Eesti Looduse fotov�istlus
2010/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/11
Kauge ja hinnaline eksoot meie phklivalikus

Eesti phklilettidelt leiab nii vikseid kui ka suuri, odavamaid ja kallimaid, tuntud ja vhem tuntud saadusi. Mitmes mttes omaprane nende hulgas on makadaamia kauge klaline Austraaliast.

Palju nimetusi. Austraalias taimestik ja loomastik on kll vga eriprane, ent kogu maailmas tuntud viljapuude nimistusse pole kohalikud liigid andnud kuigi suurt panust. Ainsa meeldiva erandina vib nimetada vaid eri liiki makadaamia phklipuid.
Kokku kuulub sellesse perekonda ligi kmme liiki, kuid sdavate phklite tttu kasvatatakse peamiselt kahte liiki: tervelehist Macadamia integrifolia (eesti keeles varem siledaviljane) ja neljalehist Macadamia tetraphylla (varem konaraviljane) makadaamiat. Need liigid ristuvad ka omavahel, andes vahepealsete tunnustega hbriide.
Makadaamia phkli nimetus tuleneb austraalia loodusuurija John Macadami nimest, kelle auks ristis selle puude perekonna botaaniline esmakirjeldaja Ferdinand von Muller 1857. aastal. Samal ajal hakati Austraalias mlemat liiki teadlikult kasvatama.
Looduslikult kasvavad makadaamia phklipuud peamiselt Queenslandi rannapiirkonnas, seeprast tuntakse neid ka Queenslandi phklitena. Kuna kasvukoht on vsarohtlad, on kibel ka teine snonmnimetus vsaphklid. Mistagi kutsutakse selle puu sdavaid vilju ka Austraalia phkliteks, sest makadaamia on ainus ja seega tuntuim Austraaliast prinev phklipuu.
Tnapeval kasvatatakse makadaamiaid ka Hawaiil, USA-s Californias, Brasiilias, Tais ja Luna-Aafrikas. Ndisajal on aretatud ligi pool tuhat sorti. Sordid erinevad viljade suuruse, kesta luustuse astme, lisisalduse, suhkrute hulga jm. poolest.

Puud on suured, viljad aga vikesed. Makadaamia phklipuud vivad sirguda ligi 20 meetri krguseks. Tsi, looduses nad tavaliselt nii suurt krgust ei saavuta, ent istandikes ei lastagi puudel nii krgeks kasvada. Muljet avaldav on ka puude laiusesse ulatuv vra, mida kaunistavad pikad likivad lehed.
Roosade vi valkjate kroonlehtedega lhnavad ied on koondunud pikkadesse kobaratesse. isi tolmeldavad putukad, kuid nende puudusel on abi ka tuulest ja isetolmlemisest. ite asendi jrgi on kobaratesse koondunud ka viljad, kuid neid moodustub itest oluliselt vhem.
Hoolimata phklikandja vgevatest mtmetest on viljad suhteliselt tillukesed, ksikvilja lbimt knib 2,53 cm. Makadaamia phklipuu vili on kaetud nahkja rohelise pehme likiva viljakestaga, mille all omakorda on vga kva luustunud kest. Valminud viljad varisevad. Luustunud viljakest on nii tugev, et neid purustatakse eriliste phklitangide abil. Kohalikud aborigeenid, kes on neid phkleid snud aastatuhandete vltel, tegid kva kesta katki kivide abil. Ndisajal on aretatud ka selliseid phklisorte, mille luustunud kest on hem ja kergemini purustatav.
Tstuslik phklite puhastus kib lihtsalt. Korjatud phklitel eemaldatakse esmalt pehme pindkate, seejrel lastakse neil mni aeg kuivada ja alles siis purustatakse luustunud kest. Viljas on tavaliselt ks, harva kaks seemet, mida kaubastataksegi phklituumadena. Osa saagist lastakse mgile katva luukestaga. Sellised phklid silivad kauem. Makadaamia phklite sdav osa on kujult marapoolne, kergelt esilekerkiva tipuga.

