Vahetult Otepää looduspargi külje all, Palupera vallas laiutavad Miti kruusakarjäärid, kahjustades oluliselt siinset loodusmaastikku. Kohalikke elanikke ja looduses viibijaid häirib tolm ja pidev müra, samuti on kaevandusala heakorrastamata.

Ent siiasamasse, Otepää kõrgustiku põhja- ja loodenõlvadele, on kavas rajada uusi, veelgi suuremaid kruusakarjääre. Kaevandustes planeeritakse langetada puhta allikavee taset kuni 20 meetri võrra, mistõttu alaneb põhjavee tase ja halveneb vee kvaliteet. Planeeritud kaevanduste mõjul langeks allikavee tase kuni 20 meetri võrra, mistõttu alaneks põhjavee tase ja halveneks vee kvaliteet. Tolmuhulk ja müratase suurenevad veelgi ning harukordne looduskooslus hävitatakse. Kavandatavad karjäärid kahjustaksid või hävitaksid vähemalt ligi seitsmekümne inimese eluasemed.
Uued karjäärid lõhuvad heas korras kohaliku tee, mida kasutavad nii kohalikud elanikud, looduses matkajad kui ka rahvusvahelistel spordiüritustel osalejad, näiteks kulgeb mööda seda teed rahvusvaheline Tartu rattamaraton. Kohalikud elanikud ja Palupera vald on Palupera−Piirimäe−Arula üle 300 aasta vanuse tee remondiks kulutanud üle miljoni krooni.
Planeeritavate karjääride rajamine Astuveres Simuna kinnistul ja Mitikülas Sapi kinnistul ei ole mitte millegagi põhjendatud. Mõlemad nimetatud kinnistud paiknevad looduses valdavalt risti samakõrgusjoontega. Seetõttu avaldab siin kruusa ja liiva kaevandamine loodusele, allikavee kvaliteedile ning põhjavee tasemele väga suurt mõju.

Otepää kõrgustikul, k.a. selle loode- ja põhjanõlvadel, on omapärased loodusmaastikud ja taimekooslused. Aastakümnete jooksul on sellest kõrgustikust kujunenud Tartu, Tallinna ja teiste piirkondade inimestele meelispuhkekoht, kus taastatakse tervist ja töövõimet. Piirkond on tuntud Euroopas ja kaugemalgi. Seda on soodustanud asend ja hea teedevõrk ning seni veel puhas loodus. Siia kavatsetakse rajada üleeuroopalise tähtsusega puhkeala.
Otepää kõrgustiku mullad on valdavalt nõrgalt kuni keskmiselt leetunud, erosiooni (E2–E4) erimid, mis on väga saasteohtlikud ja põuakartlikud. See on survelise põhjaveega ala, kus veereþiim on peamiselt allikaline. Siin leidub veel võrdlemisi puhta veega ojasid, millest saavad peamise toite Purtse ja Elva jõgi.
Maapinna suhteliselt suurte languste tõttu (Jaanimägi 198,2 m, Piirimägi 165,7 m, aga Palupera–Piirimäe–Miti teerist 102,5 m ü.m.p.) jäävad siin karjääride rajamisel paratamatult kaevud kuivaks ning põhjavesi reostub. Miti karjääri piirkonnas on see juba juhtunud.
Arvestades kavandatavate karjääride paiknemist reljeefil, nende pindala, planeeritud kaevete sügavust jms. ning (loodus)muutusi Miti karjääri lähikonnas, ulatuks põhjavee alanduslehtri tõenäoline välispiir arvutuslikult Meegaste–Komsi joonele. Tõenäoliselt langeks põhjavee tase Piirimäe ja Piirioru kinnistute kaevudes kolm kuni viis meetrit. Karjääridest välja valguv puhas allikavesi reostub. Järve kinnistule rajatud ilusas paisjärves oleks vett tõenäoliselt ainult vihmasadude ajal. Paratamatult hõlmaks veereostus ka Otepää looduspargi ala.

