Eesti Looduse fotov�istlus
2010/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/9
Psaspea neem: rnde koolmekoht Siberis pesitsevatele partlastele

Saabume kolmekesi mullu juuli alguseks Psaspeale. Jrgnevad kuud seisame iga pev neeme tipus ja loeme mda lendavad rndlinnud kokku. Paik pole valitud juhuslikult: seame ennast sisse Euroopa parimas etenduskohas arktiliste veelindude rndeteel.

Juuli: vaerad lhevad. Oleme mned tunnid enne pikeseloojangut rannas. Madalale laskunud pikese tttu on valgust juba vhe, kuid see vrvib juulikuist taevalaotust vaimustavalt. Peale kividel konutavate kohalike kajakate ja tiirude pole veel suurt midagi nha.
Mustvaeraste rnne hakkab peale jrsult, umbes paar tundi enne loojangut. Silmapiiri tagant, vaevalt eristatava Pakri poolsaare kandist lheneb esimene vike musta vrvi ahel. Vikeste vahedega jrgneb teine ja kolmas. Poole tunni prast on kogu mere pind tis kobaraid, puntraid, ahelikke, sirpe, kette kahte samasugust parve ei ole. Salgad suurenevad ha ja loendamisega lheb kiireks. Kui lennukiirus ulatub 70 kilomeetrini tunnis, mduvad parved khku ja imetlemiseks ei j ka tna aega.
Varsti ei olegi enam parvede vahel pause, hulk parvi lendab ksteisega krvuti. Vikeste, kmneste salkade krval hakkab neeme tipust mduma ka mitmesajaseid vaeraparvesid. Aeg-ajalt tuleb sekka 500800-isendilisi kogumeid ja isegi mni, mille hulka peab mrkima neljakohalise arvuga, suurim parv kndib 2000 isendini. Sellisel ahelal on pikkust vi laiust juba poole kilomeetri jagu. Enamik parvi mdub tna kahe-kolme kilomeetri kauguselt, seega tuleb arvukust alatasa hinnata vaatetoru abil. Kolme htutunni jooksul saame kokku 70 000 mustvaerast.
Pikese kadudes loodesse horisondi taha hakkab valgus kiiresti kahanema. Ka mustvaeraste rnne raugeb, osa parvi laskub merele d veetma: pikaajalisi peatusi mustvaerad siin suviti ei tee. Siiski on selge, et osa parvi kavatseb rnnata sel, ja jbki mistatuseks, kui palju meil vaatemngust ngemata jb. Igal juhul on mustvaera isaslindude tavaprane rnne arktilistelt pesitsusaladelt Taani vinadele judnud jrjega Psaspea neemeni.

August: tiirud lhevad. Juulis loendasime Psaspeal pool miljonit rndurit. Augustiks on mitme pardiliigi isaslindude rnde krghetk juba mdas. Nd on liikvel pigem kurvitsad, kajakad ja tiirud. Nende rnne siin eriliseks vaatemnguks ei koondu, kuid Lnemerel on Psaspea kindlasti parimaid kohti, kus nendegi rnnet vaadelda. Kajakad ja tiirud rndavad kogu Soome lahe laiuses ja osalt ka sel. Kurvitsatel on kalduvus rnnata kilomeetrite krgusel, kuhu vaatlejate pilk nii vi naa ei ulatu. Siiski, vastutuules lennates hoiduvad kurvitsalised tihti madalamale, sest seal on tuul nrgem ja sestap kulub vhem energiat.
15. augustil neme tugeva edelatuulega toredat meriskirnnet, 1500 linnu jagu. Nende sihtpunkt on kindlasti Waddeni meri (Euroopa suurim loodeteala Phjamere kagurannikul, Hollandist Taanini) ja selle mudavljad karpidega. Vaevalt et enamik neist enne Taanit ja Hollandit kuhugi ldse maandub.
Samas ruttab ka jgitiire sadade viisi edelasse. Rndajateks on peamiselt jgitiirud, kes ei pesitse arktilistel aladel, vaid lhemal, Soome lahel ja Karjala jrvedel. Mrame lhedalt mduvatel tiirudel vanuse. Tdeme sama mis Soome lahe pesitsuskolooniate uurijad juba varem: pesitsemine on ebannestunud. Juuni alguses, tiirude pesitsemisel thtsal ajal nurjas kolmepevane vihm paljude lindude pesitsuse. Pikk vihm uputab tiirupesad, jahutab poegi liialt vi rvib vanalindude nne kalajahil. Vette sstes kalu pdvad tiirud nevad vihmase ilmaga oma saaki viletsalt. Vhesed tabatud kalad svad vanalinnud ise ra ja poegi ootab nljasurm.

