Eesti Looduse fotov�istlus
2010/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2010/9
Mida annab Eestile osalemine UNESCO maailmaprandi komitee liikmena?

Ennekike annab see vimaluse rkida kaasa maailmaprandi hoidmisel. Olles osalenud esimest korda komitee istungil liikmena, vib elda, et nii see tepoolest on. Selleaastane istung, jrjekorras 34., peeti 25. juulist kuni 3. augustini Brasiilia pealinnas Braslias. 38 taotluse seast lisati istungil maailmaprandi nimekirja 21 uut paika, millest osa kandsid ka poliitiliste kokkulepete pitserit. Seega praegu on nimekirjas juba 911 paika 151 riigist.
Komitee tdokumendid valmistab ette Pariisis tegutsev UNESCO maailmaprandi keskus, kes uute kandetaotluste ja seireraportite korral tugineb oma nuandeorganite hinnangutele. Nendeks on kultuuriprandi puhul ICOMOS (monumentide ja paikade rahvusvaheline nukogu) ning loodusprandi puhul IUCN (maailma looduskaitseliit). Ekspertorganisatsioonide hinnangud on phjalikud, usaldusvrsed, enamasti selgelt prandist lhtuvad ning pigem ranged kui leebed, mille phjal tekib asjaosalistel riikidel nii mnelgi juhul huvi saavutada soodsam otsus. Vib elda, et kui ldiselt pab komitee teha konsensuslikke otsuseid, siis tnavusel istungil kasutati ka pris palju hletamist, nii avalikku kui ka salajast.

Selle aasta loodusprandi uutest paikadest vib esile tsta suurimaks maailmaprandi paigaks saanud Kiribatile kuuluvat Fniksisaarte merekaitseala ja Putorana platood Venemaal ht suurimat puutumata loodusega ala phjapoolkeral. Nende krval on huvitavamaid uusi paiku ka Hawaii saarestiku loodeosas asuv Papahnaumokukea merekaitseala, mis kanti nimekirja nii loodus- kui ka kultuuriprandi kriteeriumite alusel. ks sisulisemaid arutelusid tekkis selle le, et Charles Darwini Londoni lhedane kodu ja sealne maastik on esitatud nimekirja maastikulaboratooriumina, mis ajendas arutelu teadusprandi le laiemalt. Taotlus lkati teist korda tagasi palvega see mber teha.

Ohustatud prandi nimekirja lisandus neli uut paika ja vlja arvati ks (Galapagose saared), mis teeb praeguseks koguarvuks 34. Probleemsete paikade 147 seireraportist avati aruteluks ligi 60. Nende arutelus ktsid kirgi mitmed Venemaa paigad, sh. Baikali rne tselluloositehas, mis laseb jrjekindlalt oma heitvee jrve. Venemaa delegatsioon lubas olukorda thusalt parandada.
Komitee liikmelisus on reaalne vimalus osaleda maailmaprandit puudutavate otsuste tegemisel ning seelbi tutvustada ka Eesti seisukohti ja kogemusi maailmas. Selles valguses peaks Eesti lhiajal le vaatama ka oma eelnimekirja ning kaaluma, milliseid objekte oleks vimalik sinna esitada. Eesti liikmelisus kestab neli aastat ning lpeb 2013.



Urve Sinijrv, keskkonnaministeeriumi peaspetsialist, Eesti esindaja UNESCO maailmaprandi komitees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012