Kuidas edasi? Mullastiku füüsikaliste, biokeemiliste ja ökoloogiliste omaduste poolest sobib piirkond hästi ökoloogiliselt puhaste ja Euroopa turgudel nõutud toiduainete tootmiseks. Samuti on see ala oma loodusliku mitmekesisuse ja puhta keskkonna tõttu ökoturismi arendamise sooduspiirkond, millele tuleks pöörata riiklikku tähelepanu.
Lähipiirkonnas tegutseb lisaks Miti karjääridele veel neli karjääri. Kruus on teatavasti nõutud eksportkaup. Oma loodust hoidvad riigid ei luba aga oma maastikku lõhkuda ega kruusa väliskaubanduse tarbeks kaevandada. Miti kandi loodusmaastiku ja ökosüsteemi ning veevarude hävitamise otsene ja kaudne kahju ületab kaevandatavast kruusast saadava eeldatava tulu vähemalt kümme korda.
Teekatteks tarvilikku kruusa saab hankida, kui kasutada praegusi karjääre otstarbekamalt. Kruusa kaevandades on ammu aeg lõpetada nõukogude ajale iseloomulik looduse hävitamine ja lagastamine.
Eesti Vabariigi ametiasutuste esmane kohustus on tagada kodanike põhiseaduslike õiguste kaitse. Eluaseme kasutamise mis tahes halvendamine, antud juhul luba lõhkuda elamute juurdepääsuteed, läheb selle põhimõttega vastuollu.

Valjo Masso (1933) on põllumajandusdoktor.
Jaan Masso (1975) on majandusdoktor.
Anu Masso (1977) on meedia- ja kommunikatsioonidoktor.
Märt Masso (1978) on sotsioloogiadoktorant.


Soovitused:
· Põhjalikult tuleb uurida Miti karjääridest tingitud puhta allikavee reostumist. Tuleb välja töötada ja rakendada abinõud, et sulgeda karjääridest välja voolava allikavee avaused ja vähendada vee reostumist.
· Soovitatav on korraldada rahvusvaheline konkurss Miti karjääride tühermaa heakorrastamiseks ja veereþiimi lahendamiseks. Eeskujuks tuleks võtta mõni vana kultuurriik, nt. Rootsi kuningriik.
· Täiustada asjaomaseid õigusakte. Seadusi peab saama tõlgendada võimalikult üheselt: see ei võimaldaks anda luba hävitada Eesti kordumatu loodusmaastikku.

Kommenteerivad Rein Kalle ja Aulis Saarnits, keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni spetsialistid:

Inimeste mure karjääride pärast on mõistetav. Kuigi teed vajavad remontimist ja hooned ehitamist, ei soovi keegi, et kaevatakse just tema elukoha läheduses. Inimeste soov ja teadlikkus keskkonnalubade menetluses kaasa rääkida on kasvanud, see on väga tervitatav. Huvi kaevandamise vastu on olenemata majanduslangusest viimastel aastatel suurenenud ja nii on vastuolud sagedased.
Ekslik on arvata, et teised riigid tarbivad ohtralt meie kruusa ja liiva: valdav osa (ligi 90%) materjalist kulub kohalike (karjäärist mõnekümne kilomeetri raadiuses asuvate) teede ehituseks ja remondiks. Mida lähemal asub liiva-kruusakarjäär tarbijale, seda vähem koormatakse teid ja kulub kütust.
Keskkonnamõju ja -häiringud kaasnevad kaevandamisega aga alati. Keskkonnanormatiive pole lubatud ületada, kuid elu võivad segada ka häiringud (müra, tolm, maastikupildi muutus, liikluskoormus), mis jäävad normi piiresse või on normimata.
Mõnikord keeldutakse luba andmast, näiteks ei saa kaevandada Otepää looduspargis. Kuigi iga maalappi võib pidada väärtuslikuks, ei saa keelata kaevandamist igal pool ja alati. Siis aitavad kaevandamise keskkonnamõju vähendada keskkonnaloaga kaasnevad nõuded. Keskkonnaamet on lubasid andes esitanud näiteks selliseid nõudeid nagu piiratud tööaeg, niisutatud teed, müratõkkevallid, tankimisalad ja kaevude seire korraldamine.

Üks maardla, mitu luba. Miti (Mitiküla, Palupera) kruusamaardla kohta on antud kolm kaevandamisluba, mis lõppevad lähiaastatel (2014–2015). Kasemäe ja Palupera karjääris kaevandatakse ka veealuseid varusid (põhjavee tasemest allapoole jäävat kruusa ja liiva) vett ära juhtimata. Mõned aastad tagasi jäi ühe talu kaevus vett väheseks, ent pärast kaevu puhastamist vett jagub. Kasemäe karjääri seinast avanes kaevandamistööde tagajärjel allikas, kuid nüüdseks on seal kaevandamine lõpetatud ja allikakoht kaetud pinnasega, et vältida edasist imbumist.
Varemalt on kohalikke häirinud Kasemäe karjääri pikk tööaeg, praeguseks on kaevandaja õhtutundidel töö karjääris seisanud.
Ühtlasi on keskkonnaametis menetluses taotlus kaevandada Miti kruusakarjääri Sapi kinnistul, kus mäeeraldise pindala on 14,7 ha. Rohkem taotlusi Miti kruusamaardla kohta pole praegu esitatud, kuid on huvi teha uusi uuringuid (Miti ja Simona kinnistu).