Augusti keskel on sgisrndes pikk, peaaegu kolmendalane mn. Paljud arktilised linnud valmistuvad alles rndeks ette, mitme liigi noored ja sulgivad vanalinnud isegi ei lenda veel.
Siberis pesitsejate rndetee on tuhandete kilomeetrite pikkune. Osa linde, eriti kurvitsad, lendab pesitsusalalt talvitusalale tihti htejutti vi teeb ks-kaks pikemat vahepeatust. Enne Lnemerd kogunevad paljud liigid (nt. mustlagle, viupart) Valgele merele, mis jb Soome lahest umbes 700 km kirde poole. Valgele merele kogunetakse idapoolsetelt arktilistelt aladelt, muu hulgas Kanini, Taimri ja Jamali poolsaartelt ning Novaja Zemljalt. Prast Lnemerd on Loode-Euroopa rndeteel olulisim peatusala Waddeni meri.
9095% rnde ajast kasutavad rndlinnud smiseks ja puhkamiseks, et suudaksid lejnud 510% ajast lennus psida. Toitudes kogutakse rasvavarud, mis tuhandete kilomeetrite pikkusel lennul ra kuluvad. Lindude kehatalitlus on vimeline rasvavarusid koguma ainult pris lhikese aja jooksul: vahetult enne rnde algust ning rndeteel vahemaandumiskohtades. Et rasvavarusid koguneks piisavalt, vajavad linnud piki rndeteed mitut head, suurt ja rahulikku peatusala. Just seeprast luuaksegi linnukaitsealasid.

20. augustiks on Psaspeal oodata partide hulgalisemat rnnet: sel peval algab mitmel pool Euroopas jahihooaeg. Esimeste pssipaukudega kivitub tavapraselt ka paljude partide enneaegne rnne rahututelt lahtedelt ja jrvekestelt. Ja enne, ka seekord on 20. augustil ujupartidel, philisel veelinnujahi sihtrhmal rndemll lahti.
Peale selle teeb kormoran kogu sgise parima skoori: vaatluspunktist mdub 2500 isendit. Kormorani vaenati Euroopas kuni 1950. aastateni ja liik oli kogu Euroopas vljasuremisohus. Siis keelati jaht ja naasnud mustade viikingite laevastik Lnemerel on nide looduskaitse thususe kohta. Psaspeal neme rndamas peamiselt Soome lahe asurkonda, Valge mere suunast siia kormorane eriti ei tule.

