Eesti Looduse fotov�istlus
2010/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Snumid EL 2010/9
Mandri-Euroopa klmim piirkond soojeneb kiiresti

Moskva geograafiainstituudi, Hohenheimi likooli ja Helmholtzi keskkonnauuringute keskuse uurijate ajakirjas Arctic, Antarctic and Alpine Research ilmunud artikkel vidab, et kui teatavad Arktika osad on viimase aastasaja jooksul ldiselt jahtunud, siis alates 1990. aastast on alanud kiire soojenemine.
Jreldused tuginevad polaarjoonetaguse piirkonna viimase 400 aasta suvetemperatuuride rekonstruktsioonile hariliku mnni (Pinus sylvestris) aastarngaste phjal. Kokku uurisid Vene- ja Saksamaa teadlased 69 Hibiinide mgedes kasvanud mnni puidunidiseid. Tegemist on kliima poolest vga huvitava piirkonnaga: leminekualaga Phja-Atlandi hoovusest tugevasti mjustatud Skandinaavia ning Euraasia kontinentaalse kliimaga territooriumide vahel. Seal on pikk mdukalt klm talv ning jahe niiske suvi, kus taimedel kasvuaega 6080 peva.
Nidised veti kolmest paigast metsapiiri lhedalt 250450 meetrit le merepinna. Videtavasti on selle ala puud temperatuuri fluktuatsioonide suhtes iseranis tundlikud ja pakuvad seetttu eriti vrtuslikku teavet. Muidugi mjutab puidu juurdekasvu peale temperatuuri veel hulk muid tegureid: valgus, toitainete hulk, vee kttesaadavus ja konkurents teiste puudega. Need mjud ptakse uuringuis vimalikult tpselt lahus hoida.
Tulemusi vrreldi varem Rootsi Lapimaal ning Venemaa Jamali ja Taimri poolsaarel leituga. Kokkuvttes jreldati, et prast umbes 250 aastat tagasi lppenud nn. vikest jaega soojenes Arktika mandripiirkonna temperatuur umbes 20. sajandi keskpaigani, hakkas siis jahtuma ning 1990. aastast on alanud uus kiire temperatuuri tus. Pikaajalise jahtumise peaphjuseks peavad t autorid Pikese aktiivsuse muutusi, hiljutine suur soojenemine on tingitud aga muudest mjuritest.



AlphaGalileo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012