Eesti Looduse fotov�istlus
2010/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2010/10
Raamatud

ATLAS FLORAE EUROPAEAE 15
DISTRIBUTION OF VASCULAR PLANTS IN EUROPE. ROSACEAE (RUBUS)
Toimetanud Arto Kurtto, Heinrich E. Weber, Raino Lampinen ja Alexander N. Sennikov. The Committee for Mapping the Flora of Europe, 2010. 362 lk.

Euroopa taimede levikuatlase uue kitega on edukalt seljatatud ilmselt ks suurimaid phkleid Euroopa taimestikus murakate perekond. Meie liikidest kuuluvad sinna vaid raba-, kitse-, pld- ja soomurakas, lillakas ning vaarikas ning mis viga neid selgeks ppida! Seega vivad taimeppijad ksnes rmu tunda, et meil pole prismaisete murakate ja vaarikate liike nii palju nagu niteks Saksamaal ligi 400 vi Briti saartel (300). Maailmas teada olevast perekonna 763 liigist on 738 Euroopale endeemsed, neist kige laiema areaaliga ka meil levinud kitsemurakas. Euroopa taimede levikuatlasest ja selle ostmisest leiab teavet atlase kodulehelt www.luomus.fi/english/botany/afe/.

PHAD JA ARGISED AJAD RAHVAKALENDRIS
Mall Hiieme. Toimetanud Kalev Lattik, kujundanud Pivi Palts. Eesti kirjandusmuuseum, Varrak, 2010. 344 lk.

Milline on looduse roll meie elurtmide mramisel? Mida on rahvakalendrile andnud muinasaeg, mida kirikukalender? Miks on eri thtpevade kombestikus nii samasuguseid kui ka erilaadseid jooni? Nende ja paljude teiste ksimusteni ja vastusteni on raamatu autor judnud oma kauase t tulemusena kirjandusmuuseumi teadurina.
Raamatusse on koondatud valik kirjutisi eesti rahvakalendri teemal: rahvaprasest ajaarvamisest, phadest ning piirkondlikest ja kombestikulistest erijoontest. Artiklid on ilmunud erialatrkistes ja ajakirjanduses, nagu Maaleht, htuleht, Kodumaa, Horisont, Eesti Kirik jt. htede kaante vahele koondatult ja kenasti kujundatult on varasemad irdartiklid saanud uue vrtuse, mis raamatuna viks olla iga rahvakultuuri huvilise riiulil.

IDA-VIRUMAA KAITSTAVAD LIIGID
Koostanud Tiit Leito, tlkinud Tatjana Oja. Eesti Loodusfoto, 2010. 127 lk.

Eesti- ja venekeelse rptekstiga raamat kirjeldab Kirde-Eestis leiduvaid taime-, seene- ja loomaliike, andes iga liigi kohta mramistunnuseid, hinnanguid ohtruse ja elupaikade ning ohutegurite kohta. Peaaegu iga liigi kohta on nnestunud leida ka foto, sealhulgas snagi ebafotogeensetest liikidest, nagu pruun likhein vi Wulfi turbasammal. Seda keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel valminud raamatut vib ksida keskkonnaametist.


LINNUVAATLUSED
Susanna Davidson, Sarah Courtauld ja Kate Davies. Tlkinud Jaanus Elts ja Ilme Rk. Toimetanud Tiina Tomingas. Koolibri, 2010. 80 lk. + CD

Raamat abistab algajat sisenemisel imelisse linnumaailma. Siit leiad teavet lindude kohta ja soovitusi, kuidas alustada linnuvaatlusi. Esimesi linnuvaatlusi tasub teha kodust lahkumata, toaaknast. Edasi viks huvisfri laiendada kodumbrusele ja kaugematele kohtadele. Teosest leiab ka lihtsamate toidumajade ehitamise ja suleliste lesjoonistamise juhiseid. Ka luulehuvilistele on meldud, niteks: Kord elas ks habetunud vanamees, / kes tles: Asi on vist mu habemes! Kaks kakku ja kana, / neli lokest ja kblik / kigil pesad on nd mu habemes! Teosele lisab vrtust 40 linnu laulu sisaldav heliplaat. Vib-olla lisandub raamatu innustusel noori linnuhuvilisi igatahes tasub katsetada!


Tdi Maali jutud
Aino Praakli. Toimetanud Edakai Simmermann ja Rutt Hinrikus, kujundanud Anne Rudanovski. 2010. 143 lk.

