Eesti Looduse fotov�istlus
2011/01



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2011/01
Looduskaitses on kes sisulise t aeg

Eelmised aastad on keskkonnaministeeriumi haldusalas toonud kaasa suuri muutusi. Mis ootab ees sel aastal?

Sedalaadi muutusi, mida viimased aastad on toonud, me sel aastal ei plaani. Aga teatavasti on meil oodata muid sndmusi, mrtsis tuleb uus valitsus ja seab uued suunad. Kik vib hakata jlle otsast peale, sest nagu ikka, areng kib spiraali mda.
Praegu tahaks viimastel aastatel tehtud allksused paremini tle saada. Ei saa elda, et nad praegugi halvasti ttaksid, aga sisseelamine kestab ikka esimesed aastad ja tsse svenemine saab tekkida prast seda. Uue aasta plaanid on rohkem sisuga seotud, mitte tkohtade ja asutuste liitmise-lahutamisega.

Paljud looduskaitses ttavad inimesed on siiski muretsenud, et uuel aastal hakatakse koondama, looduskaitse viiakse RMK alla jms.

Looduskaitse philine triist on kaitstava loodusobjekti valitsemine ja kaitse planeerimine. See oli, on ja jb praeguse keskkonnaameti hooleks. Enne oli see hajali maakondlike keskkonnateenistuste ja mnda aega ka mneti arusaamatu funktsiooniga looduskaitsekeskuse lesanne.
Kuna planeerimine ja valitsemine on riigivimu teostamise philine instrument looduskaitse vallas ja riigivimu teostatakse Eesti Vabariigis valitsusasutuste kaudu, siis riigi tulundusasutus ei hakka seda kunagi tegema. Vlistada ei saa muidugi midagi, never say never, aga minu kujutlustes pole see vimalik.

Keskkonnaamet on tegutsenud kaks aastat. Kas ta on ennast igustanud?

Ta on ennast vga hsti igustanud. Looduskaitse poole areng pole vib-olla nii hsti nha, aga neis valdkondades, mida me nimetame pruunideks valdkondadeks jtmekitlus, maavarade kasutamine, vee ja hu kvaliteet , on areng olnud tiesti hppeline.
Enne oli igas maakonnas keskkonnaministeeriumil oma osakond, nimega keskkonnateenistus, kes oma juhi kaudu allus otse kantslerile. Ministeeriumi sisuosakonnad ei judnud oma philesannete krval neile piisavalt thelepanu prata. See thendab, et teenistusi ei juhitud kesksest punktist ja side keskusega oli nrk. Praegu on regioone kuus ja keskuses on eraldi inimesed, kes hoolitsevad selle eest, et tegevus piirkondades oleks hesugune. Sisult htmoodi sarnane nii Plvamaal, Hiiumaal kui ka Ida-Virumaal.
Keskkonnaameti loomise jrel on vlja tulnud probleeme, millest enne aimugi ei olnud: keskkonnakaitse Eesti eri piirkondades vis olla vga erinev. Tegime enne keskkonnaameti loomist analse, kuid erinevuste sgavust ja probleemide rohkust me ei adunud. Seetttu tuleb praegu tdeda, et keskkonnaameti loomine on igustanud ennast rohkem, kui oskasime ette nha.

Millised on keskkonnaministeeriumi selle aasta sisulised tegevusplaanid?

Sisulistest asjadest, mis enda vaatepunktist suurt huvi pakuvad, on keskkonnaseire svaanals, mis lppeb ilmselt mberkorraldustega. See ei puuduta niivrd inimesi, kui just seire korraldust, mis on psinud aastaid helaadsena. Meil on kll vahepeal olnud teatavaid vormilisi muutusi, niteks Tartu likool on olnud seire koordineerija ja LKK tegevuse ajal lahutati eluslooduse seire teatavas mttes.
Seire sisuline korraldus on aga selline, mis ei vimalda kasutada seire kaudu saadavat informatsiooni. Meil on ksikud ligud, mis ei pruugi omavahel kokku sobida, ja neid inimesi, kes teavad, mis tkid on olemas ja mida me selle phjal viksime teada saada, on vga vhe. Ssteem tkkide kokkupanekut ei hlbusta. Areng infotehnoloogia vallas on le riigi olnud suur, kuid mitte seires.
Plaanime kigepealt tugevasti analsida olukorda ning infotehnoloogiliselt areneda, meil on vimalus kasutada Euroopa Liidu struktuurivahendeid. See on ks vheseid avamata meetmeid, kus meil on rohkem kui 1,3 miljonit eurot ootamas keskkonnaseire arendamist.
Oleme seda raha hoidnud seetttu, et tahaksime olukorda enne igati analsida. Et me ei teeks lihtsalt juurde uut infossteemi, vaid arendaksime seiret tervikuna. Neil, kes seiravad mulda, maavrinaid, vett vi liblikaid ja linde, peab olema vimalik leida omavahelisi seoseid. Selleni judmine vtab hea mitu aastat aega.

