Eesti Looduse fotov�istlus
2010/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/11
Miti kruusakarjrid rikuvad Otep krgustiku loodusmaastikku

Vahetult Otep looduspargi klje all, Palupera vallas laiutavad Miti kruusakarjrid, kahjustades oluliselt siinset loodusmaastikku. Kohalikke elanikke ja looduses viibijaid hirib tolm ja pidev mra, samuti on kaevandusala heakorrastamata.

Ent siiasamasse, Otep krgustiku phja- ja loodenlvadele, on kavas rajada uusi, veelgi suuremaid kruusakarjre. Kaevandustes planeeritakse langetada puhta allikavee taset kuni 20 meetri vrra, mistttu alaneb phjavee tase ja halveneb vee kvaliteet. Planeeritud kaevanduste mjul langeks allikavee tase kuni 20 meetri vrra, mistttu alaneks phjavee tase ja halveneks vee kvaliteet. Tolmuhulk ja mratase suurenevad veelgi ning harukordne looduskooslus hvitatakse. Kavandatavad karjrid kahjustaksid vi hvitaksid vhemalt ligi seitsmekmne inimese eluasemed.
Uued karjrid lhuvad heas korras kohaliku tee, mida kasutavad nii kohalikud elanikud, looduses matkajad kui ka rahvusvahelistel spordiritustel osalejad, niteks kulgeb mda seda teed rahvusvaheline Tartu rattamaraton. Kohalikud elanikud ja Palupera vald on Palupera−Piirime−Arula le 300 aasta vanuse tee remondiks kulutanud le miljoni krooni.
Planeeritavate karjride rajamine Astuveres Simuna kinnistul ja Mitiklas Sapi kinnistul ei ole mitte millegagi phjendatud. Mlemad nimetatud kinnistud paiknevad looduses valdavalt risti samakrgusjoontega. Seetttu avaldab siin kruusa ja liiva kaevandamine loodusele, allikavee kvaliteedile ning phjavee tasemele vga suurt mju.

Otep krgustikul, k.a. selle loode- ja phjanlvadel, on omaprased loodusmaastikud ja taimekooslused. Aastakmnete jooksul on sellest krgustikust kujunenud Tartu, Tallinna ja teiste piirkondade inimestele meelispuhkekoht, kus taastatakse tervist ja tvimet. Piirkond on tuntud Euroopas ja kaugemalgi. Seda on soodustanud asend ja hea teedevrk ning seni veel puhas loodus. Siia kavatsetakse rajada leeuroopalise thtsusega puhkeala.
Otep krgustiku mullad on valdavalt nrgalt kuni keskmiselt leetunud, erosiooni (E2E4) erimid, mis on vga saasteohtlikud ja puakartlikud. See on survelise phjaveega ala, kus veereiim on peamiselt allikaline. Siin leidub veel vrdlemisi puhta veega ojasid, millest saavad peamise toite Purtse ja Elva jgi.
Maapinna suhteliselt suurte languste tttu (Jaanimgi 198,2 m, Piirimgi 165,7 m, aga PaluperaPiirimeMiti teerist 102,5 m .m.p.) jvad siin karjride rajamisel paratamatult kaevud kuivaks ning phjavesi reostub. Miti karjri piirkonnas on see juba juhtunud.
Arvestades kavandatavate karjride paiknemist reljeefil, nende pindala, planeeritud kaevete sgavust jms. ning (loodus)muutusi Miti karjri lhikonnas, ulatuks phjavee alanduslehtri tenoline vlispiir arvutuslikult MeegasteKomsi joonele. Tenoliselt langeks phjavee tase Piirime ja Piirioru kinnistute kaevudes kolm kuni viis meetrit. Karjridest vlja valguv puhas allikavesi reostub. Jrve kinnistule rajatud ilusas paisjrves oleks vett tenoliselt ainult vihmasadude ajal. Paratamatult hlmaks veereostus ka Otep looduspargi ala.

