Eesti Looduse fotov�istlus
2010/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/11
Richard Maack − mutrike Vene imperiaalse ekspansiooni masinavrgis?

Richard Maacki ekspeditsioonid Amuurimaale (1855) ja Ussuuri je orgu (1859) illustreerivad tollele perioodile iseloomulikku seost imperialistliku ekspansiooni ja teaduslike uurimisreiside vahel. Pole juhuslik, et Amuuri- ja Ussuurimaa liideti Vene impeeriumiga varsti prast seda, kui Maack oli neis piirkondades rnnanud.

Amuuri- ja Ussuurimaa koloniseerimise eellugu sai alguse 17. sajandil. Vene seiklejad, kaupmehed ja kasakad judsid lbi Siberi itta liikudes sna kiiresti Vaikse ookeanini. 1639 judis kasakas Ivan Moskvitin Ohhoota mereni. Kohalikelt elanikelt kuulis ta muuseas ka Amuuri jest.
1640. aastail tegi oma julmuse poolest tuntud kasakapealik Vassili Pojarkov retke Jakutskist Amuurile. Aastail 16491652 vttis soobliktt ja kaupmees Jerofei Habarov, kelle jrgi hiljem nimetati Habarovski linn, ette mitu retke Amuurimaale.
Kik need mehed olid piirimaade karedad asukad, nende snni- ja surma-aastad ei ole teada. Neid huvitasid peamiselt karusnahad ja vrtuslikumad maavarad ning muidugi oli vaja teada ka ligipsuteid nende rikkuste juurde. Sellest ajendatuna sndisidki varased vene maadeavastused Ida-Siberis. Riiklik ekspansioon kaasnes nende algatusvimeliste meeste tegevusega, Moskvas saadi sellest teada aga alles aastaid hiljem.

Samal ajal kujunes vlja ka venelaste kindlustatud tugipunktide, hilisemate linnade vrk Ida-Siberis: Jakutsk (1632), Ohhotsk (1649), luna pool Irkutsk (1652), Tita (1653) ja Nertinsk (1654), kui nimetada olulisemaid. Need olid halduskeskused, maksukogumiskohad ja kauplemispaigad.
Ida-Siber oli hredalt asustatud riikluseta rahvastega, kes elatusid peamiselt kalastusest, kttimisest ja karjandusest. Suurriigile ei suutnud nad erilist vastupanu osutada. Nende asualad liideti Venemaaga ning neil tuli hakata makse maksma, peamiselt karusnahkades.

Venemaa kohtub Hiinaga. Amuuri basseinis judsid venelased aga vlja he teise suure impeeriumi realani. Tegemist oli mandu pritolu Qingi dnastia valitsetava Hiina keisririigi phjapoolse perifeeriaga. 1644. aastal Hiinas vimu haaranud dnastia oli tollal tis nooruslikku elujudu. Amuurimaa polnud mandude algkodust kaugel ning asjaolu, et venelased kippusid end sisse seadma nende tagahoovis, ei meeldinud Hiina keisritele sugugi.
1665. aastal asus rhm vene kasakaid ja talupoegi elama Amuuri alguse lhedale Albazini paika, kus oli peatunud juba Jerofei Habarov. 1682 loodi Albazini vojevoodkond, mis pidi hlmama Amuuri mlemat kallast. Albazinist sai Vene impeeriumi sjaline eelpost.
Kangxi, ks kige vljapaistvamaid mandu soost keisreid, pani seda thele ja lkitas suure sjave Albazini piirama. Kindlus alistus mne aja prast ning garnison evakueerus Nertinskisse. Sgisel, kui nende klvatud vili kpseks sai, tulid venelased aga tagasi ja kindlustasid end taas. Jrgmisel aastal pidas linnake esialgu piiramisele vastu, ent pidi garnisoni laastanud skorbuudi tttu lpuks siiski alistuma.

Nende sndmuste jtkuna slmiti 1689. aastal Venemaa ja Hiina vahel Nertinski leping. Selle lepingu tugevam pool oli kahtlemata Hiina. Venelased pidid Albazinist lahkuma ja linnake tehti maatasa.
Nertinski lepinguga mrati esimest korda kindlaks VeneHiina piir selle idapoolses ligus. See pidi kulgema mda Arguni jge ja Stanovoi meahelikku kuni Ohhoota mereni. Samas ji piir mneti ebamraseks, sest aladest, kus see kulges, polnud kummalgi lepingupoolel tpsemat ettekujutust. Siiski on selge, et Nertinski lepinguga ji kogu Amuurimaa Hiinale ja Vene riigi laienemine selles suunas peatati umbes 150 aastaks.