September: teline sgis algab. Septembri esimene kolmandik on ks igavlemine. Igal htul vaatame ilmastikumudeleid: millal ometi Valgel merel keerab tuule itta vi kirdesse? Linnud sstavad energiavaru ja lhevad rndele tavaliselt prituules.
Sgis Valgel merel hakkab tuulte prdudes lpuks peale 10. septembril. Rnde vaatemngu jtkub nd pidurdamatult oktoobri lpuni.
Valgelt merelt lendavad linnud tuhatkond kilomeetrit Psaspeani selgelt alla pevaga, kui ei veta ette vahepeatusi. Niteks 2004. aasta sgisel algas valgepsk-laglede hulgilahkumine Valgelt merelt esimese oktoobri htupoolikul, Kagu-Soomesse judis rndelaine jrgmise peva hommikupoolikul ja Psaspeale sama peva prastlunal. Lennukiiruse jrgi vib oletada, et sel peatusid lagled mned tunnid kuskil Venemaal [4].
Tnavugi lakse Psaspeal esimesed taktid juba 11. septembril jrgmisel peval prast tuule suuna muutust Valgel merel. Rohkesti mdub mustvaeraid: seekord on liikvel vanad emased. Noori linde saame oodata veel kolm ndalat. Kaurid, linnumaailma uhkeimad rtlid, saavad samuti sisse suurema rnnuhoo. Millegiprast ei kasuta kaurid ra kaaslaste tuules lendamise kergust, vaid nende parved on hajusad, isendite vahel on mitu, isegi kmneid meetreid. Kaurid on ks vanemaid linnurhmi nad lendasid neil laiuskraadidel juba dinosauruste ajal, kaugelt enne kui inimene oli ldse tekkinud.
ha rohkem rndab rohukosklaid, tutt- ja merivarte ning viu- ja sooparte. Vaikselt alustavad ka haned ja lagled. Nagu ikka, neme esmalt hulganisti mustlaglesid: kolme peva jooksul (25.27. septembril) mdub neid meie vaatluspunktist 52 000.

Mustlagle on linnuvaatlejale mugav lind. Rnne koondub neil tihti rannajoone lhedusse, peatuvad linnud on julged ning lasevad uudistaja kllaltki ligidale. Mustlagle phialamliik Branta bernicla bernicla talvitab peamiselt Taanis, Hollandis ning Prantsusmaal ja rndab nii sgisel kui ka kevadel Soome lahe kaudu. Kevadrnne koondub Soome lahe phjaranniku, sgisene lunaranniku lhedusse, eriti Paldiski ja Psaspea vahele ning sealt lne poole, Hiiumaa phjarannikule.
Must- ja valgepsk lagle olid haruldased rndurid veel 1958. aastal, mil Psaspeal korraldati esimesed korralikud sgisrndeloendused [6]. Mustlaglesid kohati siis ainult 16 lindu, nd saame hooaja summaks 102 000! Liigi asurkond oli suur veel 1930. aastatel, kuid kiire allakigu prast seda tingis lejaht. Asurkond hakkas taas kiirelt taastuma, kui talvitamise vtmealadel Prantsusmaal ja Taanis jaht keelati (vastavalt 1966. ja 1972. aastal) [3]. Ometi on praegu mustlagle arvukus hakanud jllegi tasapisi vhenema.
Soome lahe kaudu rndavad mustlagled pesitsevad peamiselt Taimri poolsaarel, mis jb Eestist umbes 3000 kilomeetri kaugusele kirdesse. Taimri poolsaar on kige idapoolsemaid alasid, kust partlasi ja kurvitsalisi ldse suundub Loode-Euroopa poole, kaasa arvatud Lnemerele. Taimrist ida pool pesitsejad liiguvad peamiselt juba mda Vaikse ookeani jt. rndeteid.
Psaspeale tagasi tulles: hulgirnne kib nd iga pev tie hooga, kuid liikide arv kahaneb kiiresti. Troopilistel ja subtroopilistel aladel talvitavad linnud on peaaegu kik meist juba mdunud. 17. septembrist saab esimene pev, mille jooksul pole nha htegi tiiru. Ka paljud juulis-augustis tavalised kurvitsaliigid on ties koosseisus siit kandist lahkunud ja peesitavad tenoliselt vhemalt Vahemere res, kui mitte juba Lne-Aafrikas nende peamisel talvitusalal Mauritaania ja Guinea rannikutel.