Ehk oleks vaja hoopis looduskaitse teadusliku uurimise instituuti? Keskkonnateabe keskus eesktt kogub ja ttleb infot, loodusteadlased tegelevad oma teadusega. Pole asutust, kes koondaks andmeid looduse kohta. Arvukad tehtud ekspertiisid-inventuurid kipuvad jma seisma ametnike kappidesse.

Olen nus. Kogutud informatsioon looduse ja keskkonna seisundi kohta on meil igas valdkonnas kapis riiulis.
Arvan, et meie keskkonnateabe keskus on see teadmiste kogumise keskpunkt, kes peab suutma seireandmeid esitada nii ssteemselt, et teadlased ja ametnikud saavad sealt vajaminevat informatsiooni, ilma et nad peaksid ise nende kappidesse ekspeditsioonile minema. Keskkonnateabe keskus pole judnud kigega tegeleda. Igaks tegeleb ka seal oma liguga ja ldisema ssteemi loomine on tsine proovikivi.

Kuidas on edenenud keskkonnaseadustiku korrastamine ja kodifitseerimine?

Vrreldes aastaga 1997, mil esimene kodifitseerimistrhm tehti, on ndseks jutud vga kaugele. Praegu on keskkonnaseadustiku tekst terviklikul kujul olemas, kuigi see on toores ja esialgne. Aga et selleni on ldse jutud, on vga suure t vili. See energia, mida Hannes Veinla trhma juhina ja eri alarhmade liikmed on sinna pannud, on meeletu. Praegu on keskkonnaseadustiku ldosa riigikogus arutamisel.
Seaduse ldosa annab ldphimtted kikidele keskkonna valdkondadele. Aga see on raske teema, seal on kirjas iguse ja keskkonnakaitse filosoofilised ning snagi abstraktsed phimtted, mitte lihtsalt reeglid, et ra mine punase tulega le tee. Need nuavad rohkem svenemist, ka seletuskiri on vga phjalik ja detailne.
Keskkonnaseadustiku eriosaga me nii kaugel pole, sest siin on tohutult palju asjaosalisi see peab hlmama kogu keskkonda: loodust, vett, hku, jtmeid jne. Olen sna skeptiline, kas ja millal me valmis seadustikuni tegelikult juame. Tore, et sellega tegeleme, kuid vhemasti kolm aastat lheb veel kindlasti.

Kas keskkonnaseadusandluses on valgeid laike, kus peaks lhemal ajal seadusi vastu vtma vi seniseid muutma? Vi on kik nii, nagu peab?

