Eesti Looduse fotov�istlus
2010/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2010/10
Mida ltlased tegelikult loevad

On vale arvata, et kriisi ajal loevad naabrid ainult santiime. Kui see nnda oleks, psiksid taimeraamatud Ltis palju kauem mgil.

Liigirikas denrofloora. Suur osa Ltist, eriti mererne Kuramaa, on mahedama kliimaga kui meie rannared. Kurzemes kasvab hulk puu- ja psaliike, mis meil talvele vastu ei pea. Lti puittaimerikkusest annab levaatliku pildi Arturs Maurii ja Andris Zvirgzdsi dendroloogiaraamat [4].
See on kokkuvte kahe teadlase le 40 aasta pikkusest tst. Raamatust leiame le tuhande liigi ja 950 kultivari kirjeldused. Need on kompaktsed, ra on toodud olulisim. Muid detaile teab asjatundja nagunii ja vhikule ei tle need suurt midagi. Samas aitavad suuremates rhmades, mne liigi pihul isegi sortides, orienteeruda levaatlikud tabelid ning raamatu lppu lisatud taimeosade joonised. Loomulikult ei puudu ka levaade puittaimede ehitusest ja eluvormidest, koloogiast, fenoloogiast jms.
Pikem peatkk on phendatud puittaimede introduktsioonile Ltti. Seda lugedes tuleb muidugi meeles pidada, et vrnimed kirjutatakse lti keeles hlduspraselt: muidu ei oskaks keegi neid ju igesti knata. Nnda saab Georg Kuphaldtist lti keeles Georgs Kfalts ja Ernst Johan Glcki tammed on Glika ozoli. Anne Kaaveri raamat Kuphaldtist ilmus ltikeelsena ja ilusate fotodega tiendatult paar aastat tagasi [3]. Kaaveri raamatu on lti keelde tlkinud Marika Muzikante.

Puude tutvustamist jtkab aiandusele phendunud neurokirurgi ris Audersi aiaraamat [1]. See tagasihoidlikult ksiraamatuks nimetatud teos paistab silma eelkige imepraste taimefotodega. Enamik pilte on tehtud autori oma aias Kuramaa idarannikul Plieciemsis.
rise vaieldamatud lemmikud on kukerpuud ja okaspuud, eriti (mgi)mnnid. Aias leidub rohkelt ka tamme liike ja sorte. Praegu kasvab Audersite aias umbes 1400 okaspuu- ja 1080 lehtpuutaksonit, peale selle veel mnisada psikut. Raamatule lisavad vlu abikaasa Agija Audere akrltehnikas maalide reprod.

Lti kige viksem plispuu on ainult 4,7 m krge. See on 200-aastane ksik mnd pris meie piiri res Apes Pargi tnava veeres. Kolmkmend aastat tagasi oli selle tiheda, tuuleluuda meenutava vraga puu krgus ainult 3,8 meetrit. Jrgmise 20 aastaga kasvas mnd vaid 30 cm krgemaks, viimase kmnega sirgus veel 60 cm vrra. Tve mbermt on 1,2 meetrit.
Lti suurimal, Usma valla Allu mnnil on tve lbimt aga ligi 4,5 meetrit. Guntis Eni [2] tutvustab meile Lti sadat suurimat ja phimat puud. Sealt leiame ka Glcki tammed Alksnes, istutatud 1685. ja 1689. aastal, thistamaks vana ja uue testamendi ltikeelse tlke valmimist.
Kes nii kaugele ei viitsi sita, neb Valgast Riiga sites natuke enne Mellupe silda Baltimaade suurimat kadakat, tuntud Lti rkamisaja luuletaja Jlijs Eduards Balodise kirjanikunime jrgi kui Rieteklise kadakas. Plispuudest huvitatul oleks mistlik Enii raamat Ltis hulkudes keprast hoida.