Lindude rnne on tis tragdiaid. Suve lpus mduvad meist hulganisti suur-kirjurhnid. Meie silme all kukub keset rndelendu merre mitu nrgaks jnud rhni. Kaua nad ujuda ei saa, sest mere sanitarid kajakad on kohe jaol. Hbekajakatele nad ei ni maitsevat, slitavad vlja, aga merikajaka lennuvimelised pojad kugistavad rhnid kohe alla. Osa rhnidest nrkeb lplikult vaid mnisada meetrid enne pstvat maad ja ega maagi veel ps ei pruugi olla.
Kes ei sure kurnatuse prast, vib langeda rvlinnu ohvriks. htune viupardi parv lendab valguse poole ja letab Psaspea neeme meie vaatepunktist mandri poolt, niimoodi oma rnnuteed lhemaks ligates. Rabapistrik, maailma kiireim lind, on tiirutanud end krgustesse ja sstab sealt vlgukiirusel pahaaimamatusse pardiparve. ks lind kukub, teised naasevad paanikas merele ja teevad neemele mere poolt ringi.
Hallhaigur, kes on osav juhuseid kasutama, seisab samas mudasel rannal, liikumatu nagu skulptuur. Jalus siblib tal tundrardisid, kes vist ei taipagi, et tardunud haigur on lind. Jrsk nokahoop ja ks rdi jtkab teed haigru khus.
Ka imetajad vtavad oma osa. Ilmselt jaheneva merevee tttu on ranna lhedusse tulnud suuremaid kalu ja nende prast ka hallhlgeid. ks hljes on kalajahi krvalt tabanud stka ja ntsutab seda suure mnuga.
Suurel veega mbritsetud kivil suudab jgitiir veel juuli lpus jrelkurna vlja haududa. Pojad kaovad ra juba kolmandal sel. Seekord sdlane ei selgu. Vanalinnud imestavad veel kaks peva juhtunu le ja tttavad siis Aafrika poole. Loodetavasti ei taba neid rnnuteel uued tragdiad.