Kui kik oleks nii, nagu peab, ja toimiks, siis poleks meil keskkonnaministeeriumi eriti vaja. Meid hoiab toimekana ka direktiivivabrik Brsselis ja inimesed arenevad, mtlevad uusi asju vlja, nad oskavad tekitada olukordi ja teemasid, millest kmmekond aastat tagasi ei osatud unistadagi.
Suhteliselt palju on keskkonnaiguse uuendustes tehnoloogia edusammudest tulenevaid muudatusi eriti jtmete, vee ja hu valdkonnas, mis arvestavad tstuses ja inimeste kitumises toimuvat arengut.
Phiasjadest on meil paljude meelest puudu kaks seadust: mulla- ja maastikukaitse seadus. Arvan, et kummagi jaoks pole eraldi seadust vaja. Meil vivad olla teatud asjad seadustes nrgalt vi ebaselgelt reguleeritud vi on normid nii ldised, et iga inimene ei pruugi sellest aru saada. Neis valdkondades tuleb teha selline igusnorm, millest iguse subjekt ka aru saaks, et see tema kohta kib. Mnda asja aga ei saagi kigile heselt arusaadavalt reguleerida, need tulenevad hiskonna ldisest meelsusest, inimeste hisest arusaamast, kuidas on ige ja hea. Maastikukaitse seaduse kunagises eelnus oli niteks planeeritud ige ja hea reegel: ilusaid puid ei tohi maha vtta, kuid selle normi rakendamisel riigi sunniju kohaldamine oleks kohatu. Mulladirektiivi tehakse Brsselis vist kmnendat aastat ja ikka ei juta kokkuleppele, mida ja kuidas sinna ldse kirjutada. igusnorm saab reguleerida ikkagi vaid, seda, mida on hiljem vimalik ka rakendada. Liigne usk seaduse imetegevasse jusse vib viia sellise riigini, mille phimtteks ongi keelamine ja kontrollimine ning kus inimesed ksteist ei usalda.

Kui tihti on keskkonnaministeerium pidanud kohut kima? Mis phjustel?

Tnu keskkonnaameti asutamisele on kohtuasjade hulk ministeeriumi jaoks mrgatavalt vhenenud. Peamiselt vaidlustatakse keskkonnalubasid ja nende mitteandmist ning neid asju ajab keskkonnaamet. Me kime kohut Natura 2000, kaitsealade loomise-mitteloomise ja piiride prast. Need on valitsuse mrused kaitsealade asutamise kohta, mida maaomanikud vaidlustavad.
Endiselt on vaidlusi maade vahetuse ja omandamise le, kui me oleme keeldunud omandamisest, ning kaevandamise probleemide le. Kuna leriigilise maardla korral annab kaevandamisloa ministeerium, siis tulevad ka need vaidlused meile.
Vaidlusi jtkub meil piisavalt: meil on kll kmmekond juristi majas, aga ikka peame aeg-ajalt advokaate palkama mujalt, sest mni asi on nii mahukas. Vhemalt ks uus kaebus kuus tuleb ikka.

Olen olnud konsultandiks mitmes Natura 2000 vaidluses. Tihti tuleb vlja, et inventuurid, mille phjal alad on piiritletud, on olnud pealiskaudsed ja puudulikud. kki peaks Natura inventuure kordama? Vi ldse rohkem inventeerima meie loodust? Inventuure peetakse aga harva rahastamisvrseks.

Olen titsa nus, et igal sammul tuleb vlja, et me ei tea peaaegu midagi (naerab). Me ei saa kunagi elda, et kogu Eesti maa-ala on looduseuurijad samm-sammult lbi kinud. Midagi pole parata. Looduskaitseosakonna ja keskkonnaameti kaudu teadvustab ministeerium vga hsti, et meie teadmistes on palju lnki. Kike korraga ei jua. Kindlasti on ministeeriumil plaanis moraalselt ja keskkonnainvesteeringute keskusel materiaalselt toetada vhe uuritud ja ohustatud liikide uurimist.
Loodan, et see uurimine kib ssteemselt ja kigepealt tehakse plaan, kuhu me tahame vlja juda. Kindlasti on ka meie kaitsealad liiga vhe uuritud, et kaitsekorda efektiivselt rakendada. Kui tegemist on eramaaga ja eraomanik soovib seal midagi teha, siis ametnik peaks ndisajal teadma, miks ta midagi keelab vi lubab. Selle selgitamine vtab endiselt nii palju energiat ja aega, et me lihtsalt ei jua kaitsealadelt vljapoole.
Loodame keskkonnaameti kaudu toetada ka uute seiremeetodite arengut. Kllap juame kunagi ka vljapoole kaitsealasid, kuigi see ei pruugi meeldida eraomanikele. Loodust tuleb kaitsta seal, kus teda on.

