Eesti Looduse fotov�istlus
2010/11



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/11
Eesti esimene geopark asub Loode-Eestis

Möödunud on ligi pool aastat Baltimaade esimese geopargi asutamisest Loode-Eestis. Unikaalne geopark hõlmab tosin kaitseala ja kogu Balti klindi osa Harkust Haapsaluni.

MTÜ Pakri looduskeskuse üldkoosolekul 2. juunil 2010 rajati MTÜ Loode-Eesti geopark. Koosolekust võtsid osa Noarootsi, Nõva ja Harku valla, Paldiski linna, RMK Lääne-Eesti piirkonna, OÜ Eesti geoloogiakeskuse, MTÜ-de Tallinna linnuklubi, Peraküla Kompass ja Nord Est Nõva esindajad. Kõik osavõtjad pooldasid Loode-Eesti geopargi asutamist.
Asutajaliikmeid on seitse, nad esindavad kohalikke omavalitsusi ja piirkonnas tegutsevaid MTÜ-sid. Võeti vastu nõuetele vastav põhikiri.

Geopargi kõige olulisem loodusmälestis on Balti (Põhja-Eesti) klint. Seda uurisid juba August Tammekann ja Karl Orviku [3], tööd on jätkanud Eesti geoloogiakeskus ja TTÜ geoloogia instituut.
1996. aastal valiti Põhja-Eesti pankrannik Eesti loodusmaastike sümboliks ning paekivi rahvuskiviks. 2004. aastal esitati klint UNESCO kultuuri- ja looduspärandi nimekirja kandidaadiks. UNESCO ekspert soovitas esitada klindi kaitsealad geoparkide nimestikku. Klint on kantud Eesti ürglooduse raamatusse (EÜR) ja looduse riiklikku infosüsteemi (EELIS).

Geopargi tuumalad on kehtivate kaitse-eeskirjadega kaitsealad: Osmussaare, Nõva, Pakri, Laulasmaa, Türisalu, Vääna, Naage ja Rannamõisa maastikukaitseala, Muraste ja Suurupi looduskaitseala, Tabasalu looduspark, ümbritsevad merehoiualad ja Natura alad. Arvukalt on kaitstavaid loodus- ja kultuuri üksikobjekte, nagu Neugrundi meteoriidikraater, Keila juga, Padise klooster, Peetri kindlus (Muula mäed), kivikalmed, ohvriallikad jt. [3].
Geoparki tutvustavad arvukad tähistatud loodusmatkarajad Osmussaarel, Noarootsis, Nõval (Perakülas), Pakri poolsaarel ja saartel, Lohusalus, Tõllinõmmel, Murastes ja Tabasalu looduspargis. Park ulatub Padise kloostrist Paide ordulinnuseni ja Harkust Haapsaluni.

Loode-Eesti geopark vastab UNESCO nõuetele ning väärtustab loodust ja kultuuripärandit. Kohalikku majandust aitab edendada rahvusvaheline ökoturism.
Eestis on veel teisigi geopargiks sobivaid piirkondi, näiteks Saaremaa, Maarjamäe Tallinna linnas [1] ning Kohila karstipiirkond Tuhala ja Nabala aladel.

1. Arusoo, Helen 2009. Tallinn vajab geoparki. (Intervjuu Rein Einastoga) − Loodusesõber 4: 10−14.
2. Kink, Hella 2008. Geopargid võivad olla Eestiski. − Eesti Loodus (59) 10: 20−21.
3. Kink, Hella; Täht, Krista (koost.) 2010. Loodusmälestised 20. Tallinn.
4. Miidel, Avo; Raudsep, Rein 1999. Põhja-Eesti paekallas kui maailma looduspärand. − Eesti Loodus (50) 4: 20−22.
5. Suuroja, Kalle 2004. Põhja-Eesti pangad. Tallinn.

Hella Kink (1933) on geoloog, MTÜ Pakri looduskeskuse juhatuse liige.



Hella Kink
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012