Osa suurest mngust. 19. sajand oli ajajrk, mil moderniseerunud impeeriumid jagasid omavahel mahajnumate impeeriumide ja riikluseta rahvaste maid. Briti ja Vene tolleaegset rivaliteeti Aasias nimetatakse suureks mnguks (Great Game / bolaja igra).
1840. aastaiks oli Mandude Hiina alla kinud ja nrgenenud. Britid saavutasid vidu Esimeses Oopiumisjas ning said Nankingi lepinguga (1842) Hiinalt Hongkongi saare ja hulga kaubanduslikke igusi. Venelased ruttasid pirukast osa saama. helt poolt kardeti, et kui Venemaa jb passiivseks, vivad Amuurimaal kanda kinnitada britid. Teiselt poolt kasutati kujutletavat Briti ohtu ettekndena.
Esimene Vene maadeuurija, kes le hulga aja Amuurimaal kis, oli Alexander Theodor von Middendorff. Omal algatusel ja ametliku loata lks ta 1844. aastal Hiinale kuuluvatele aladele ja liikus Stanovoi aheliku lunapoolseid nlvu pidi Ohhoota merest Amuuri je alguseni. Karl Ernst von Baer oli talle usaldusvrsetele allikatele viidates teatanud, et hiinlased piiri ei valva.
Omal riisikol reisinud Middendorff tegi kindlaks, et Hiina impeeriumi kohalolek neil realadel on testi sisuliselt olematu. Middendorff mistis, millist kasu viks Amuurimaa liidendamisest olla Venemaa Siberi-kolooniate arendamisel ning hakkas seda mtet valitsusringkondades propageerima.
Amuurimaa kliima oli suhteliselt pehme ja sobis pllumajanduseks. Suurest ja veerohkest Amuuri jest, mis voolas laias laastus lnest itta, vis Vene Ida-Siberi jaoks kujuneda vga oluline transpordikoridor. Samas oli tollal veel teadmata, kuhu Amuur tpsemalt suubub ning kas jesuu on laevatatav.

Venemaa uus katse Amuurimaal. 1847 mrati Ida-Siberi kindralkuberneriks Nikolai Muravjov. See aristokraat oli Tuula kubernerina ilmutanud liigset liberaalsust, mngides prisorjuse kaotamise mttega. Seetttu saatis Nikolai I ta jalust ra sinna, kus pole prisorje, vaid ainult kasakad ja prismaalased ehk muulased, nagu neid tollal liigitati.
Muravjov osutus agaraks ja vimekaks kuberneriks, kes telise Venemaa patrioodina mtles, kuidas talle usaldatud hiiglaslikku maa-ala paremini valitseda ja suurriigi piire laiendada. Seetttu judis tema huviorbiiti ka Amuurimaa vimaliku liidendamise ksimus.
Mere poolt saadeti Amuuri suuet ja sellega piirnevat rannikumerd uurima mereveohvitser Gennadi Nevelskoi. 1849 nnestus tal kindlaks teha, et Sahhalin on saar ning et Amuuri suue ja alamjooks on laevatatavad. Jrgmisel suvel heiskas ta Amuuri suudmealal Vene lipu ja asutas mned kindlustatud postid. Fakt, et Albazinis oli olnud kindlus, mida venelased kangelaslikult kaitsesid, andis Vene poolele vimaluse rkida Amuurimaa tagasinudmisest: sellel maal oli juba valatud vene verd.
Muravjov, Middendorff ja Nevelskoi vahetasid infot ja tegid koostd. Impeeriumi laienemine oli algatusvimeliste patriootide lul, tsaar ja ministrid andsid sageli oma heakskiidu alles tagantjrele.