ks lti Aednike hulgast. Iga tsine sibullilledehuviline peaks vhemalt sirvima Jnis Ruknsi raamatut Buried Treasures [8], mis on kll ilmunud USAs, kuid rgib Ltiga seotud asjadest. Jnis on praegu ks tuntumaid sibullillede aretajaid maailmas. Raamatust leiame ka sibullillede kasvatus- ja aretusjuhiseid. Mis peamine meiega enam-vhem sarnastes kliimaoludes.
Suur osa raamatust on phendatud kogumisretkede kirjeldustele. Palju on haruldaste sibullillede fotosid ja matkapilte. Loomulikult on raamatus thtsa koha leidnud ka autori lemmikud lokannused. Raamat on kirjutatud n.-. lti inglise keeles ja seetttu sna kergesti jlgitav.
Jnise kujunemisest teadlase ja inimesena annab ilusa pildi Guna Rukne Aednik ja revolutsionr [9]. Teksti on pikitud Jnise mlestuskilde, alates taimehuvi tekkimisest poisiplves ja lpetades tema tegevusega Lti taasiseseisvumise ajal. Raamatust leiame tki veel ratuntavat minevikku, loeme ka teistest lti loodusuurijatest ning aednikest. Ken all on ka mitme rahvusvaheliselt tunnustatud sordi saamislugu.
Aga Jnis on vaid ks nendest ligi 1300 aednikust, kes viimase 350 aasta jooksul on nii vi teisiti mjutanud Lti aiandust. Nende hulgas ka eestlane J. Suits(s), kes kuni 1932. aastani juhatas Salaspilsis C. W. Schochi aiandit, millest kujunes praegune rahvuslik botaanikaaed. Aednike vhesuse le naabrid kurta ei saa, seda kinnitab kolme meie hulgast juba lahkunud teadlase levaatlik raamat [6].
Aeda sobivaid okaspuuliike ja -sorte tutvustab 64 lehekljel rahvusliku botaanikaaia direktor Andrejs Svilns [10]. Seesuguseid hukesi pehmekaanelisi raamatuid on Lti maalehe lisadena ilmunud varemgi, niteks kevadlillede, nartsisside, tulpide, liiliate, sirelite, maitsetaimede jm. kohta, need on levaatlikud ja inforikkad.

Poolteist aastakmmet valminud teos. Mdunud aasta lpp ti Riia raamatukauplustesse Normunds Priedtise teose taimegeograafiast ja taimede mitmekesisusest [5]. See on laiale lugejaskonnale meldud entsklopeedialaadne t, kus antakse levaade kogu maailma taimeriigi rikkusest.
Autor kinnitab, et vlja ei ole jetud htegi sugukonda: nii nagu maailmas ei ole vhethtsaid rahvaid ega keeli, nnda ei ole ka htegi vhethtsat taimerhma. Kokku on pgusalt tutvustatud 446 sugukonna perekondi ja liike, nende levikut ja omadusi.
Ltis ei ole varem midagi seesugust ilmunud, juba ajaloolistel phjustel on uurijate huvi piirdunud kohalike ja lhinaabruses levinud taimedega. Raamatu valmimisele on kaasa aidanud le 60 kolleegi-taimeteadlase, kellega koos ja tnu kellele on 15 aastaga kidud lbi kik mandrid, hulk rahvusparke ja kaitsealasid.
Teoses on 130 levikukaarti sugukondade ja seltside tasandil ning le 540 foto, kik autori enda pildistatud. Tulemus on nauditav. Kui sellele raamatule ldse saab midagi ette heita, siis on see liiga vike trkikiri, mis kohati on paigutatud vrvilisele taustale.

Kuidas neid lugeda? Mitu ilusat taimeraamatut on surutisest hoolimata lbi mdud. Olgu mdaminnes mainitud Aivars Irbe elulngaraamatut ja Richars Kondratovici rododendronite ksitlust. Veel vib mnest poest leida Helna Rubine ja Vija Enia trkist ravimtaimede kohta [7]; kui keegi Ltis teab peaaegu kike ravimtaimedest, siis on need selle raamatu autorid.
Aga rgem vaadakem ainult pilte. Kui valdame kllaldaselt eesti, (alam)saksa/rootsi ja vene keelt, siis on meie ksutuses vhemalt pool tuhat lti snatve. Jb le endale veel selgeks teha mned eesliited, knde- ja prdelpud. Kuid botaanilise ja aiandusliku teksti mistmiseks pole neid kiki sugugi vaja, piisab, kui ra ppida mnikmmend korduma hakkavat terminit. Nii lihtne see ongi!

1. Auders ris. 2006. Drzs. Ilustrta rokasgrmata.
2. Eni, Guntis 2008. 100 dikie un svetkie. Rga, Lauku Avze.
3. Kvere, Anne 2007. Rgas drzu arhitekts Georgs Kfalts. Rga, Jumava.
4. Mauri, Arturs; Zvirgzds, Andris 2006. Dendroloija. Riga, LU Akademiskais apgads.
5. Priedtis, Normunds 2009. Augu eogrfija un daudzveidba. Rga, Zvaigzne ABC.
6. Pka, Tarass; Zunde, Ruta; Zunde, Ilmrs 2010. Latvijas drznieki no sendienm ldz 20. gadsimta nogalei. Rga, LU Akadmiskais apgds.
7. Rubine, Helna; Enia, Vija 2004. rstniecbas augi. Rga, Zvaigzne ABC.
8. Rukns, Jnis 2007. Buried Treasures. Portland (Oregon), Timber Press.
9. Rukne, Guna 2006. Drznieks un revolucionrs. Rga, Atna.
10. Svilns, Andrejs 2009. Skujkoki drz. Lauku Avzes Tematisk Avze 9 (169).

Rein Sander (1945) on botaanik ja luuletaja.



Rein Sander
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012