Oktoober: aulid, aulid. Oktoobri alguseks oleme kokku loendanud 1,3 miljonit rndset partlast, kurvitsat ja kajakat. Kaks hulgirndajat ootavad veel oma jrge: valgepsk-lagle ja aul. Nagu eespool mainitud, on ka valgepsk-lagle arvukus viimastel aastatel tohutult suurenenud. Snapaar arktiline rnne thendabki paljudele huvilistele just selle linnu vaatemngu.
Ida-Soomest teatatakse meile oktoobri esimestel pevadel valgepsk-laglede hulgirnde algusest. Psaspeal pole neid siiski veel suurt nha. Viimased kolm-neli aastat on valgepsk-lagled nimelt hakanud peatuma Ida-Soome pldudel. Ka nd juhtub nii. Valgepsk-laglede phirnne juab Psaspeani alles ndal hiljem, 11. oktoobri prastlunal. Juuliga vrreldes on pevad juba mrksa lhemad ja rnde osathtsus suurem. Laglede rnne jtkub kogu . Majutume legendaarses Bergsby pansionaadis: hilja htul ja jrgmisel varahommikul on selle hoovis pimedas pidevalt kuulda lagleparvede hli. Meel jb natuke mruks, sest peva summaks judis koguneda ksnes 46 000 loodetud 200 000 isendi asemel. Jrgmine pev neme veel 25 000 laglet sellega oli lagle rnne niisama hsti kui hel pool. Tundub, et laglede teekond kulges seekord veidi rohkem kagu pool kui tavaliselt, le Mandri-Eesti.
Samal 12. oktoobril alustavad aulid 51 000 isendiga. Aul pakub erilist huvi: liik oli veel 1990. aastatel maailma arvukaim veelind sinikael-pardi krval [1], kuid arvukus on jrsult kahanenud [nt. 4, 5, 7 ja 8]. lejrgmisel peval, 14. oktoobril, on juba pris klm humass Phja-Jmerelt kohale judnud. Kik vatid on meil seljas, et kogu peva karges tuules vastu pidada. Kohe hommikul on igal pool liikvel korrapratuid auliparvi. Aule on palju, vga palju. Iga poole tunni tagant vahetame loendajat ja vaatluste lesmrkijat: mlemal on ked td nii tis, et peale parvede suuruse ja soolise koosseisu ettevuristamise ei jua me ksteisele midagi elda. Alles htupoolikul saan nljast nrkenuna mahti kuskilt taskust kpsise linnupetteks vlja otsida.
htuks saame kokku 80 000 auli. Pris hsti, kuid hiljem selgub, et see jbki sgise parimaks pevaks. Varasemate aegade le kahesajatuhandeste rndepevadega vrreldes on see arv sna thine. Kui veel 2001. aastal suutsid linnuhuvilised nha siin kahe pevaga 400 000 rndavat auli, siis nd koguneb meil terve sgishooaja summaks ainult 310 000 isendit. Hoolimata sellest, et mullu sgisel koondus rnne eriliselt Psaspeale: phja pool, Soome ranniku psivaatluspunktides ei nhtud aule ldse.
Psaspeale surusid rnde thusalt phjatuuled. Kljetuul ongi peamisi tegureid, mis suudab suhteliselt kitsaid rndekoridore tavaprasest veidi krvale nihutada, tavaliselt siiski vaid mne kilomeetri vrra, mitte rohkem. Niteks Soome tunnustatuim linnuseirejaam asub Psaspeast ainult 60 kilomeetri kaugusel Hankos. Sellegipoolest jb see arktiliste lindude rndeteest lootusetult kaugele: Psaspeal rndavate partlaste, pttide, kauride ja paljude teiste arvukus on sgiseti ldjuhul 30200 korda suurem!
Varasemate hinnangute jrgi ulatus Lnemerel talvitav auli asurkond viie miljonini. Minu meelest on auli arvukus umbes kmne aastaga vhenenud 70%, sama pakuvad mned avaldatud td [5, 8]. Avamerelinnuna on aul ks ilmsemaid Lnemere lireostuse ohvreid, kuid silmanhtavalt on ka pesitsusedukus olnud aastaid vilets (aul pesitseb tundras). Mullu sgisel oli noori linde ainult umbes 3%, mis kindlasti ei kata aastast vanalindude surevust (tenoliselt le 10%).
Kui aulide phirnne lpeb, on rndavaid linnuliike juba vga vhe. Mrkimisvrsed arvud kogunevad peale auli peamiselt tmmuvaera ja punakurk-kauri kohta. Teisest kljest, kirjuhaha rnde algust tuleks oodata veel vhemalt detsembrini. See liik on ks viimaseid vintsutatavaid Valgel ja Barentsi merel.

Partlaste hulgirnne lpeb tpselt oktoobri viimasel peval. Meil on kokku loetud kaks miljonit rndurit, ligi kolmandik nendest partlastest, kes ldse rndavad Lnemere kaudu. Siit Siberi poole leidub muidugi veel kmneid tuhandeid partlasi jrvedel, merelahtedel ja madalikel. Enamik neist on end juba sisse seadnud algsesse talvituskohta ja lhevad liikvele alles siis, kui veekogud hakkavad jga kattuma. Vikesearvulist sgisrnnet neb Psaspeal vahest veebruarini vlja, sest tavaliselt ei jtu Valge meri tielikult ja viimaseid mohikaanlasi paneb sealt plehku veel veebruariski. Meie meeles on siiski saabunud talv.

