Eesti Looduse fotov�istlus
2010/10



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2010/10
Raamatud

ATLAS FLORAE EUROPAEAE 15
DISTRIBUTION OF VASCULAR PLANTS IN EUROPE. ROSACEAE (RUBUS)
Toimetanud Arto Kurtto, Heinrich E. Weber, Raino Lampinen ja Alexander N. Sennikov. The Committee for Mapping the Flora of Europe, 2010. 362 lk.

Euroopa taimede levikuatlase uue köitega on edukalt seljatatud ilmselt üks suurimaid pähkleid Euroopa taimestikus – murakate perekond. Meie liikidest kuuluvad sinna vaid raba-, kitse-, põld- ja soomurakas, lillakas ning vaarikas ning mis viga neid selgeks õppida! Seega võivad taimeõppijad üksnes rõõmu tunda, et meil pole pärismaisete murakate ja vaarikate liike nii palju nagu näiteks Saksamaal – ligi 400 – või Briti saartel (300). Maailmas teada olevast perekonna 763 liigist on 738 Euroopale endeemsed, neist kõige laiema areaaliga ka meil levinud kitsemurakas. Euroopa taimede levikuatlasest ja selle ostmisest leiab teavet atlase kodulehelt www.luomus.fi/english/botany/afe/.

PÜHAD JA ARGISED AJAD RAHVAKALENDRIS
Mall Hiiemäe. Toimetanud Kalev Lattik, kujundanud Päivi Palts. Eesti kirjandusmuuseum, Varrak, 2010. 344 lk.

Milline on looduse roll meie elurütmide määramisel? Mida on rahvakalendrile andnud muinasaeg, mida kirikukalender? Miks on eri tähtpäevade kombestikus nii samasuguseid kui ka erilaadseid jooni? Nende ja paljude teiste küsimusteni ja vastusteni on raamatu autor jõudnud oma kauase töö tulemusena kirjandusmuuseumi teadurina.
Raamatusse on koondatud valik kirjutisi eesti rahvakalendri teemal: rahvapärasest ajaarvamisest, pühadest ning piirkondlikest ja kombestikulistest erijoontest. Artiklid on ilmunud erialatrükistes ja ajakirjanduses, nagu Maaleht, Õhtuleht, Kodumaa, Horisont, Eesti Kirik jt. Ühtede kaante vahele koondatult ja kenasti kujundatult on varasemad irdartiklid saanud uue väärtuse, mis raamatuna võiks olla iga rahvakultuuri huvilise riiulil.

IDA-VIRUMAA KAITSTAVAD LIIGID
Koostanud Tiit Leito, tõlkinud Tatjana Oja. Eesti Loodusfoto, 2010. 127 lk.

Eesti- ja venekeelse rööptekstiga raamat kirjeldab Kirde-Eestis leiduvaid taime-, seene- ja loomaliike, andes iga liigi kohta määramistunnuseid, hinnanguid ohtruse ja elupaikade ning ohutegurite kohta. Peaaegu iga liigi kohta on õnnestunud leida ka foto, sealhulgas üsnagi „ebafotogeensetest” liikidest, nagu pruun lõikhein või Wulfi turbasammal. Seda keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel valminud raamatut võib küsida keskkonnaametist.


LINNUVAATLUSED
Susanna Davidson, Sarah Courtauld ja Kate Davies. Tõlkinud Jaanus Elts ja Ilme Rääk. Toimetanud Tiina Tomingas. Koolibri, 2010. 80 lk. + CD

Raamat abistab algajat sisenemisel imelisse linnumaailma. Siit leiad teavet lindude kohta ja soovitusi, kuidas alustada linnuvaatlusi. Esimesi linnuvaatlusi tasub teha kodust lahkumata, toaaknast. Edasi võiks huvisfääri laiendada koduümbrusele ja kaugematele kohtadele. Teosest leiab ka lihtsamate toidumajade ehitamise ja suleliste ülesjoonistamise juhiseid. Ka luulehuvilistele on mõeldud, näiteks: „Kord elas üks habetunud vanamees, / kes ütles: „Asi on vist mu habemes! Kaks kakku ja kana, / neli lõokest ja käblik – / kõigil pesad on nüüd mu habemes!”” Teosele lisab väärtust 40 linnu laulu sisaldav heliplaat. Võib-olla lisandub raamatu innustusel noori linnuhuvilisi – igatahes tasub katsetada!


Tädi Maali jutud
Aino Praakli. Toimetanud Edakai Simmermann ja Rutt Hinrikus, kujundanud Anne Rudanovski. 2010. 143 lk.