li ja veel kord li. Phitoitainetest on makadaamia phklituumades kige rohkem li, mille koostises on valdavas lekaalus kllastamata rasvhapped. Tuumade lisisaldus vib kndida rekordilise 80%-ni tuumade massist. Selle phjal vib neid pidada kige lirikkamateks phklite hulgas.
Mida suurem on li koguhulk, seda heledamad on naturaalsed phklid. Tsi, tuleb ette ka viksema lisisaldusega phkleid, nendes leidub li 6570%. Vlimuselt on need tuumad tumedamad. Et li on niivrd palju, siis jb teistele phitoitainetele mrksa viksem osa.
Hulga poolest teine koht phitoitainetest kuulub ssivesikutele, kuid arvestama peab sedagi, et nende hulka kuulub ka teatud osa seedumatuid kiudaineid. Ssivesikutest veelgi vhem on phklites valke, nende sisaldus jb vahemikku 68%. Vga suure likoguse tttu on makadaamia phklid ka limalt kaloririkkad, sada grammi tuumasid annab organismile 680720 kilokalorit.
Suure lihulga tttu saab tuumi hlpsasti puruks nrida, hammaste all tunduvad phklid pigem rabedate ja pehmete kui kvadena. Kui tavaliselt sisaldub taimeriigi sdavates saadustes kige rohkem vett, siis nende phklite tuumades on vett phitoitainetest kige vhem, vaid 23%.
Mineraalainetest leidub phklituumades rohkelt kaaliumi-, magneesiumi-, kaltsiumi- ja fosforihendeid. Vitamiinidest tuleb mainida B-rhma omi, samuti rasvlahustuvat vitamiini E, mikroelementidest on rauda, mangaani, tsinki, vaske ja seleeni.

Sgiks nii soolaselt kui ka magusalt. Suurem hulk makadaamia phklituumadest sakse ehedal kujul. Enne kaubastamist tdeldakse neid mitmel viisil. likllaseid phklituumi rstitakse kuivalt kerges kuumuses ja maitsestatakse kas soola, suhkru vi isegi suitsuga. Vga levinud on phklituumade glasuurimine, eesktt mitmesuguste siirupite vi meega.
Viksema lisisaldusega phklituumi kuumutatakse esmalt lis ja alles seejrel maitsestatakse. Et makadaamia phklites on lviosa just kllastamata rasvhappeid, siis mjutab see suuresti ka phklite silitamist. Tsi, vrreldes paljude teiste lirikaste phklitega on makadaamlased rsumisele kllaltki hsti vastupidavad. Kui neid tahetakse hoida pikemat aega, pakendatakse puhastatud phklituumad siiski vaakummenetlusel hukindlasse pakendisse, mis vldib hapniku mju, ja hoitakse madalal temperatuuril.
Purustatud makadaamiaphkleid saab kasutada lisanditena nii soolaste kui ka magusate toitude juurde. Soolastest roogadest sobivad nende phklite purustatud tuumad kokku riisi, juurviljade, maitsesegude, salatite, kgiviljahautiste, linnulihast tehtud roogade ja mereandidega. ksiti on kohane lisada neid okolaadi, jtise, kpsiste, kompvekkide, pudingite jm. koostisse.
Suure lisisalduse tttu saab knealuste phklite purustatud ja lbisegatud massist valmistada hinnalist phklivid. Loo nimitegelasi kaubastatakse ka poolitatult, tkkideks purustatult vi isegi pulbriks jahvatatuna.

Tarvilik iluhooldes. Makadaamia phklite vrtuslikku li kasutatakse erilaadsetes kosmeetikumides. Selle phklili koostises on kuni 80% monokllastamata rasvhappeid, kmnendiku ulatuses kllastatud rasvhappeid ja kige vhem polkllastamata rasvhappeid.
Makadaamia phklili on hinnatud kllastumata rasvhapete lirohke sisalduse ning rsumist takistavate looduslike antioksdantide tttu. Srane li pehmendab edukalt pindmisi nahastruktuure ja naha tekiseid ning sobib kahjustuste vltimiseks eesktt kuivale nahale. Biokeemilise koostise eripra tttu ei ummista see li nahapoore ega jta tnu kiirele imendumisele nahale kauapsivat likihti.
Seda phklili lisatakse ampoonide, niisutava ihu- vi novee ja -piimade, vide- ja puuderkreemide, pihustatavate pevituskreemide vi -lide, huulepulkade, massaailide jt. toodete koostisse. Kasutusvimalusi oleks veelgi rohkem, kuid pidurdavad tegurid on toorme vhesus ja krge hind. Maailma ldisest phklitoodangust hlmavad need phklid kigest kuni 2%. htlasi tuleb arvesse vtta, et enamik phklituumi tarvitatakse toiduks, mitte li tootmiseks.
Ehkki makadaamia phklipuid kasvatatakse peale Austraalia veel paljudes piirkondades mitmel mandril, letab toidunudlus ikkagi tootmismahtusid ja seetttu on need phklid kallid. Seda testab ka pilk meie phklilettidele. Makadaamia vilju vib leida vaid ksikutes mgikohtades ja hinnatase on vrreldes teiste phklitega vga krge.

1. Kask, Kaljo 2007. Maailma puuviljad. Ilo, Tallinn.
2. Kokassaar, Urmas 2008. Phkel maakera kuklapoolelt. Terviseleht nr. 12, 25. mrts.
3. van Wyk B. E. 2005. Food plants of the world. Timber Press.

Urmas Kokassaar (1963) on Tartu likooli ldbioloogia ppejud. Biokeemikuna avaldanud rohkesti artikleid toidu ja toitumise teemal.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012