Eesti Looduse fotov�istlus
2011/01



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2011/01
ri ohustatud liikidega

Saagem tuttavaks majandusharuga, millel on liikide vljasuremise phjusena peaaegu niisama suur roll kui elupaikade hvimisel ning mis seadusvastaste tuluallikate seas hingab kuklasse relva- ja narkorile.

Praegusel ajal peetakse loomulikuks, et elevante vi tiigreid on vaja kaitsta. Eelmise sajandi keskpaigas olid need teemad veel uued. Probleemidele, mis tulenesid rahvusvahelisest rist loomade ja taimede ning nendest valmistatud toodetega, hakati thelepanu prama alles 1960. aastatel. Taibati, et srane kaubandus on neile liikidele ks olulisemaid ohte elupaikade hvimise krval.
Rahvusvahelised hingud eesotsas maailma looduskaitseliiduga (IUCN) hutasid riike korraldama kauplemist ja piirama loomade importi nende pritolumaa ekspordireeglite jrgi. Ent seda oli raske teha: riigid lihtsalt ei tundnud ksteise eeskirju.
1963. aastal pani IUCN ette slmida ohustatud liikide isendite, nende nahkade ja muude jahitrofeede kaubandust korraldav rahvusvaheline kokkulepe. Allkirjad sai see kmme aastat hiljem, kandes pikka nimetust: loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (ingl. convention on international trade in endangered species of wild fauna and flora, lhendatult CITES).
Ndseks on CITES-ga hinenud peaaegu kik maailma riigid: kokku 175 ja kohe on 176. riigina liitumas Bahrein. Nagu nha, peavad teemat thtsaks nii majanduslikult rikkad riigid kui peamine turg, kui ka nn. kolmanda maailma riigid, kus ehedat loodust ja pnevaid liike on veel rohkesti alles. Eesti koos niteks Austraalia ja Kanadaga sobib lausa mlemasse rhma.

Konventsiooni vajalikkust nitab see, et ebaseaduslik ri ohustatud liikidega on videtavalt maailmas oma kibelt ja ulatuselt narko- ja relvari kannul. Arvatakse, et selles ris liigub aastas miljardeid dollareid ja hvitatakse sadu miljoneid loomi ja taimi.
Suur kive pole ime, kui vaadata hindu: mne pneva kaslase naha vi kilogrammi ninasarviku sarve pulbri eest on inimesed nus maksma sadu tuhandeid kroone. Elusatest loomadest peetakse heks kallimaks treenitud jahipistrikku, kelle eest araabia maades makstakse le miljoni krooni. Ka iga suhteliselt tavalise roomaja nahast kekott maksab mitukmmend korda rohkem kui selle kitsenahkne sugulane. Kauplemine ohustatud liikidega on vga mitmeklgne, ulatudes elusatest loomadest ja taimedest tohutu valiku nendest valmistatud toodeteni, nagu toit, nahkesemed, muusikainstrumendid, puit, suveniirid, ravimid jne.

Kuidas toimib? CITES kaitseb just neid liike, keda ohustab kauplemine. Konventsiooni alla kivate liikide nimekiri jaguneb peamiselt kaheks. Esimese nimestiku ehk kige ohustatumate liikide isendeid tohib hest riigist teise vedada ksnes erandkorras. htlasi kaitseb enamik riike neid liike rangelt ka riigi enda alal.
Teise nimekirja liike vljasuremine praegu veel otseselt ei ohusta, aga kui ri endises tempos jtkub, vib see oht varsti tekkida. Nende liikide isendeid vib eksportida ja importida ksnes lubade ssteemi alusel, mis vimaldab jlgida, kontrollida ja vajaduse korral piirata kauplemist.

ldistest reeglitest on ka erandeid. Niteks teadusasutused saavad oma looduslikku materjali vahetada lihtsamalt, samuti saab vabamalt kaubelda kunstlikult paljundatud ja kasvatatud taimede ning vangistuses sndinud loomadega. Turistid vivad ilma eriloata vikeses koguses le piiri viia mningaid levinumaid suveniire.
Suveniirikaubandus puudutab Eestitki, kuna meie inimesed reisivad vga palju ja on juba piisavalt varakad, et igasuguseid eksootilisi suveniire soetada.