Tdi Maali jutud on lood matsi ja intelligentsi kokkuprkest. Lausa sjaks nendes lugudes ei lhe, aga vljakutse on esitatud: kus varjatult, kus vljaelduna. Kindamemmena tuntud autor rgib siin avameelselt sellest, mis on eri elujrkudel tema hinge puudutanud, milliseid rme ja muresid on elu pakkunud. See on he tragi eesti naise tee. Optimistlikult kirjutatud ja kenasti kujundatud elulooraamat, mida tasub lugeda.


Spuhl-Rotalia
Koostanud Aimur Joandi. Toimetanud Anneli Sihvart, kujundanud Maarika Tang. Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituut, 2010. 232 lk.

Jaan Spuhl oli klakoolmeister, kes le saja aasta tagasi andis vlja hulga raamatuid kalanduse, rahva tervise, marjade ja puuviljanduse kohta. Artiklikogumik on koostatud tema mlestuseks. Jaan Spuhl on jtnud olulise jlje nii Eesti aianduse kui ka Vormsi saare ajalukku: seal ttas ta aastail 18911916. Kogumikus saavad sna paljude elukutsete inimesed, kelle kirjutised jagunevad mitmesse suurde valdkonda. Kigepealt saab levaate Spuhlist ja tema perekonnast, seejrel prandist: pomoloogia pperaamatust ja trkisest Kodumaa marjad, kovaablastest, meditsiini- ja seenehuvist jne. Ei puudu ka Spuhli bibliograafia. Olulise osa kogumikust tidavad Vormsi elanike meenutused varasemast ja ndsest ajast. Vhemasti ajaloo- ja koduloohuvilistele vajalik teos.


LEE 16 Eesti rahva muuseumi sprade seltsi vljaanne
Koostanud Sirje Madisson, toimetanud Tuuli Kaalep, Sirje Madisson ja Toivo Sikka. 2010, 160 lk.

Muuseumi sbrad on rahva muuseumi kaasehitajad ja aitajad, kelle igahe panus eraldi ei pruugi olla kuigi suur, ent kokkuvttes on tulemus vimas. Kogumikku on koondatud nii ERMi sprade seltsi levaated kui ka levaateid piirkondlikest kogumisretkedest, muuseumi kaastlistest, seltsi ritustest ja ERMi uutest trkistest.


VILJANDIMAA MISAD
Koostanud Valdo Praust. Toimetanud Maie Mgi, kujundanud Andres Tali. Tnapev, 2010. 279 lk.

Esmapilgul ei llata Viljandimaa misad millegagi, neid on lihtsatest hoonetest suursuguste lossideni nagu mujal Eestis. Kuid Viljandimaa misatele lisavad omapra arvukad mdunud sajandi alguse juugend- ja heimatstiilis hooned. Seal asuvad selle stiili vaieldamatud tipud Taagepera, Vikemisa, Holdre ja Peetrimisa. Ka ks Eesti luksuslikum inglise stiilis misahoone, sajandi eest pstitatud Olustvere, paikneb Viljandimaal.
Raamat annab lhilevaate Viljandimaa misate kujunemisest ja krghetkedest ning praegusest seisust. Phiosa teosest hlmavad thestikuliselt jrjestatud kirjeldused, misate kujunemisest kuni tnapevani, ning vanad fotod. Ilmselt tahtlikult on pandud vaid vanu lesvtteid, millelt paistab kunagine krgaeg. Ndisaegset seisukorda vib aimata vaid tekstist. Kujunduslikult on vib-olla le pingutatud, niteks hall pitserit meenutav kujund teksti taustal lugemist kahtlemata ei soodusta. Siiski, vhemasti misa- ja koduloohuvilistele hdavajalik raamat.


ORU PARK
Koostanud Maire Uustal. Dendroloogiline nimestik Ilmar Sdalt. Kujundanud Helje Eelma. Keskkonnaamet, 2010. 155 lk.

Oru park on 19. sajandi lpu ja 20. sajandi alguse silmapaistvamaid Eesti parke: siin on eriliselt kaunis maastik, Phaje looklev sng, inimktega rajatud imposantsed alleed, stiliseeritud koopad, grotid ja tugimrid. Pargi ja lossi krghetk oli aastatel, mil seda rikka vene kaupmehe ehitatud lossi kasutati Eesti presidendi suveresidentsina. Pildialbum annab phjaliku levaate Oru pargi rajamisest ja kujunemisest ning hvingust Teise maailmasja ajal ja jrgnevatel aastatel. Siit saab lugeda ja fotode vahendusel aimu ka pargi praegustest vaatamisvrsustest. Raamatule lisab vrtust pargi puittaimede nimestik ning fotodel jdvustatud huvitavamate taimede loend. Teose vljaandmist on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus.