1. Delany, Simon; Scott, Derek 2006. Waterbird Population Estimates (fourth edition). Wetlands International, Wageningen, Holland.
2. Drent, Rudi et al. 2005. Seeking natures limits. KNNV Publishing, Utrecht.
3. Ebbinge, Barwolt 1991. The Impact of hunting on mortality rates and spatial distribution on geese wintering in Western Palearctic. Ardea 79 (2):197210.
4. Ellermaa, Margus; Pettay, Timo 2006. Psaspean niemen arktinen muutto syksyll 2004. Linnut-vuosikirja 2005: 99112 (sisaldab ingliskeelset kokkuvtet).
5. Hario, Martti et al. 2009. Allin aallonpohjat Itmerell taustalla ljyvahingot, sopulisyklit vai metsstys? Suomen Riista 55: 8396.
6. Kumari, Eerik 1961. Международные наблюдения за миграциями птиц на территории Балтики осенью 1956 и 1958 года. Ornitoloogiline kogumik II: 937 (sisaldab ingliskeelset kokkuvtet).
7. Larsson, Kjell ja Tydn, Lars 2005. Effects of oil spills on wintering Long-tailed Ducks Clangula hyemalis at Hoburgs bank in central Baltic Sea between 1996/97 and 2003/04. Ornis Svecica 15: 161171.
8. Nilsson, Leif 2009. International waterfowl and goose counts in Sweden. Annual report 2008/09. Department of Ecology, Lund University.
9. Pettay, Timo et al. 2004. Linnut Virossa suomalaisten havainnot 19902004. Viron Lintuseura, Kotka.

Margus Ellermaa (1976) on Prnu loodusmaja kasvandik, lpetanud Helsingi likooli bioloogiamagistrina, ttab BirdLife Finlandi linnukaitsespetsialistina ja on eelkige lihtsalt linnuhuviline.

INFORUUDUD:
-----------------------------------------------------
Psaspea neem, mis on htlasi Mandri-Eesti loodetipp, on Euroopa thtsamaid rndlindude koondumiskohti, eriti sgiseti. Philiselt on Psaspea oluline taiga- ja tundravndi veelindudele: punakurk-kaurile, viupardile, aulile, mustvaerale, merivardile, valgepsk- ja mustlaglele jt. Psaspead lbivate rndurite pesitsusala on peamiselt Lne-Siber ja sellest lne poole jvad Phja-Venemaa alad. Sgisene lbirnne algab siin juba juunis mnede veelinnuliikide isaslindude lbirndega ja kestab kuni j tulekuni.

Euroopa arktilises ja taigavndis pesitsevate partide ja hanede peamised talvitusalad on Lnemere kesk- ning lunaosa madalikud, Taani vinad, Waddeni meri ja Phjamere rannikud (vaata ka kaarti). Nende lindude sgisrnde tee koondub Mandri-Eesti ja Osmussaare vahelisse kitsasse (7 km) vina. See ongi ks Euroopa olulisemaid veelindude rnde pudelikaelu. Rnne koondub siia kahe mjuri koostoimel. Esiteks, Soome laht on arktilistele pesitsusaladele lhim Lnemere osa enamik hanelisi (aga ka teisi linde) eelistab rnnata vee kohal. Teisalt, kige sirgem rndetee kulgeks siiski le Eesti mandri. Nii teevadki linnud Eesti mandrile mere poolt lhima vimaliku ringi: le nimetatud vina. Prast Psaspead hajub rnne jlle mitmesse suunda Lnemere laiale keskosale. Peale auli Psaspeal suurel hulgal linde korrapraselt ei peatu: siit lennatakse lihtsalt mda.

Juba 1958. aastal korraldatud Valge mere ja Lnemere rndeloendused kolmekmnes rnde koondumiskohas osutasid, et kige rohkemal arvul koondub arktiliste veelindude (niteks vaeraste, kauride ja auli) rnne Psaspeale. 2004. aastal vabatahtlike tehtud seire kinnitas koha ainulaadsust veelgi selgemini: kui mtjana kasutada sgisel mda rndavate lindude arvu, on Psaspea enamikule Euroopa arktilistele veelindudele kige thtsam lbirnde ala.

Mdunud sgisel korraldas Eesti ornitoloogiahing keskkonnainvesteeringute keskuse toel rnde seire kogu sgise jooksul: juulist detsembrini. Projekti tpsemad tulemused avaldatakse ajakirjas Hirundo. Lisateavet Psaspea kohta vaata: www.eoy.ee/poosaspea



Margus Ellermaa
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012