Venelased tsivilisatsiooni toomas. Amuurimaal elas tollal hulganisti vikeseid rahvaid, keda omaaegses kirjanduses on sageli nimetatud teisiti kui praegusajal. Paleoaasia keelkonda kuuluvad nivhid olid tuntud giljakkidena, tunguusi-mandu keeli knelevaid nanaisid nimetati goldideks ja hodeenideks, evenke tunguusideks, ultisid manguniteks. Lisaks veel orotid, udeheed ja mandud. Stanovoi aheliku lunanlvul kohtas Middendorff ka jakuute. Peale selle elas piirkonnas vhesel mral hiinlasi, eelkige kaupmehi ja vimuesindajaid.
Vene ekspansiooniplaanides oli kohalikel rahvastel oma roll. Uute maade hivamisel kasutasid tollased impeeriumid sageli he ettekndena tsiviliseerimismissiooni. Juba Middendorff rhutas vajadust slmida otsesed kaubandussuhted Amuuri suudmeala plisasukate giljakkidega, keda kujutati elavat Hiina vimuesindajate ja ebaausate hiina kaupmeeste ikke all. Venelased pretendeerisid sellele, et toovad neile iglasema valitsemise, kaubanduse ja kaasaegse tsivilisatsiooni hved.
Lne-Euroopa koloniaalriikidele, eriti brittidele, Vene mju laienemine Aasias muidugi ei meeldinud. Eelkige Osmanite impeeriumi mberjagamise tttu puhkenud Krimmi sda peeti kll peamiselt Euroopas, ent see ulatus ka Kaug-Itta. 1854. aasta suvel asus Briti-Prantsuse laevastik piirama Petropavlovsk-Kamtatskit.
Amuur kui veetee osutus nd strateegiliselt oluliseks, seda kasutati esimest korda vgede transpordiks Taga-Baikalimaalt Vaikse ookeani rannikule, Venemaa sealsete valduste kaitseks. 1855. aastal evakueeriti riigivarad ja -teenistujad koos Vene eskaadriga Petropavlovsk-Kamtatskist Amuuri suudmesse: vaenlased polnud sellest pelgupaigast veel teadlikud, sest Nevelskoi avastusi hoiti osaliselt saladuses, nagu tollal kombeks.
Jrgnevatel aastatel tekkisid Amuuri rde juba Vene sjavepostid ja kolonistide asulad. Samas kuulus Amuurimaa ametlikult endistviisi Hiinale.

Teadus ja poliitika ksikes. Amuuri- ja Ussuurimaad polnud kuni 19. sajandi keskpaigani peaaegu ldse teaduslikult uuritud. Maailm oli selles piirkonnas alles tiesti mtmata, kui parafraseerida Daniel Kehlmanni populaarset romaani Maailma mtmine. Hiinlastest selle mtjaid polnud ning venelased ruttasid seda lesannet enda peale vtma.
Maade uurimise ja imperialistliku ekspansiooni vahel oli tollal ilmne seos, maadeuurimine oli osa rahvusvahelisest poliitikast. Fakt, et mne suure koloniaalriigi alam mnd seni uurimata maanurka teaduslikult kirjeldas, andis selle riigi vimudele teatava moraalse iguse pretendeerida selle maanurga omandamisele. Siit ka konkurents eri impeeriume esindavate maadeuurijate vahel ning Maacki teaduslike uurimisreiside imperialistlik mde.
Peale Maacki kisid tollal Vene teaduse esindajaina Amuurimaad uurimas ka teised, niteks botaanik Carl Johann Maximowicz ning etnoloog ja zooloog Leopold von Schrenck. Nemad lhenesid Amuurimaale mere poolt ning veetsid vlitdel tunduvalt kauem aega kui Maack.

Maacki uurimisreis Amuurimaale. Maacki ekspeditsioon Amuurile algas 1855. aasta aprilli algul Irkutskist. Reisiti keiserliku Venemaa geograafia seltsi Siberi osakonna korraldusel. Osakond oli loodud 1851. aasta novembris Ida-Siberi kindralkuberneri Nikolai Muravjovi algatusel, et koondada Ida-Siberi nappi vaimujudu ning aidata kaasa piirkonna uurimisele ja valitsemisele.
Maacki ekspeditsiooni tarbeks andis osakonna asutajaliige kaupmees Stepan Solovjov pool puuda (8,15 kg) kulda. Sideti Amuuri mda alla jesuudmes asuva Mariinski postini ja hakati siis maitsi tagasi tulema. Mindi vga kiiresti, koos sjaveksusega, sisuliselt selle osana. Seega ji teaduse tegemiseks aega vheseks. Tulles oli aega enam, ent siis polnud aastaaeg enam vlitdeks nii soodne.
Aastavahetuseks naasti Irkutskisse ning peagi sitis Maack edasi Peterburi, lesandeks kogutud materjalid raamatuks vormida ja avaldada. Kirjutamiskogemusi oli Maackil veel napilt, ent raamat Puteestvije na Amur (Reis Amuurile) sai siiski valmis tehtud ja ilmus 1859. aastal. Raamatu vljaandmise jaoks andis raha seesama kaupmees Solovjov.
1858. aastal slmisid Venemaa ja Hiina Aiguni lepingu. Kogu Amuuri vasak kallas lks Venemaale. Alad Amuuri alamjooksust lunas ja Amuuri suubuvast Ussuuri jest idas jid esialgu VeneHiina hisvalduseks. Jgedel visid sita vaid Vene ja Hiina laevad. Vene poole esindajana lepingule alla kirjutanud Nikolai Muravjov sai oma teenete eest Amuuri krahvi tiitli ja on sellest peale tuntud kui Muravjov-Amurski.