Mis edulugusid viksid keskkonnaministeeriumi tegevuses esile tuua?

ks teema, kus kaugeltki veel edu pole, aga on meil siin aasta lbi vga intensiivselt meeli kitnud, on kalajgedel asuvad paisud. Euroopa Liidu meede vooluveekogude seisundi parandamiseks peaks kaasa tooma kaladele lbipsuteede loomise. Kui see meil peaks nnestuma, siis on see testi edulugu.
Philine on muidugi Sindi pais, mille tttu me kime ka kohut. Siin on olemuslik vastuolu inseneriteaduse ja looduskaitse vahel: insenerid tlevad, et kalatrepp on vimalik ja kalad lhevad sealt lesse, kuid kalateadlased on veendunud tiesti vastupidises. Tegeleme ka teiste paisudega, aga Sindi on olulisim.

Kuidas hindad keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti suhteid? Teemad on ju sageli kattuvad?

Vastuolusid tekib paratamatult, sest info inimeste ajudes ei vahetu telepaatilisel teel. Ka tekkivaid olukordi ei suuda seaduselooja kunagi ette nha. Seningemata olukordi peavad kohapeal tegutsejad suutma omast tarkusest lahendada. Inimesed on erinevad, saavad mitut moodi aru ja see on ju tore.
Eesmrk peaks olema see, et inimesed saaksid asjadest ldjoontes htmoodi aru, et uue olukorra tekkimisele jrgneks samalaadne mttekik. Alguses lks mnes muus, eriti just pruunis valdkonnas raskemalt kui looduskaitses, kus oli kompetentsuskeskus looduskaitsekeskusena tekkinud juba varem.
Praeguseks on judude vahekord pris hsti vlja kujunenud. Kohapealse rakendusliku osa koordineerimine on hdavajalik, see vtab meeletult palju aega. Ministeeriumis vtab aga vga palju aega suhtlus Brsseliga ja rahvusvaheliste konventsioonide sekretariaatidega. Vga selget vastuolu ei ole meil tekkinud, vib-olla tekib aeg-ajalt vaidlusi prioriteetide ja ajakavade le, aga sisuliselt saavad inimesed eesmrkidest ja meetoditest htmoodi aru.

Vga paljusid loodushoiutid teeb nd RMK. Kuidas on see koost edenenud?

See koost on olnud konarlikum. Igipline altkulmu piidlemine looduskaitse ja metsanduse vahel ei kao ilmselt ka lhiaastate jooksul. Ma ise pole ei looduskaitse ega ka metsanduse maailmast, juristina pragmaatiliselt vaadates on see minu jaoks arusaamatu.
Tegevused, mida oleme RMK-le kohustuseks pannud, on suhteliselt lihtsad: vsa raiumine, kraavi kaevamine ei tundu ju vga teadusliku looduskaitsena. Meil on ssteem nii ehitatud, et kaitse eesmrgi seab keskkonnaamet kaitseplaneerijate ja looduskaitsebioloogide kaudu. Vabariigi valitsus otsustab ala kaitse alla vtta ja keskkonnaamet on taas see, kes kaitsekorralduskava kinnitab ja tleb, mida tegema peab. Kui vsaraiuja tuleb teisest organisatsioonist, siis tekkiv dramaatiline vastuolu jb mulle arusaamatuks.
Ei saa jtta rhutamata, et kogu vim on keskkonnaameti, looduskaitsebioloogide kes, kes peaksid teadma, kuidas elupaika vi liiki kaitsta, ning RMK on vaid see, kes t ra teeb. Ilmselt on ksimus usalduses, kardetakse, et RMK raiub vale puu maha. Seda ongi tenoliselt kusagil juhtunud, kuid usun, et ka keskkonnaametil on arenguruumi, et suuta kaitsekorralduskavades selgete ja heselt mistetavate tegevusjuhistena kirjeldada looduskaitse abstraktseid phimtteid, niteks saavutada ja silitada hea seisund.

Miks peaks tulundusorganisatsioon tegema looduskaitsetid? Kas on titunud lootus, et RMK investeerib oma tulundusraha looduskaitsesse?