Kuidas edasi? Mullastiku fsikaliste, biokeemiliste ja koloogiliste omaduste poolest sobib piirkond hsti koloogiliselt puhaste ja Euroopa turgudel nutud toiduainete tootmiseks. Samuti on see ala oma loodusliku mitmekesisuse ja puhta keskkonna tttu koturismi arendamise sooduspiirkond, millele tuleks prata riiklikku thelepanu.
Lhipiirkonnas tegutseb lisaks Miti karjridele veel neli karjri. Kruus on teatavasti nutud eksportkaup. Oma loodust hoidvad riigid ei luba aga oma maastikku lhkuda ega kruusa vliskaubanduse tarbeks kaevandada. Miti kandi loodusmaastiku ja kossteemi ning veevarude hvitamise otsene ja kaudne kahju letab kaevandatavast kruusast saadava eeldatava tulu vhemalt kmme korda.
Teekatteks tarvilikku kruusa saab hankida, kui kasutada praegusi karjre otstarbekamalt. Kruusa kaevandades on ammu aeg lpetada nukogude ajale iseloomulik looduse hvitamine ja lagastamine.
Eesti Vabariigi ametiasutuste esmane kohustus on tagada kodanike phiseaduslike iguste kaitse. Eluaseme kasutamise mis tahes halvendamine, antud juhul luba lhkuda elamute juurdepsuteed, lheb selle phimttega vastuollu.

Valjo Masso (1933) on pllumajandusdoktor.
Jaan Masso (1975) on majandusdoktor.
Anu Masso (1977) on meedia- ja kommunikatsioonidoktor.
Mrt Masso (1978) on sotsioloogiadoktorant.


Soovitused:
Phjalikult tuleb uurida Miti karjridest tingitud puhta allikavee reostumist. Tuleb vlja ttada ja rakendada abinud, et sulgeda karjridest vlja voolava allikavee avaused ja vhendada vee reostumist.
Soovitatav on korraldada rahvusvaheline konkurss Miti karjride thermaa heakorrastamiseks ja veereiimi lahendamiseks. Eeskujuks tuleks vtta mni vana kultuurriik, nt. Rootsi kuningriik.
Tiustada asjaomaseid igusakte. Seadusi peab saama tlgendada vimalikult heselt: see ei vimaldaks anda luba hvitada Eesti kordumatu loodusmaastikku.

Kommenteerivad Rein Kalle ja Aulis Saarnits, keskkonnaameti Plva-Valga-Vru regiooni spetsialistid:

Inimeste mure karjride prast on mistetav. Kuigi teed vajavad remontimist ja hooned ehitamist, ei soovi keegi, et kaevatakse just tema elukoha lheduses. Inimeste soov ja teadlikkus keskkonnalubade menetluses kaasa rkida on kasvanud, see on vga tervitatav. Huvi kaevandamise vastu on olenemata majanduslangusest viimastel aastatel suurenenud ja nii on vastuolud sagedased.
Ekslik on arvata, et teised riigid tarbivad ohtralt meie kruusa ja liiva: valdav osa (ligi 90%) materjalist kulub kohalike (karjrist mnekmne kilomeetri raadiuses asuvate) teede ehituseks ja remondiks. Mida lhemal asub liiva-kruusakarjr tarbijale, seda vhem koormatakse teid ja kulub ktust.
Keskkonnamju ja -hiringud kaasnevad kaevandamisega aga alati. Keskkonnanormatiive pole lubatud letada, kuid elu vivad segada ka hiringud (mra, tolm, maastikupildi muutus, liikluskoormus), mis jvad normi piiresse vi on normimata.
Mnikord keeldutakse luba andmast, niteks ei saa kaevandada Otep looduspargis. Kuigi iga maalappi vib pidada vrtuslikuks, ei saa keelata kaevandamist igal pool ja alati. Siis aitavad kaevandamise keskkonnamju vhendada keskkonnaloaga kaasnevad nuded. Keskkonnaamet on lubasid andes esitanud niteks selliseid nudeid nagu piiratud taeg, niisutatud teed, mratkkevallid, tankimisalad ja kaevude seire korraldamine.

ks maardla, mitu luba. Miti (Mitikla, Palupera) kruusamaardla kohta on antud kolm kaevandamisluba, mis lppevad lhiaastatel (20142015). Kaseme ja Palupera karjris kaevandatakse ka veealuseid varusid (phjavee tasemest allapoole jvat kruusa ja liiva) vett ra juhtimata. Mned aastad tagasi ji he talu kaevus vett vheseks, ent prast kaevu puhastamist vett jagub. Kaseme karjri seinast avanes kaevandamistde tagajrjel allikas, kuid ndseks on seal kaevandamine lpetatud ja allikakoht kaetud pinnasega, et vltida edasist imbumist.
Varemalt on kohalikke hirinud Kaseme karjri pikk taeg, praeguseks on kaevandaja htutundidel t karjris seisanud.
htlasi on keskkonnaametis menetluses taotlus kaevandada Miti kruusakarjri Sapi kinnistul, kus meeraldise pindala on 14,7 ha. Rohkem taotlusi Miti kruusamaardla kohta pole praegu esitatud, kuid on huvi teha uusi uuringuid (Miti ja Simona kinnistu).