Tädi Maali jutud on lood matsi ja intelligentsi kokkupõrkest. Lausa sõjaks nendes lugudes ei lähe, aga väljakutse on esitatud: kus varjatult, kus väljaöelduna. „Kindamemmena” tuntud autor räägib siin avameelselt sellest, mis on eri elujärkudel tema hinge puudutanud, milliseid rõõme ja muresid on elu pakkunud. See on ühe tragi eesti naise tee. Optimistlikult kirjutatud ja kenasti kujundatud elulooraamat, mida tasub lugeda.


Spuhl-Rotalia
Koostanud Aimur Joandi. Toimetanud Anneli Sihvart, kujundanud Maarika Tang. Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, 2010. 232 lk.

Jaan Spuhl oli külakoolmeister, kes üle saja aasta tagasi andis välja hulga raamatuid kalanduse, rahva tervise, marjade ja puuviljanduse kohta. Artiklikogumik on koostatud tema mälestuseks. Jaan Spuhl on jätnud olulise jälje nii Eesti aianduse kui ka Vormsi saare ajalukku: seal töötas ta aastail 1891–1916. Kogumikus saavad sõna paljude elukutsete inimesed, kelle kirjutised jagunevad mitmesse suurde valdkonda. Kõigepealt saab ülevaate Spuhlist ja tema perekonnast, seejärel pärandist: pomoloogia õpperaamatust ja trükisest „Kodumaa marjad”, käovaablastest, meditsiini- ja seenehuvist jne. Ei puudu ka Spuhli bibliograafia. Olulise osa kogumikust täidavad Vormsi elanike meenutused varasemast ja nüüdsest ajast. Vähemasti ajaloo- ja koduloohuvilistele vajalik teos.


LEE 16 Eesti rahva muuseumi sõprade seltsi väljaanne
Koostanud Sirje Madisson, toimetanud Tuuli Kaalep, Sirje Madisson ja Toivo Sikka. 2010, 160 lk.

Muuseumi sõbrad on rahva muuseumi kaasehitajad ja aitajad, kelle igaühe panus eraldi ei pruugi olla kuigi suur, ent kokkuvõttes on tulemus võimas. Kogumikku on koondatud nii ERMi sõprade seltsi ülevaated kui ka ülevaateid piirkondlikest kogumisretkedest, muuseumi kaastöölistest, seltsi üritustest ja ERMi uutest trükistest.


VILJANDIMAA MÕISAD
Koostanud Valdo Praust. Toimetanud Maie Mägi, kujundanud Andres Tali. Tänapäev, 2010. 279 lk.

Esmapilgul ei üllata Viljandimaa mõisad millegagi, neid on lihtsatest hoonetest suursuguste lossideni nagu mujal Eestis. Kuid Viljandimaa mõisatele lisavad omapära arvukad möödunud sajandi alguse juugend- ja heimatstiilis hooned. Seal asuvad selle stiili vaieldamatud tipud Taagepera, Väikemõisa, Holdre ja Peetrimõisa. Ka üks Eesti luksuslikum inglise stiilis mõisahoone, sajandi eest püstitatud Olustvere, paikneb Viljandimaal.
Raamat annab lühiülevaate Viljandimaa mõisate kujunemisest ja kõrghetkedest ning praegusest seisust. Põhiosa teosest hõlmavad tähestikuliselt järjestatud kirjeldused, mõisate kujunemisest kuni tänapäevani, ning vanad fotod. Ilmselt tahtlikult on pandud vaid vanu ülesvõtteid, millelt paistab kunagine kõrgaeg. Nüüdisaegset seisukorda võib aimata vaid tekstist. Kujunduslikult on võib-olla üle pingutatud, näiteks hall pitserit meenutav kujund teksti taustal lugemist kahtlemata ei soodusta. Siiski, vähemasti mõisa- ja koduloohuvilistele hädavajalik raamat.


ORU PARK
Koostanud Maire Uustal. Dendroloogiline nimestik Ilmar Südalt. Kujundanud Helje Eelma. Keskkonnaamet, 2010. 155 lk.

Oru park on 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse silmapaistvamaid Eesti parke: siin on eriliselt kaunis maastik, Pühajõe looklev säng, inimkätega rajatud imposantsed alleed, stiliseeritud koopad, grotid ja tugimüürid. Pargi ja lossi kõrghetk oli aastatel, mil seda rikka vene kaupmehe ehitatud lossi kasutati Eesti presidendi suveresidentsina. Pildialbum annab põhjaliku ülevaate Oru pargi rajamisest ja kujunemisest ning hävingust Teise maailmasõja ajal ja järgnevatel aastatel. Siit saab lugeda ja fotode vahendusel aimu ka pargi praegustest vaatamisväärsustest. Raamatule lisab väärtust pargi puittaimede nimestik ning fotodel jäädvustatud huvitavamate taimede loend. Teose väljaandmist on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus.


