Eesti Looduse fotov�istlus
2010/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
In memoriam EL 2010/10
Vello Reeben

Vello Reeben

12. mrts 1931 4. august 2010

Vello oli koloriitne isiksus. Raske on harjuda mttega, et me ei ne enam seda sbralikku loodusehuvilist khnavitu habemikku. Jrgides taimetoitlasena tervislikke eluviise, niteks ka trgi ube konserveeris ta oma pere jaoks ise, lootis ta elada vhemalt 100-aastaseks. Paraku katkestas tema pdlused traagiline liiklusnnetus.
Tuntud eluteaduse entusiast oli hariduselt tegelikult elektriinsener: ta lpetas 1954. aastal Tallinna tehnikalikooli. Ta ttas Tartu riikliku likooli eksperimentaaltkojas elektroonikagrupi juhatajana ja biofsika probleemlaboris vanemteadurina. Vello oli andekas insener ja konstruktor: nukogudeaegseid autoritunnistusi oli tal le kmne. Eriti mrkimisvrne oli tema t srme veresoonte rhu pidevregistreerimise valdkonnas.

Vello Reebeni teadushuvid ulatusid kaugemale elektrooniku elukutse piiridest. Teda hakkas kitma Fibonacci arvude seostamine aatomituumade struktuuriga ja Ramanujani arvude leidmine fsikalistes konstantides. Konstrueerides lihaskontraktsioonide mudeleid, kandus tema mttetegevus ha enam bioloogia valdkonda.
Kigis elusobjektides, isegi mitokondri tpi rakuorganellides ngi ta arvulisi seadusprasusi, mis ulatusid otsapidi kosmose avarustesse. Ta judis vlja Darwini ja Baeri petuse analsini, pidades Baeri Aristotelese ja Leibnizi suuna jtkajateks (Akadeemia 1993, nr. 8). levaate Vello arvuteoreetilistest hpoteesidest on andnud ajakirjanik Tiit Kndler Eesti Pevalehe (26. 02. 2000) artiklis Arvud otsustavad kik.

Vello kunagine tkaaslane biofsika labori pevilt Rein Raamat on iseloomustanud kolleegi kui suure tvimega fanaatilist teadusemeest vi igemini filosoofi, keda kitsid harukordsed loodusnhtused. likooli raamatukogus oli ta igapevane lugeja. Ta elas raskesti le raamatukogus ette tulnud koristuspevi, mil polnud vimalik lugemissaali pseda, kies siis mnes teises raamatukogus.
Praeguseks pole selge, kui suur on Vello Reebeni arvuteoreetiliste tde teaduslik vrtus; osa neist tdest on avaldatud teoreetilise bioloogia kevadkooli kogumikes. Vib-olla kuulub tema kui Arvo Prdi ja Erkki-Sven Tri muusika austaja mstikasse kalduv numeroloogiline looming pigem omalaadsesse kunstisfri, nagu ka helilooja Urmas Sisaski astromuusika. Kindel on aga see, et Vello Reeben lisas kigile 36 seni toimunud teoreetilise bioloogia kevadkoolile isikuprast koloriiti, millest me nd kik puudust tundma hakkame.



Raik-Hiio Mikelsaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012