Ennekõike annab see võimaluse rääkida kaasa maailmapärandi hoidmisel. Olles osalenud esimest korda komitee istungil liikmena, võib öelda, et nii see tõepoolest on. Selleaastane istung, järjekorras 34., peeti 25. juulist kuni 3. augustini Brasiilia pealinnas Brasílias. 38 taotluse seast lisati istungil maailmapärandi nimekirja 21 uut paika, millest osa kandsid ka poliitiliste kokkulepete pitserit. Seega praegu on nimekirjas juba 911 paika 151 riigist.
Komitee töödokumendid valmistab ette Pariisis tegutsev UNESCO maailmapärandi keskus, kes uute kandetaotluste ja seireraportite korral tugineb oma nõuandeorganite hinnangutele. Nendeks on kultuuripärandi puhul ICOMOS (monumentide ja paikade rahvusvaheline nõukogu) ning looduspärandi puhul IUCN (maailma looduskaitseliit). Ekspertorganisatsioonide hinnangud on põhjalikud, usaldusväärsed, enamasti selgelt pärandist lähtuvad ning pigem ranged kui leebed, mille põhjal tekib asjaosalistel riikidel nii mõnelgi juhul huvi saavutada soodsam otsus. Võib öelda, et kui üldiselt püüab komitee teha konsensuslikke otsuseid, siis tänavusel istungil kasutati ka päris palju hääletamist, nii avalikku kui ka salajast.

Selle aasta looduspärandi uutest paikadest võib esile tõsta suurimaks maailmapärandi paigaks saanud Kiribatile kuuluvat Fööniksisaarte merekaitseala ja Putorana platood Venemaal – üht suurimat puutumata loodusega ala põhjapoolkeral. Nende kõrval on huvitavamaid uusi paiku ka Hawaii saarestiku loodeosas asuv Papahânaumokuâkea merekaitseala, mis kanti nimekirja nii loodus- kui ka kultuuripärandi kriteeriumite alusel. Üks sisulisemaid arutelusid tekkis selle üle, et Charles Darwini Londoni lähedane kodu ja sealne maastik on esitatud nimekirja maastikulaboratooriumina, mis ajendas arutelu teaduspärandi üle laiemalt. Taotlus lükati teist korda tagasi palvega see ümber teha.

Ohustatud pärandi nimekirja lisandus neli uut paika ja välja arvati üks (Galapagose saared), mis teeb praeguseks koguarvuks 34. Probleemsete paikade 147 seireraportist avati aruteluks ligi 60. Nende arutelus kütsid kirgi mitmed Venemaa paigad, sh. Baikali äärne tselluloositehas, mis laseb järjekindlalt oma heitvee järve. Venemaa delegatsioon lubas olukorda tõhusalt parandada.
Komitee liikmelisus on reaalne võimalus osaleda maailmapärandit puudutavate otsuste tegemisel ning seeläbi tutvustada ka Eesti seisukohti ja kogemusi maailmas. Selles valguses peaks Eesti lähiajal üle vaatama ka oma eelnimekirja ning kaaluma, milliseid objekte oleks võimalik sinna esitada. Eesti liikmelisus kestab neli aastat ning lõpeb 2013.