Eesti Looduse fotov�istlus
2010/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/11
Heino Toomingale meldes

22. oktoobril oleks bioloogiadoktor Heino Tooming saanud 80-aastaseks. Tema teadusprand hlmab 14 raamatut ja brori, millest kaks on tlgitud jaapani keelde, 313 teaduslikku ja populaarteaduslikku artiklit. Ta oli Eesti looduseuurijate seltsi auliige, Venemaa taimefsioloogia seltsi aukorrespondentliige, Ameerika biograafiainstituudi nunik ja teadusnukogu auliige, Cambridgei rahvusvahelise biograafiakeskuse teadusnukogu auliige.

Kmmekond aastat tagasi nentis Heino hes vestluses, et eestlastele on igiomane arutleda endamisi, mida kll teised meist mtlevad. Seda, mida sbrad, kolleegid ja pereliikmed temast arvavad, saab aga teada raamatust Heino Tooming. Bibliograafia. Meenutused (Eesti Geograafia Seltsi publikatsioonid IX, Tallinn-Saku, 2007).
Vist iga maa prohvetid on pidanud kurtma, et nad pole kuulsad omal maal. Jaan Einasto koolkond sai teatavasti Eestis tuntuks alles siis, kui ajakirjanikud avastasid, et vlismaal neist kirjutatakse. Arvatavasti oli professor Toominga nimi kaugete maade koloogide seas tuntum, kui viks eeldada.
Paar korda on mind Lnes llatatud ksimusega: kas tunnete ka doktor Hiino Tuumingat? Kodumaal teadsid lehelugejad ja raadiokuulajad teda pigem kui trombide-tuulispaskade kirjeldajat vi lumeuurijat.

Eelnimetatud bibliograafias on loetletud Toominga teadust phisuunad: meteoroloogia, klimatoloogia, agrometeoroloogia, aktinomeetria ehk pikesekiirguse uurimine, teoreetiline koloogia ja taimefsioloogia.
1970. aastail formuleeris ta oma tuntuima teadusliku avastuse taimkatte maksimaalse produktiivsuse printsiibi, mille kohaselt on taimede ja nende koosluse kohastumise siht saavutada oma keskkonnatingimustes maksimaalne gaasivahetus.
Heino Tooming arvutas matemaatiliste mudelite abil, millised peaksid vlja ngema mingi paikkonna pllukultuurid teatud niiskusoludes ja pikesekiirguse korral. htlasi selgitas ta, milline peaks olema nende fotosnteesiaparaat, et saada maksimaalset saaki. Juba 1969. aastal kirjutas USA bioloog Robert S. Loomis: Dr Toominga hpotees juab bioloogia olemuseni ning tal on ka oluline praktiline vljund.

Nd, 38 aastat hiljem, meenutab ameeriklane, kuidas tal kulus aega, et Toominga matemaatilist kontseptsiooni mista. Tollest ajast on tehtud suuri edusamme fotosnteesi ja hingamise protsesside kirjeldamisel. Toominga ettekanne Třeboni smpoosionil aitas tunduvalt sellele protsessile kaasa.
Muide, tollest 1969. aasta Třeboni nupidamisest ji meie mees tehhile Lubomir Nátrile senini meelde kui tore semu ja matemaatiline modelleerija Eestist.

Merebioloog Kirill Haitov on oma mlestustes rhutanud, et kui bioloogid vaid rgivad elust kui fenomenist Maal Pikese tegevuse toimel, siis Toominga tdes olid need seosed esitatud rangel matemaatilisel kujul.
Kolleeg Travere aegadest Tiit Nilson vidab, et Toomingal oli intuitiivne idee, kuidas lahendada maksimaalse produktiivsuse probleemi: See on hea nide, et teaduses on sageli alustuseks kasulik teada, mis peab vlja tulema, et siis vaadata, millised eeldused peaksid olema tidetud, et selline nhtus saaks esineda.
Oma mlestusteraamatus Ilm ja inimesed (ilmunud 2001) on Heino Tooming kirjutanud: Intuitsioonile sellele Jumala poolt kingitud andele peab lisanduma t, et saavutada edu. Just t on vahend, et saavutada edu.
Selles raamatus ktkeb ka tema kreedo: T on vitlus vitlus enese maksmapanemise eest, vrikuse silitamise eest [---] Juda kaugemale, kui oled lootnud, see pakub rahuldust igal alal.
Heino Tooming oli vga hea kirjamees, samuti kirjutajate organisaator ehk kogumike koostaja. 1970. aastal ilmus kogumik Inimene ja ilm, kus ta suutis panna htses stiilis kirjutama 28 autorit alates ilmameestest ja lpetades moenaistega.
Kolmekmne aasta prast llitas sama mees, seekord ksi, samalaadse peakirjaga raamatu, kuid see ksitleb hoopis isiklikke mlestusi Ilm ja inimesed. Selles on juttu ka kigist neist 35 sbrast ja sugulasest, kes kuue aasta mdudes asusid kirja panema omi meenutusi Heinost. Ning suur tkk Eesti teadusajalugu. Millest juttu, nitab raamatu pealkiri: Loodusteadlase meenutused ja mtted.
Toominga mtted olid sageli pris omaprased. Niteks laiendas ta taimekoosluste maksimaalse produktiivsuse teooriat ka inimhiskonnale: Taimekooslus on harmooniline ja krge produktiivsusega, kui kik niid on tidetud kige konkurentsivimelisemate liikide ja indiviididega. Sarnaselt sellele peaks ka kik inimhiskonna niid olema kaetud vimekate ja tkate inimestega.

Heino Tooming leidis oma nii elus, huvitava t. Ainult et tsaavutused ei tulnud talle sugugi kergelt. Ta oli sageli liiga tundlik kriitika, eriti ebaiglase kriitika suhtes. 1978. aastal phjustas see isegi infarkti. Vi rritas tugevasti krgete lemuste ignorantsus.
Tema esimesel tpeval Sakus agrometeoroloogia laboratooriumis kuulutas tollane ministrite nukogu esimees (praeguses mistes peaminister) Edgar Tnurist: Miks te selle mehe tle vtsite? Eesti pllumajandus saab lbi ilma fotosnteesita! Nndasamuti teatas paarkmmend aastat hiljem ks uue Eesti valitsustegelane: Milleks meile ilmaprognoos?! Ilm tuleb ilma selletagi, ennusta vi mitte!
Oma eluraamatu lpuosas on autor nentinud: Igale inimesele on sndimisega antud ajalik elamiseks, ttamiseks, armastuseks ja elu jrjepidevuse tagamiseks. [---] nnelikuks saab inimene siiski alles siis, kui ta oma vimalused teostab.
Lpetuseks viktoriiniksimus: Mis on Heino Toominga auhind? ige vastus: auhind, mida on alates 2007. aastast antud Euroopa tugevate tormide konverentsil (ECSS) parimale ettekandele, mille vhemalt ks autoreist on Euroopast. Selle auhinna (300 eurot) esimesed saajad 2007. aastal olid Marianne Knig Saksamaalt ning Monika Pajek ja Piotr Struzik Poolast. Jrgmisel konverentsil (2009) plvisid auhinna prantslased ning hispaanlased.

Heino Toominga bibliograafiat ja meenutusi temast on vimalik lugeda ka elektrooniliselt: www.emhi.ee/data/files/erialaneteave/publikatsioonid/heino_toominga_bibliograafia.pdf

Ain Kallis (1942) on geograaf ja meteoroloog.



Ain Kallis
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012