Eluasemed ja vesi ei kao kusagile. Väide, et karjäärid hävitaksid ligi seitsmekümne inimese eluasemed, on ilmselgelt liialdatud. Kruusa- ja liivakarjääride keskkonnamõju ei saa samastada Ida-Virumaa põlevkivikaevanduste toimega. Palupera kandi kruus ja liiv ei sisalda ohtlikke mineraale ega kivimeid, mis võiksid vees lahustuda ja põhjavee reostada. Tangitakse ja tehnikat hooldatakse ameti nõudel vaid selleks ette nähtud tankimisalal.
Ulatuslik alanduslehter saaks tekkida vaid siis, kui karjääridest juhitaks ära hiigelkogus põhjavett. Siinsetes karjäärides pole vaja vett ära juhtida ja põhjaveetaset alandada. Kaevandatav maavaravaru asub valdavalt ülevalpool põhjavee taset ning umbes 10% ulatuses allpool veetaset (keskmine paksus paar meetrit, mitte aga 20 m), kusjuures kaevatakse vee alt.
Majapidamised jäävad taotletavast Miti kruusakarjääri mäeeraldisest vähemalt 400 m kaugusele ning vaatamisväärsused, looduskaitseobjektid ja kultuurimälestised vähemalt 800 m kaugusele.
Taotletav Miti kruusakarjäär ning Kasemäe ja Palupera karjäär on ümbritsetud metsaga, mis toimib osaliselt mürabarjäärina. Veokite müra on normitud ja karjääris liiguvad masinad süvises või puistangute vahel, mis tekitavad müratõkke ja alandavad mürataset keskmiselt 18–25 dB võrra. Kui vaja, saab terviseamet mõõtmiste abil kontrollida, kas müra piirnormidest on kinni peetud.
Elanike kodude sissesõiduteed masinad ei kasuta, vaid sõidavad mööda karjäärivahelist teed, mis viib otse Rõngu–Otepää–Kanepi tugimaanteele ja sealt edasi Jõhvi–Tartu–Valga põhimaanteele.
Tartu rattamaratoni marsruut läbib taotletavat Miti kruusakarjääri mäeeraldist umbes 200 m ulatuses. Vajaduse korral saab mäeeraldise piire vähendada või maratoni kulgemisteed muuta, et see jääks karjääri piiridest väljapoole.
Kohaliku kogukonna õigused loa andmisel on tagatud, sest kaasatakse kohalik vald ja ümbruskonna inimesed. Loomulikult peab nõusolek või keeldumine olema põhjendatud ja esitatud õigel ajal. Ilma kohaliku omavalitsuse heakskiiduta saab luba anda vaid vabariigi valitsuse nõusolekul ja siis, kui see on riigi huvides möödapääsmatu. Nii ongi Palupera vald keeldunud lubamast uuringuid Miti kinnistul, mis on edasisel menetlusel määrav.

Karjäärid tuleb korda teha. Asjakohane on tähelepanek, et senini on korrastamata ulatuslikud alad tegutsevates karjäärides. Palupera karjääris paikneb tõesti ala, kust pikemat aega enam kaevandatud ei ole ning seetõttu on rikutud maastikul hakanud kasvama noor mets. Kuna karjääride load lõpevad lähiaastatel, on kaevandajatel kohustus enne seda ala korrastada.
Praegu on keskkonnaamet seadmas Palupera karjääri korrastamistingimusi, korrastamise nõuet on kaevandajatele varakult meelde tuletatud. Keskkonnaamet on seadnud oma lähiaastate prioriteediks tagada kõigi ammendunud karjääride korrastamine.
Keskkonnaamet on taas algatanud Miti karjääri kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise. Otsuse aluseks oli tõdemus, et kuigi ühe mäeeraldise pindala pole suur, hõlmavad karjäärid piirkonnas kokku ulatusliku ala. See võimaldab mõjusid põhjalikumalt uurida, samuti anda kindlust otsuse tegemisel või tingimuste seadmisel.
Nagu ikka, kuulub hindamise juurde avalikustamine, nõnda saavad ka kohalikud elanikud sõna sekka öelda. Otsust luba anda või andmata jätta ei tehta enne, kui võimalik keskkonnamõju on selgitatud.