Eesti Looduse fotov�istlus
2010/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/11
Saimaa hlged ja nende klubi

Tnavu juuni keskel leidis tee Eestisse Saimaa hlgeklubi. Tuldi peamiselt selleks, et heita pilk hljestele Lne-Eesti saartel. Mida see klubi endast kujutab?

Nagu nimigi tleb, ajendas Saimaa hlgeklubi tekke Saimaa hljes ja selle kaitse. Saimaa hljes on viigerhlge rmiselt ohustatud alamliik, kes elab Soomes Saimaa jrves. Klubi peamine eesmrk on selgitada hlge asurkonna kaitse thtsust Saimaa jrve mbruskonna rahvale, eelkige noortele.

Ajas tagasi. Kuni mdunud sajandi keskpaigani ei olnud Saimaa hlge kaitsest juttugi, vastupidi, hljeste kui kalasdikute tapmise eest maksis riik koguni rahalist tasu. Asurkond kuivas nnda kokku, et 1948. aastal tasu maksmine lpetati. 1955. aasta seadusega keelati juba nende hljeste kttimine.
Ometi lks veel le kahekmne aasta, ilma et kaitsest oleks laiemalt rgitud. Saimaa kalurid teadsid, et hlgeid ei tohi tappa, aga tegelikkus oli see, et tapmistest lihtsalt ei rgitud. Enamikul soomlastest polnud Saimaa hlge olemasolust kuni 1980. aastani aimugi. Asurkonda pti hoida saladuses, arvati, et nii on hlged kige paremini kaitstud.
1960. aastal uurisid teadlased Ilkka Koivisto ja Yrj Paasikunnas, kui palju Saimaa hlgeid veel alles on jnud. Leiti, et ilmselt vaid veidi le saja isendi. Arv oli okeeriv: paljud kartsid asurkonna vljasuremist.
1975. aastal alustas Joensuu likool professor Heikki Hyvrineni juhatusel Saimaa hljeste teaduslikke uuringuid. Ndseks on see likool juba le kolmekmne aasta uurinud Saimaa hlge levikut, elukombeid ja -takistusi ning keskkonna mju neile loomadele.

Saimaa hlge kaitse trhm loodi Soomes 1979. aastal, siht oli kaitset tugevdada. Sel ajal hakati lpuks Saimaa hlgest laiemalt rkima kui maailma kige ohustatumast hlge-alamliigist. 1982. aastal hakkasid maailma loodusfond (WWF) ja Soome riik maksma kalurite hingutele tasu selle eest, kui nood piirasid vabatahtlikult vrgukalastust aprilli algusest juuni lpuni. Sel ajal on hlgekutsikad noored ning just siis on nende oht vrkudesse uppuda kige suurem.
1993. aastal vttis Saimaa hlge oma kaitse alla Soome metsavalitsus. See hakkas korrapraselt hljeste le arvet pidama, kaardistama nende leidumiskohti, kontrollima ehitust Saimaa jrve mbruskonnas ja laiendama looduskaitsealasid hljestele olulistele aladele.
Ometi arvasid mned Saimaa hlge trhma liikmed, et ainult piirangute abil ei suudeta hlgeid piisavalt kaitsta, tuleb muuta ka inimeste suhtumist hlgesse. Nii rajasidki Kaiku Marttinen, Juha Taskinen ja Veikko Kilkki 2001. aastal Saimaa hlgeklubi (Saimaan Norppaklubi; www.saimaannorppaklubi.fi).

Juba jrgmisel aastal korraldas klubi esimese suure hlgehtu, kus jagati oma nimiharulduse kohta phiteadmisi. Sellest saadik on ritust korraldatud igal aastal vaheldumisi eri Saimaa mbruse valdades. Enne korraldatakse vastavas vallas koolilastele teemakohaseid joonistus- ja kirjutusvistlusi, mille auhinnad antakse ktte hlgehtul. Lapsed on htutel esitanud ka laule ja nitemnge. Igal hlgehtul on esinenud ka keegi hljeste tundja, niteks Joensuu likoolist, ta vastab ka huviliste ksimustele.
Programmi oluline osa on olnud looduspiltniku Juha Taskineni filmid ja pildid, samuti Juha Vainio Saimaa hlgele phendatud laul Vuntsidega vanapoisid, mille ajendas Veikko Kilkki kiri heliloojale. Hlgehtutel on siiani osalenud sadu koolilapsi ja tuhandeid Saimaa kandi elanikke. Thtsamad sponsorid Nestorifond ning Raija ja Ossi Tuuliaineni fond on aastate jooksul toetanud tegevust tuhandete eurodega. Saimaa hlgeklubil on praegu le saja liikme.