Reis Ussuuri jele. Maacki ekspeditsioon Ussuuri jele algas 1859. aasta aprilli algul, ikka Irkutskist. Taas reisiti Venemaa geograafia seltsi Siberi osakonna lesandel. Esmalt sideti Amuuri mda Ussuuri suudmeni ja siis jge mda les Hanka jrveni. Uuriti ka lisajgesid. Kohalike loodusolude krval huvitasid ekspeditsiooni kaubateed (siseveeteed) ning maa sobivus koloniseerimiseks.
Ehkki Ussuurimaa oli juriidiliselt VeneHiina hisvaldus, tegutsesid seal juba Vene ohvitserid, kes piirkonda kaardistasid ning sjalisi tugipunkte rajasid. htlasi ehitasid sdurid hooneid oodatavate talupoegadest mberasujate tarvis.
Aastavahetuseks naasis Maack Irkutskisse ja pidi kohe Peterburi edasi sitma, et vastse ekspeditsiooni saavutused raamatuna avalikustada. Puteestvije po doline reki Ussuri (Reis mda Ussuuri je orgu) ilmus 1861. aasta lpul. Raamatu esimese kite eessnas antakse lhilevaade piirkonna eelistest ja loodusvaradest: siseveeteed, head vljavaated arendada pllumajandust (sh. isegi viinamarjakasvatust), lisaks karusnahad, ulukid ja enenn.
Maacki reisikaaslaseks oli arst A. Brlkin, kes tegeles peamiselt etnograafiaga. Brlkini kogutud materjale ei jutud aga raamatu avaldamise ajaks lbi ttada (v.a. hodeeni ehk nanai snaraamat) nii kiire oli raamatu vljaandmisega. Omalt poolt annab Maack teada, et piirkonna pliselanikud nanaid suhtuvad venelastesse sbralikult, sest need aitavad lpetada senist rasket sltuvust hiinlastest vimu- ja kaupmeestest.

Mdetud maad said impeeriumi osaks. Maacki Amuuri- ja Ussuuri-raamatutel oli suur smboolne thtsus, nende ilmumine aitas legitimeerida vastavate alade liitmist Venemaaga. Seni mtmata maade igaklgne uurimine ei lhtunud ksnes praktilistest kaalutlustest. Mtmine thendas htlasi tsivilisatsiooni ja progressi levitamist ning selle taga seisev impeerium omandas seega moraalse iguse uusi alasid valitseda ja arendada.
1860 slmisid Venemaa ja Hiina Pekingi lepingu, millega seni hisvalduseks olnud Ussuurimaa lks Vene impeeriumi koosseisu. Piirijed kui olulised liiklusteed vttis Venemaa endale piiriks sai jgede Hiina-poolne kallas. Aiguni ja Pekingi lepete taustaks oli Teine Oopiumisda.
Briti ja Prantsuse vgedega vitlemisest ning taipingide lestusust nrgestatud Hiinale oli Venemaal suhteliselt lihtne oma tahet peale suruda. Hiina ksitles neid lepinguid hiljem ebavrdsetena ning sellest vrsusid nukogude ajal relvastatud piirikonfliktid, niteks 1969 Ussuuri jel asuval Damani saarel.
Hiljuti omandatud aladel pandi kiiresti alus mitmele uuele linnale: Blagovetensk (1856), Nikolajevsk Amuuri res (1856), Habarovsk (1858) ja Vladivostok (1860). Vladivostoki nimi valitse ida on smboolse thendusega. Kohe prast seda asus Amuuri- ja Ussuurimaale riigi toel mber kmneid tuhandeid talupoegi impeeriumi Euroopa-osast, sealhulgas Eestist. Soodsa kliimaga Amuuri- ja Ussuurimaast kujunes tasapisi Ida-Siberi viljaait.
Niisiis olid Maacki uurimisreisid Amuuri- ja Ussuurimaale tihedalt lbi pimunud Vene ekspansioonipoliitikaga Kaug-Idas ning oleks eksitav kujutada nende juhti pelgalt taimeteadlasena. Samas polnud Maack muidugi Vene imperialismi ideoloog vi eestvitleja, pigem suure masinavrgi oluline ja tkindel osa.

1. Маак, Ричард 1859. Путешествие на Амур, совершенное по распоряжению Сибирского отдела Императорского русского географического общества, в 1855 г. Санкт-Петербург.
2. Маак, Ричард 1861.Путешествие по долине реки Уссури. Совершил, по поручению Сибирского отделении Императорского Pусского географического общества Р. Маак. Том 12, Санкт-Петербург .
3. Сухова, Наталья; Таммиксаар, Эрки. 2005. Александр Феодорович Миддендорф, 18151894. Москва.

Artikli tekst kanti ette 22. oktoobril 2010 Kuressaares, Saaremaal likoolide
keskuses toimunud teemapeval "Maadeuurija Saaremaalt −Richard Maack 185".

Indrek Jts (1971) on etnoloog, eesti rahva muuseumi teadur.



Indrek Jts
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012