Eluasemed ja vesi ei kao kusagile. Vide, et karjrid hvitaksid ligi seitsmekmne inimese eluasemed, on ilmselgelt liialdatud. Kruusa- ja liivakarjride keskkonnamju ei saa samastada Ida-Virumaa plevkivikaevanduste toimega. Palupera kandi kruus ja liiv ei sisalda ohtlikke mineraale ega kivimeid, mis viksid vees lahustuda ja phjavee reostada. Tangitakse ja tehnikat hooldatakse ameti nudel vaid selleks ette nhtud tankimisalal.
Ulatuslik alanduslehter saaks tekkida vaid siis, kui karjridest juhitaks ra hiigelkogus phjavett. Siinsetes karjrides pole vaja vett ra juhtida ja phjaveetaset alandada. Kaevandatav maavaravaru asub valdavalt levalpool phjavee taset ning umbes 10% ulatuses allpool veetaset (keskmine paksus paar meetrit, mitte aga 20 m), kusjuures kaevatakse vee alt.
Majapidamised jvad taotletavast Miti kruusakarjri meeraldisest vhemalt 400 m kaugusele ning vaatamisvrsused, looduskaitseobjektid ja kultuurimlestised vhemalt 800 m kaugusele.
Taotletav Miti kruusakarjr ning Kaseme ja Palupera karjr on mbritsetud metsaga, mis toimib osaliselt mrabarjrina. Veokite mra on normitud ja karjris liiguvad masinad svises vi puistangute vahel, mis tekitavad mratkke ja alandavad mrataset keskmiselt 1825 dB vrra. Kui vaja, saab terviseamet mtmiste abil kontrollida, kas mra piirnormidest on kinni peetud.
Elanike kodude sissesiduteed masinad ei kasuta, vaid sidavad mda karjrivahelist teed, mis viib otse RnguOtepKanepi tugimaanteele ja sealt edasi JhviTartuValga phimaanteele.
Tartu rattamaratoni marsruut lbib taotletavat Miti kruusakarjri meeraldist umbes 200 m ulatuses. Vajaduse korral saab meeraldise piire vhendada vi maratoni kulgemisteed muuta, et see jks karjri piiridest vljapoole.
Kohaliku kogukonna igused loa andmisel on tagatud, sest kaasatakse kohalik vald ja mbruskonna inimesed. Loomulikult peab nusolek vi keeldumine olema phjendatud ja esitatud igel ajal. Ilma kohaliku omavalitsuse heakskiiduta saab luba anda vaid vabariigi valitsuse nusolekul ja siis, kui see on riigi huvides mdapsmatu. Nii ongi Palupera vald keeldunud lubamast uuringuid Miti kinnistul, mis on edasisel menetlusel mrav.

Karjrid tuleb korda teha. Asjakohane on thelepanek, et senini on korrastamata ulatuslikud alad tegutsevates karjrides. Palupera karjris paikneb testi ala, kust pikemat aega enam kaevandatud ei ole ning seetttu on rikutud maastikul hakanud kasvama noor mets. Kuna karjride load lpevad lhiaastatel, on kaevandajatel kohustus enne seda ala korrastada.
Praegu on keskkonnaamet seadmas Palupera karjri korrastamistingimusi, korrastamise nuet on kaevandajatele varakult meelde tuletatud. Keskkonnaamet on seadnud oma lhiaastate prioriteediks tagada kigi ammendunud karjride korrastamine.
Keskkonnaamet on taas algatanud Miti karjri kaevandamisloa taotluse keskkonnamju hindamise. Otsuse aluseks oli tdemus, et kuigi he meeraldise pindala pole suur, hlmavad karjrid piirkonnas kokku ulatusliku ala. See vimaldab mjusid phjalikumalt uurida, samuti anda kindlust otsuse tegemisel vi tingimuste seadmisel.
Nagu ikka, kuulub hindamise juurde avalikustamine, nnda saavad ka kohalikud elanikud sna sekka elda. Otsust luba anda vi andmata jtta ei tehta enne, kui vimalik keskkonnamju on selgitatud.




Valjo Masso, Jaan Masso, Anu Masso, Mrt Masso
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012