Igal aastal on Saimaa hlgeklubi kinud hlgeteemalisel suvereisil. Tihti on kidud Saimaal, kord ka Laadogal. Tnavu oli sihtpunkt Saaremaa Nasva, kust tehti paadireis hallhljeste laiududele Vinameres. Reisi juhendasid emeriitprofessor Heikki Hyvrinen ja kippar Hillar Lipp Nasvast. Hallhlgeid oli laidudel sadu, peale nende mitmeklgne linnustik.
Reisilised majutusid Vstriku puhkemajades, nautides rikkalikke hommikuske, mille korraldasid Tiina ja Hillar Lipp. Klaskigu lpuks oli korraldatud hislaulu htu, laulsime akordioni saatel ja nautisime suitsulesta.

Veikko Kilkki (1942) on Soome rahvalikooli- ja koolipetaja, filmi- ja raadiomees.


Loe veel:
The Saimaa ringed seal: http://finland.fi/picture_book/saimaa/seal.html
Sipil, Tero 2003. Conservation biology of Saimaa ringed seal (Phoca hispida saimensis) with reference to other European seal populations. Academic dissertation. University of Helsinki; https://oa.doria.fi/dspace/bitstream/10024/2457/1/conserva.pdf

----------------------------------------------

LISAKASTID:

Saimaa hljes (Phoca hispida saimensis; sm. saimaannorppa) on viigerhlge alamliik. Jaja jrel hakkas maa kerkima ning umbes 9000 aastat tagasi eraldus Saimaa jrv seetttu Lnemerest. Sellest ajast saadik on Saimaa hlged elanud teistest viigriasurkondadest lahus.

Kui niteks Lne-Eesti saarte hallhlged kogunevad mitmesajaliikmelistesse kogukondadesse, siis Saimaa viigrid elutsevad ksikult. Ositi ilmselt seetttu, et neid on niivrd vhe, kokku umbes 270 looma. Igal aastal lisandub mnikmmend kutsikat, kellest umbes pooled juavad tiskasvanuikka. Samas hukkub igal aastal paarkmmend looma kalurite vrkudes, eelkige uudishimulikud noored. Tnapevani on kalavrgud philine hljeste surmade phjus. Peamiseks varjupaigaks on hljestele kaks Saimaa jrvel asetsevat rahvusparki, Kolovesi ja Linnansaari, kus kalastamine on kevadel kuni juuni lpuni keelatud. Asjatundjad on soovitanud kevadise kalastuskeelu ala laiendada praeguselt 600 km2-lt 1500- km2-ni. Ometi pole Soome valitsus kohalike elanike ja harrastuskalastajate trotsi tttu seda teinud, lootes, et piisab kompensatsioonidest kalastuse vabatahtliku piiramise eest.

----------------------------------------------

Magevee hlged

Saimaa hlge lhedane sugulane on naabruses Laadoga jrves elav Laadoga hljes (Phoca hispida ladogensis), kelle arvukus on mrksa suurem: kmneid, isegi sadu kogukondi, kokku arvatavasti umbes 5000 looma. Peale Saimaa ja Laadoga hlge leidub maailmas veel vaid mni ksik magevees elutsev hlge alamliik, enamik asurkondi on ilmselt inimtegevuse tttu vlja surnud. Ainsaks teliseks liigiks mageveehljeste seas peetakse Baikali hljest (Phoca sibirica), kes on elanud merehljestest lahus juba 25 miljonit aastat.



Veikko Kilkki
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012