SEENED. TUNNE, KORJA, HOIDU
Tea von Bonsdorff ja Lasse Kosonen. Soome keelest tõlkinud Katrin Jürgens. Tõlke konsultant ja toimetaja Erast Parmasto. Teine trükk. Varrak, 2010. 208 lk.

Taskumääraja annab teavet ligi 200 seeneliigi kohta, nende seas leidub söögi- ja mürkseeni ning mõningaid söögiks kõlbmatuid taimi. Seeneraamatu teine trükk, esimest korda tutvustasime seda Eesti Looduse mulluses septembrinumbris. Raamat on tuntud headuses, sobides hästi tavaseenestajale.


ÜKS JA AINUS HÄRRA „MANNA”. VALTER PÄRTELPOEG, ANATOOM JA MÜKOLOOG
Koostanud Ago Pärtelpoeg. Toimetanud Liina Pärnsalu. Tartu, 2010. 300 lk.

Legendaarset inimese anatoomia õppejõudu ning üht parimat Eesti seente tundjat läbi aegade Valter Pärtelpoega (1900–1971) tutvustavad teoses tema arvukad õpilased, kaasaegsed ja sugulased. Siin on nii ta enda, kui ka isa ja teiste kirja pandud mälestusi, ohtralt pilte isikutest ja sündmustest, dokumentidest ja ilmunud artiklitest. Mükoloogina on ta ise trükis väga vähe avaldanud, ent küllap on tema panus meie seeneteadusesse seisnenud ennekõike noorema põlvkonna õpetamises. Nii on Kuulo Kalamees selles teoses maininud, et Valter Pärtelpojaga käis ta aastakümneid koos seenel ja nad määrasid neid koos: „ .. tema need seened mulle selgeks õpetas”. Suurepärane elulooraamat, mida maksab lugeda kõigil, eriti aga arsti- ja loodusteadlastel. Teost saab osta Apollo raamatupoodidest.


KUIDAS ÕPPIDA VAATAMA?
Edgar Valter. Kujundanud Peeter Paasmäe. Elmatar, 2010. 60 lk.

„Kuidas õppida vaatama? Toho-tonti, kas seda on ka vaja õppida? Lihtsalt vaatad ja ongi vaadatud! Imelihtis, eks ole? Aga tead, väike sõber, sellel vaatamisel on pisuke konks sees – peab nägema ka! Kui hakkad enda ümber vaadates nägema veidi rohkem kui teised, siis koged, et see vaatamine on üks ütlemata mõnus ja huvitav tegevus.”
Vanameister Edgar Valteri joonistatud ja kirjutatud vaimustav lasteraamat sellest, kuidas võiks looduses tähele panna kõike seda, mis esmapilgul tundub kõigest tavaline kivi või murdunud puuoks.


HISTORIAE SCIENTIARUM BALTICA
Abstracts of the XXIV International Baltic Conference on the History of Science. Tallinn, October 8–9, 2010. Toimetanud Mait Talts ja Kersti L. Linask. Tallinna tehnikaülikool, 2010. 143 lk.

Baltimaade teadusloolaste 24. konverentsi teeside kokkuvõte. Baltimaade teadusloolaste konverentsid said alguse üle 50 aasta tagasi Riias. Ka seekordse kokkusaamise temaatika oli väga lai, ulatudes meditsiinist ja museoloogiast matemaatika, tehnika ja inseneriteaduste ajalooni.


MERIFORELLI RAAMAT
Mart Kangur jt. Toimetanud Ralf Mae ja Randel Kreitsberg. Zero Gravity OÜ, 2009. 160 lk.

Teos koosneb kahest suuremast osast. Kõigepealt annab Mart Kangur ülevaate meriforelli bioloogiast ja ökoloogiast, kirjeldades nii kala elu magevees kui ka meres, tema haigusi ja parasiite, asustamist ja kaitset. Teises osas võtavad sõna kalamehed, kes jagavad kogemusi püügist spinningu, lendõnge landi jm. abivahenditega ning ka näiteks meriforelli kasvatamisest Põlula kalakasvatuskeskuses. Esimene pool raamatust pakub ilmselt suuremat huvi bioloogiahuvilistele, teine osa ei tohiks külmaks jätta ühtki kalastajat. Nii et igaühele midagi.


HIRUNDO 1/2010
Toimetanud Marko Mägi. Eesti ornitoloogiaühing, 2010. 52 lk.

