Eesti Looduse fotov�istlus
2010/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Seened EL 2010/9
Khrikseen ehk khrik

ks omaprasemaid Eestis kaitset plvivate liikide seas on punase raamatu nimestikus rmiselt ohustatuks peetav teise kaitsekategooriasse kuuluv khrikseen Sparassis crispa (Pers.) Fr. Enne kui entusiastlikud looduse mberkujundajad samanimelise looma Eestisse tid, kandis ta nime khrik.

Seene viljakehad kasvavad suvest sgiseni vanade mndide all vi lausa tve alusel, phjustades selle puu juurte ja tve allosa pruunmdanikku. Peaaegu kerajas viljakeha, mille lbimt on 1025 cm, meenutab pisut ilu- vi lillkapsast, ja vib kaaluda ks vi mitu kilo, Eesti rekord 1986. aastal oli 12,5 kg. Ta koosneb kharalt asetunud kuni 5 mm paksustest kahvatukollastest, hiljem pruunikamatest lehekestest, mille alumisel kljel valmivad eosed. he viljakeha eluiga on tavaliselt vaid mned ndalad.
Khrikseeni on peetud harikuliste (Clavariaceae) sugukonda kuuluvaks: puuduvad ju nende viljakehadel eoseid moodustavat pinda suurendavad torukesed, lamellid vi narmad, ja nad kasvavad lespoole. Molekulaarsete tunnuste anals nitas hoopis ootamatut pritoluseost: lhisugulased on torikseente hulka arvatud juurepruunik (Phaeolus schweinitzii) ja vveltorik ehk vvlik (Laetiporus sulphureus), ka roostetorik (Pycnoporellus fulgens) pole pritolult kuigi kaugel [3].

Neid seeni hendav oluline tunnus on ka puidu pruunmdaniku tekitamine (toitumine eelkige tselluloosi mdandades), mida torikseente seas peetakse suhteliselt hilistekkeliseks omaduseks. Ka valgemdanikku phjustav leht-kobartorik (Grifola frondosa) vib olla khriku sugulane.
Khrikseeni tuntakse maailmas vhemalt seitse liiki ja neid leidub peaaegu kigis maailmajagudes. Eestis kasvab ainult ks liik, mille leidumise kohta on olnud ebakindlaid andmeid juba 1930. aastaist. 1984. aastal leiti teda Akste sipelgakaitsealalt Plvamaal, see leiukoht hvis 1989. Triigis 2002. aastal kasvanud isend [1] pole end hiljem nidanud. Mitu uut leiukohta on juurde tulnud Lahemaalt.

Ndseks on khrikseenel Eestis olnud 11 leiukohta [1, 2], ta kasvab neis aga mneaastaste vaheaegadega ja vaid 2005 ja 2007 leiti teda kolmes paigas samal aastal. Me ei tea, mitme aasta prast vib seen samas kohas jlle viljakehasid anda, vi mitme aasta prast viks teda seal hukkunuks pidada.

1. Parmasto, Erast 2003. Kehva seeneaasta suured llatused. Eesti Loodus 54 (1): 4850.
2. Shiryaev, Anton 2009. Diversity and distribution of clavarioid fungi in Estonia. Folia Cryptogamica Estonica 45: 6580.
3. Wang, Zheng; Binder, Manfred et al. 2004. Phylogenetic relationships of Sparassis inferred from nuclear and mitochondrial ribosomal DNA and RNA polymerase sequences. Mycologia 96 (5): 10151029.

Erast Parmasto (1928) on mkoloog, Seenevana.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012