Kirde-Eesti tähendab enamiku inimeste jaoks ebameeldivat tööstusmaastikku, millega kaasneb rohkelt võõrast rahvast ja meie iseolemise ebakindlus. Kas Kirde-Eesti ehk Ida-Virumaa üldse on päris-Eesti? See on justkui võõrkeha meie muidu päris kenasti ja muu Euroopaga võrreldes üsna looduslähedaselt säilinud maal. Tööstusmaastiku n.-ö. jääpealne tipp ehk maastikus enim silma paistev osa on erisuguse koostise ja kujuga tehispinnavormid ehk rahvakeeli tuhamäed. Need kõrguvad Kirde-Eesti suhteliselt tasasel maastikul siin-seal, tähistades tööstuskombinaatide laia ja kindlat haaret siinsete loodusvarade üle.
Kohtla-Järve on selle tööstuspiirkonna keskus ning seal asuvat põlevkivikeemiakombinaati ja ühtlasi kogu linna valvab seitsmeharjaline lohe, kes end horisondil igal hetkel meelde tuletab, kinnistades nii veelgi ebameeldiva auraga tööstuslinna kuvandit. See seitsme harjaga lohe on nn. Kirde-Eesti keskahelik ehk seitsmes jaos kuhjatud poolkoksimäed. Mäestik on end Kohtla-Järve kandi maastikupilti kindlalt kinnitanud ja aegamisi on nii kohalikud kui ka turistid selle omaks võtnud, ehkki see ahelik ei ole näiteks Kiviõli tuntud tuhamägedega võrreldes kuigi kergesti ligipääsetav.

See harjumuspärane ja piirkonnale eriomane maastikupilt muutub üsna pea. Tuhamäed, nii Kohtla-Järve seitsmeharjaline lohe kui ka Kiviõli poolkoksimäed, on ümber nimetatud prügilateks ehk tööstusjäätmemägedeks ning täielikult eurorahade toel saab peagi teoks üks Eesti suurim keskkonnaprojekt – need „prügilad” suletakse. Just käesoleva ajakirjanumbri trükkimineku ajal toimub Kiviõlis ja Kohtla-Järvel sealsete tööstusjäätmete ning poolkoksiprügilate sulgemise pidulik avaüritus.
Kõigepealt Sillamäe, nüüd Kohtla-Järve ja Kiviõli – Ida-Virumaa on üsna kindlalt teel puhtama keskkonna poole. Need pole mitte väikesed sammud, vaid Eesti mõistes hiigelprojektid, umbes 330-miljonilise eelarvega. Tahaks loota, et puhtam keskkond meelitab sinna kanti elama ka rohkem põlisrahvast. Kirde-Eesti paikneb ju nii Tallinna kui ka Tartu suhtes üsna soodsas paigas, võrrelduna näiteks mõne Kagu-Eesti „kolkaga”, kust on pealinna tublisti üle nelja tunni tee, kui kasutada kõige kiiremat sõiduvahendit.

Paljude eestlaste jaoks on Kirde-Eesti siiski veel täiesti avastamata maa. Tuletame siinkohal meelde, et 2007. aasta septembrikuus ilmus Eesti Looduse Ida-Virumaa erinumber. Huvitaval kombel on sellegi numbri kaanepildil poolkoksimägi – ilmne tõestus asjaolust, et tuhamäed ON Ida-Virumaa praegusaegne sümbol. Jõudu piirkonnale uue identiteedi leidmisel!