatel riisikasvatustes kasutama hakata [3].

Eestis riisi veel ei kasvatata ning seetõttu on meil kavas uurida hoopis hariliku timuti endofüütsete seente seost biomassi ja taime väetamisega. Katselapid on juba rajatud ja lähiaastail ootame tulemusi. Eesti maaülikooli endofüütide töörühm alustas 2008. aastal, kui võeti esimesed hariliku timuti (Phleum pratense) taimeproovid, et identifitseerida seal elavaid endofüüte.
Kokku õnnestus leida kümme liiki, kaks neist on esmasleiud Eestis: Alternaria arbusti ja Alternaria viburni (suguline arengujärk Lewia viburni). Varemalt on teada, et Alternaria liigid ohustavad kariloomi, tekitades mürgistusi [1]. Kui nüüd selline seen on avastatud meie tavalises rohumaade kõrrelises timutis, siis tuleb seda kindlasti põhjalikumalt uurida.
Endofüütide uurimise kiire areng lubab paljutõotavat alternatiivi geneetiliselt muundatud organismide tarvitusele. Seen ja taim on juba ammustest aegadest koos elanud ning midagi kunstlikku selles ei ole. Teadlaste eesmärk on selgitada, millised taimed ja seened annaksid üksteisega koos elades parima efekti, ning lihtsalt suunata need kaks koos elama. Endofüüdid võivad asendada edukalt väetisi, fungitsiide – võideldes soovimatute patogeensete seeneliikidega – ja muid agrokemikaale, muutes põllumajanduse tunduvalt keskkonnahoidlikumaks ja mahedamaks.

1. Domsch, Klaus Heinz et al. 1993. Compendium of soil fungi. Academic Press, London.
2. Krings, Michael et al. 2007. Fungal endophytes in a 400-million-yr-old land plant: infection pathways, spatial distribution, and host responses. – New Phytologist 174: 648–657.
3. Superseen aitab riisi kasvu kiirendada. – Postimees, 11.06.2010. www.postimees.ee/?id=274893
4. Wiyakrutta, Suthep et al. 2004. Endophytic fungi with anti-microbial, anti-cancer and anti-malarial activities isolated from Thai medicinal plants. – World Journal of Microbiology and Biotechnology 20 (3): 265–272.

Kristina Ivandi (1986) on Eesti maaülikooli mükoloogia osakonna doktorant, kes kaitses sel aastal magistritöö endofüütidest.