Linnuhuviliste ajakirja selleaastases esiknumbris on avaldatud kolm pikemat kirjutist: linnuharulduste komisjoni 2009. aasta aruanne, ülevaade mullusest sügisrändest Põõsaspeal ning keeleteaduslik artikkel terminitest „talvitamine” ja „talvitumine”. Tavapäraselt saab lugeda lühiteateid, näiteks selle kohta, et kalakajakad röövisid rästastelt saaki või merikotkas ründas peibutushane. Millisele järeldusele on filoloogid terminoloogias jõudnud, jätame siinkohal Hirundo lugejate teada.

ÜKS JA AINUS HÄRRA „MANNA”. VALTER PÄRTELPOEG, ANATOOM JA MÜKOLOOG
Koostanud Ago Pärtelpoeg. Toimetanud Liina Pärnsalu. Tartu, 2010. 300 lk.

Legendaarset inimese anatoomia õppejõudu ning üht parimat Eesti seente tundjat läbi aegade Valter Pärtelpoega (1900–1971) tutvustavad teoses tema arvukad õpilased, kaasaegsed ja sugulased. Siin on nii ta enda, kui ka isa ja teiste kirja pandud mälestusi, ohtralt pilte isikutest ja sündmustest, dokumentidest ja ilmunud artiklitest. Mükoloogina on ta ise trükis väga vähe avaldanud, ent küllap on tema panus meie seeneteadusesse seisnenud ennekõike noorema põlvkonna õpetamises. Nii on Kuulo Kalamees selles teoses maininud, et Valter Pärtelpojaga käis ta aastakümneid koos seenel ja nad määrasid neid koos: „ .. tema need seened mulle selgeks õpetas”. Suurepärane elulooraamat, mida maksab lugeda kõigil, eriti aga arsti- ja loodusteadlastel. Teost saab osta Apollo raamatupoodidest.


KUIDAS ÕPPIDA VAATAMA?
Edgar Valter. Kujundanud Peeter Paasmäe. Elmatar, 2010. 60 lk.

„Kuidas õppida vaatama? Toho-tonti, kas seda on ka vaja õppida? Lihtsalt vaatad ja ongi vaadatud! Imelihtis, eks ole? Aga tead, väike sõber, sellel vaatamisel on pisuke konks sees – peab nägema ka! Kui hakkad enda ümber vaadates nägema veidi rohkem kui teised, siis koged, et see vaatamine on üks ütlemata mõnus ja huvitav tegevus.”
Vanameister Edgar Valteri joonistatud ja kirjutatud vaimustav lasteraamat sellest, kuidas võiks looduses tähele panna kõike seda, mis esmapilgul tundub kõigest tavaline kivi või murdunud puuoks.


HISTORIAE SCIENTIARUM BALTICA
Abstracts of the XXIV International Baltic Conference on the History of Science. Tallinn, October 8–9, 2010. Toimetanud Mait Talts ja Kersti L. Linask. Tallinna tehnikaülikool, 2010. 143 lk.

Baltimaade teadusloolaste 24. konverentsi teeside kokkuvõte. Baltimaade teadusloolaste konverentsid said alguse üle 50 aasta tagasi Riias. Ka seekordse kokkusaamise temaatika oli väga lai, ulatudes meditsiinist ja museoloogiast matemaatika, tehnika ja inseneriteaduste ajalooni.


MERIFORELLI RAAMAT
Mart Kangur jt. Toimetanud Ralf Mae ja Randel Kreitsberg. Zero Gravity OÜ, 2009. 160 lk.

Teos koosneb kahest suuremast osast. Kõigepealt annab Mart Kangur ülevaate meriforelli bioloogiast ja ökoloogiast, kirjeldades nii kala elu magevees kui ka meres, tema haigusi ja parasiite, asustamist ja kaitset. Teises osas võtavad sõna kalamehed, kes jagavad kogemusi püügist spinningu, lendõnge landi jm. abivahenditega ning ka näiteks meriforelli kasvatamisest Põlula kalakasvatuskeskuses. Esimene pool raamatust pakub ilmselt suuremat huvi bioloogiahuvilistele, teine osa ei tohiks külmaks jätta ühtki kalastajat. Nii et igaühele midagi.


HIRUNDO 1/2010
Toimetanud Marko Mägi. Eesti ornitoloogiaühing, 2010. 52 lk.

Linnuhuviliste ajakirja selleaastases esiknumbris on avaldatud kolm pikemat kirjutist: linnuharulduste komisjoni 2009. aasta aruanne, ülevaade mullusest sügisrändest Põõsaspeal ning keeleteaduslik artikkel terminitest „talvitamine” ja „talvitumine”. Tavapäraselt saab lugeda lühiteateid, näiteks selle kohta, et kalakajakad röövisid rästastelt saaki või merikotkas ründas peibutushane. Millisele järeldusele on filoloogid terminoloogias jõudnud, jätame siinkohal Hirundo lugejate teada.



Eesti Loodus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012