SEENED. TUNNE, KORJA, HOIDU
Tea von Bonsdorff ja Lasse Kosonen. Soome keelest tlkinud Katrin Jrgens. Tlke konsultant ja toimetaja Erast Parmasto. Teine trkk. Varrak, 2010. 208 lk.

Taskumraja annab teavet ligi 200 seeneliigi kohta, nende seas leidub sgi- ja mrkseeni ning mningaid sgiks klbmatuid taimi. Seeneraamatu teine trkk, esimest korda tutvustasime seda Eesti Looduse mulluses septembrinumbris. Raamat on tuntud headuses, sobides hsti tavaseenestajale.


KS JA AINUS HRRA MANNA. VALTER PRTELPOEG, ANATOOM JA MKOLOOG
Koostanud Ago Prtelpoeg. Toimetanud Liina Prnsalu. Tartu, 2010. 300 lk.

Legendaarset inimese anatoomia ppejudu ning ht parimat Eesti seente tundjat lbi aegade Valter Prtelpoega (19001971) tutvustavad teoses tema arvukad pilased, kaasaegsed ja sugulased. Siin on nii ta enda, kui ka isa ja teiste kirja pandud mlestusi, ohtralt pilte isikutest ja sndmustest, dokumentidest ja ilmunud artiklitest. Mkoloogina on ta ise trkis vga vhe avaldanud, ent kllap on tema panus meie seeneteadusesse seisnenud ennekike noorema plvkonna petamises. Nii on Kuulo Kalamees selles teoses maininud, et Valter Prtelpojaga kis ta aastakmneid koos seenel ja nad mrasid neid koos: .. tema need seened mulle selgeks petas. Suureprane elulooraamat, mida maksab lugeda kigil, eriti aga arsti- ja loodusteadlastel. Teost saab osta Apollo raamatupoodidest.


KUIDAS PPIDA VAATAMA?
Edgar Valter. Kujundanud Peeter Paasme. Elmatar, 2010. 60 lk.

Kuidas ppida vaatama? Toho-tonti, kas seda on ka vaja ppida? Lihtsalt vaatad ja ongi vaadatud! Imelihtis, eks ole? Aga tead, vike sber, sellel vaatamisel on pisuke konks sees peab ngema ka! Kui hakkad enda mber vaadates ngema veidi rohkem kui teised, siis koged, et see vaatamine on ks tlemata mnus ja huvitav tegevus.
Vanameister Edgar Valteri joonistatud ja kirjutatud vaimustav lasteraamat sellest, kuidas viks looduses thele panna kike seda, mis esmapilgul tundub kigest tavaline kivi vi murdunud puuoks.


HISTORIAE SCIENTIARUM BALTICA
Abstracts of the XXIV International Baltic Conference on the History of Science. Tallinn, October 89, 2010. Toimetanud Mait Talts ja Kersti L. Linask. Tallinna tehnikalikool, 2010. 143 lk.

Baltimaade teadusloolaste 24. konverentsi teeside kokkuvte. Baltimaade teadusloolaste konverentsid said alguse le 50 aasta tagasi Riias. Ka seekordse kokkusaamise temaatika oli vga lai, ulatudes meditsiinist ja museoloogiast matemaatika, tehnika ja inseneriteaduste ajalooni.


MERIFORELLI RAAMAT
Mart Kangur jt. Toimetanud Ralf Mae ja Randel Kreitsberg. Zero Gravity O, 2009. 160 lk.

Teos koosneb kahest suuremast osast. Kigepealt annab Mart Kangur levaate meriforelli bioloogiast ja koloogiast, kirjeldades nii kala elu magevees kui ka meres, tema haigusi ja parasiite, asustamist ja kaitset. Teises osas vtavad sna kalamehed, kes jagavad kogemusi pgist spinningu, lendnge landi jm. abivahenditega ning ka niteks meriforelli kasvatamisest Plula kalakasvatuskeskuses. Esimene pool raamatust pakub ilmselt suuremat huvi bioloogiahuvilistele, teine osa ei tohiks klmaks jtta htki kalastajat. Nii et igahele midagi.


HIRUNDO 1/2010
Toimetanud Marko Mgi. Eesti ornitoloogiahing, 2010. 52 lk.