CITES Eestis. Prast taasiseseisvumist 1990. aastate alguses oli oht, et Eesti kaudu hakatakse vedama haruldasi liike endisest Nukogude Liidust Lne-Euroopasse. Seda soosisid meie ikka veel tihe vi juba elavnenud kaubavahetus mlema poolega.
Ohu vastu oli raske seista: Eesti ei olnud veel hinenud CITES-ga ja ka riigisisesed igusaktid olid alles lnklikud. See oligi ks peamisi phjusi, miks Eesti prast taasiseseisvumist hines kohe, juba 1992. aastal CITES-ga endise Nukogude Liidu riikidest esimesena. Kardetu ei linud tide.
Uue iseseisvuse algul oli phiprobleem hoopis jahiturism. Eesti on ikka olnud vlismaalastele vga populaarne sihtkoht, kuhu tulla jahtima karusid, hunte ja ilveseid. Kik need suurkiskjad kuuluvad aga CITES-ga kaitstud liikide hulka ning oma trofeede kojuviimiseks vajasid jahituristid CITES lube. Ndseks on probleem lahenenud, kuna oleme Euroopa Liidus, mille riikide vahel ei ole tollipiire ja CITES dokumenti on vaja ksnes jahitrofee mgi korral.
ks Lne-Euroopa valukoht on lemmikloomakaubandus, Eestis seni nneks veel mitte. Meie inimesed eelistavad kodus pidada tavaprast kassi ja koera, mitte madu vi ahvi. Samuti ei soosi meie suhteliselt tagasihoidlik riietumisstiil ja kitumine eksootilistest loomadest valmistatud luksuskaupade ja -riiete turgu. Oma osa on siin mistagi olnud sraste toodete ja lemmikloomade suurel hinnal. Kahjuks on viimasel ajal mrgata huvi suurenemist. Jrjest rohkem vib kohata eksootiliste loomade mgikuulutusi, ha enam on inimesi, kes neid ri eesmrgil peavad ja paljundavad. Samuti tuntakse tihedamini huvi mainitud luksuskaupade sissetoomise vimaluste vastu.

Praegune seis maailmas. lekasutuse tttu on paljud liigid judnud vljasuremise rele. Nagu kogu looduskaitses, prkume ka ohustatud liikide kaitse puhul ha sagedamini ja ha teravamalt majanduse ja sellest tulenevate hiskonnaprobleemidega. Niteks viimasel CITES liikmesriikide konverentsil, kus tavapraselt otsustati, millised liigid lisatakse nimekirjadesse, ja lepiti kokku kitsendustes, ei saanud hletuses klladaselt poolthli kski majanduslikult oluline mereliik, olgugi need mitmeti vga kriitilises seisus. Riigid toovad ohus liigid ohvriks enda kodanike rahulolule. See rahulolu on paraku vga lhiajaline: vlja surnud liike ei saa enam mitte keegi kunagi kasutada.
Nnda pole ainult Aafrikas ega Luna-Ameerikas, kus loomad ja taimed on tihti inimeste ainuke elatusallikas. Niteks kivad Euroopa Liidus tulised vaidlused angerja kaitse le. Angerjas on CITES teises ehk vhem kaitset vajavate liikide nimestikus, aga asurkonna halva seisundi tttu plaanitakse angerja eksport ja import euroliidus tielikult keelata. Sellele on tuliselt vastu mitu Luna-Euroopa riiki, kes pavad klaasangerjat ja mvad seda Aasiasse. Kavandatud kord vtaks nende kaluritelt leiva.
Seni, kuni riigid ja eriti suurriigid ei suuda leilmset liikide alleshoidu asetada krgemale kitsa huvirhma lhingelikest soovidest, on ha raskem rakendada rahvusvahelisi meetmeid. Kurbmngu taustaks on silmakirjalikkus: needsamad nn. Lne riigid, kes ei soostu piirama enda majandust, vtavad liikide kaitseks hlekalt sna, kui leevendusi taotleb mni Aafrika riik.
Ohustatud loomade ja taimede saatus oleneb igast inimesest. Salaktt peab jahti vaid siis, kui saagi jrele on nudlus. Nii lasub suur vastutus ka tarbijatel. Sageli tunneb inimene, et tema ostetud ebaseaduslik nipsasjake ei mjuta loodust kuigivrd. Probleem tekib ometi, kui sama mttega lohutavad ennast tuhanded.

Kadri Alasi ttab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnas ja on CITES rakendamisega tegelnud le kmne aasta.



Kadri Alas
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012