Linnuhuviliste ajakirja selleaastases esiknumbris on avaldatud kolm pikemat kirjutist: linnuharulduste komisjoni 2009. aasta aruanne, levaade mullusest sgisrndest Psaspeal ning keeleteaduslik artikkel terminitest talvitamine ja talvitumine. Tavapraselt saab lugeda lhiteateid, niteks selle kohta, et kalakajakad rvisid rstastelt saaki vi merikotkas rndas peibutushane. Millisele jreldusele on filoloogid terminoloogias judnud, jtame siinkohal Hirundo lugejate teada.

KS JA AINUS HRRA MANNA. VALTER PRTELPOEG, ANATOOM JA MKOLOOG
Koostanud Ago Prtelpoeg. Toimetanud Liina Prnsalu. Tartu, 2010. 300 lk.

Legendaarset inimese anatoomia ppejudu ning ht parimat Eesti seente tundjat lbi aegade Valter Prtelpoega (19001971) tutvustavad teoses tema arvukad pilased, kaasaegsed ja sugulased. Siin on nii ta enda, kui ka isa ja teiste kirja pandud mlestusi, ohtralt pilte isikutest ja sndmustest, dokumentidest ja ilmunud artiklitest. Mkoloogina on ta ise trkis vga vhe avaldanud, ent kllap on tema panus meie seeneteadusesse seisnenud ennekike noorema plvkonna petamises. Nii on Kuulo Kalamees selles teoses maininud, et Valter Prtelpojaga kis ta aastakmneid koos seenel ja nad mrasid neid koos: .. tema need seened mulle selgeks petas. Suureprane elulooraamat, mida maksab lugeda kigil, eriti aga arsti- ja loodusteadlastel. Teost saab osta Apollo raamatupoodidest.


KUIDAS PPIDA VAATAMA?
Edgar Valter. Kujundanud Peeter Paasme. Elmatar, 2010. 60 lk.

Kuidas ppida vaatama? Toho-tonti, kas seda on ka vaja ppida? Lihtsalt vaatad ja ongi vaadatud! Imelihtis, eks ole? Aga tead, vike sber, sellel vaatamisel on pisuke konks sees peab ngema ka! Kui hakkad enda mber vaadates ngema veidi rohkem kui teised, siis koged, et see vaatamine on ks tlemata mnus ja huvitav tegevus.
Vanameister Edgar Valteri joonistatud ja kirjutatud vaimustav lasteraamat sellest, kuidas viks looduses thele panna kike seda, mis esmapilgul tundub kigest tavaline kivi vi murdunud puuoks.


HISTORIAE SCIENTIARUM BALTICA
Abstracts of the XXIV International Baltic Conference on the History of Science. Tallinn, October 89, 2010. Toimetanud Mait Talts ja Kersti L. Linask. Tallinna tehnikalikool, 2010. 143 lk.

Baltimaade teadusloolaste 24. konverentsi teeside kokkuvte. Baltimaade teadusloolaste konverentsid said alguse le 50 aasta tagasi Riias. Ka seekordse kokkusaamise temaatika oli vga lai, ulatudes meditsiinist ja museoloogiast matemaatika, tehnika ja inseneriteaduste ajalooni.


MERIFORELLI RAAMAT
Mart Kangur jt. Toimetanud Ralf Mae ja Randel Kreitsberg. Zero Gravity O, 2009. 160 lk.

Teos koosneb kahest suuremast osast. Kigepealt annab Mart Kangur levaate meriforelli bioloogiast ja koloogiast, kirjeldades nii kala elu magevees kui ka meres, tema haigusi ja parasiite, asustamist ja kaitset. Teises osas vtavad sna kalamehed, kes jagavad kogemusi pgist spinningu, lendnge landi jm. abivahenditega ning ka niteks meriforelli kasvatamisest Plula kalakasvatuskeskuses. Esimene pool raamatust pakub ilmselt suuremat huvi bioloogiahuvilistele, teine osa ei tohiks klmaks jtta htki kalastajat. Nii et igahele midagi.


HIRUNDO 1/2010
Toimetanud Marko Mgi. Eesti ornitoloogiahing, 2010. 52 lk.

Linnuhuviliste ajakirja selleaastases esiknumbris on avaldatud kolm pikemat kirjutist: linnuharulduste komisjoni 2009. aasta aruanne, levaade mullusest sgisrndest Psaspeal ning keeleteaduslik artikkel terminitest talvitamine ja talvitumine. Tavapraselt saab lugeda lhiteateid, niteks selle kohta, et kalakajakad rvisid rstastelt saaki vi merikotkas rndas peibutushane. Millisele jreldusele on filoloogid terminoloogias judnud, jtame siinkohal Hirundo lugejate teada.



Eesti Loodus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012