Juba siis, kui RMK 1999. aastal riigitulundusasutusena loodi, seati talle tunduvalt laiemad eesmrgid kui ksnes tulu teenimine. RMK on loomisest alates vga selge avaliku funktsiooniga asutus, see on ka phjus, miks ta pole rihing.
Talle on usaldatud miljon hektarit riigile kuuluvat maad, mis on vga suur ressurss. Samas on tal kohustus, et tema ksutada antud riigimaal saaksid inimesed igaheigust vabalt kasutada. Selleks on RMK teinud kulutusi oma loomisest peale.
Looduskaitset on samalaadne, see on tegevus avalikes huvides. RMK teeb seda riigimaadel; eramaadel looduskaitsetde tegemise mehhanism on olnud kogu aeg teistsugune, see kib toetuste kaudu, veenmise vi vabatahtliku t abil.
RMK-le on osa rahalisest kattest tulnud Euroopa struktuurifondidest. Samal ajal teeb RMK seda ka omatuludest. Praegu on kll vahekord Euroopa raha kasuks, kuid selle tingib praegune struktuurabi periood (20072013), mille jooksul peab ra kasutama kogu looduskaitse infrastruktuuri arendamiseks antud raha.

Samas ksib RMK Alam-Pedjal looduskaitsehistult Kotkas riigimaade niitmise eest renti. Kotkas peab seega kuskilt ksima toetust, et RMK-le maksta.

Ma pole konkreetse asjaga kursis. Kui selliste asjade detaile uurida, siis vib peagi selguda, et see pole pris nii, nagu seda esitatakse. Poollooduslike kooslustega riigimaa tulekski anda rendile ja selle kaudu maaelu toetada. RMK pole phitegevuselt heinaniitmisasutus, nii et neil endil poollooduslike koosluste hooldamise valmidust enamasti pole. Ei usu hsti, et LK Kotkas ei ksiks toetust maa hooldamiseks, kui see oleks kasutusse saadud ka nullrendiga.
Rendi suurus vib tenoliselt ksimusi tekitada, kui tehakse riigile vajalikke tid. Ideoloogiliselt peaks aga olema nii, et riik annab oma maa rendile sellele, kes suudab seda kige efektiivsemalt majandada. Seetttu antakse ldreeglina riigivara rendile enampakkumisel. Riigile kuuluvaid poollooduslike kooslustega maid on rendile antud juba aastaid, ka siis, kui osa riigimaast oli looduskaitsekeskuse vi keskkonnaameti valduses.

Kuidas sa hindad suhteid keskkonnahingute ja EKO-ga?

On olnud paremaid ja halvemaid aegu. Kindlasti saab alati intensiivsemalt suhelda. ldjoontes tundub, et praegu on kujunenud mingi stabiilsus ja poolte vahel pole sgavat mittemistmist. Teatav konflikt peabki silima: valitsusvline organisatsioon (VVO) ongi selleks, et juhtida thelepanu, mida teeme valesti, ja anda meile soovitusi, mida muuta. Tli on seega eos nagunii olemas. Kui VVO-d valitsust ja ministeeriumi pidevalt kiidaksid, tuleks testi riigi prast muretsema hakata.
Meie marlauakohtumiste sagedus on kokkuleppel vhenenud: me ei kohtu tingimata kindla ajavahemiku tagant, vaid siis, kui meil on ksteisele midagi elda. Aasta alguses peakski meil tulema aastakohtumine. Loodame, et see saab tavaks, mida ministeerium jtkab ka siis, kui kantsler vahetub. Nagu ka eelmisel aastal, kavatsen aastakohtumisel tutvustada ministeeriumi aastaplaane, et ka teine pool teaks meie tegemisi.

Kas on valdkondi, kus VVO-d viksid rohkem algatusvimet les nidata? Kas keskkonnaministeeriumil on VVO-dest ldse mingit kasu?

Tavaliselt on VVO-de ettepanekud seotud neis tegutsevate inimeste endi huvidega. Ma ei tea, kas siin oleks vaja riigilt suuremat rahalist tuge, aga VVO-d viksid svida valdkondadesse, millega ka riik parasjagu tegeleb. Tihtipeale ei juta kahepoolses konstruktiivses vestluses kuhugi seetttu, et riigi ametnikud ja spetsialistid on juba kaua tegelenud teatava probleemiga, kuid keskkonnahendustes leitakse laua taha keegi, kellel pole olnud selle probleemi jaoks aega.
Mulle hirmsasti meeldib keskkonnaiguse keskus. Nad teevad vga huvitavaid analse ja phjalikke levaateid keskkonnaiguse arengust mitte ainult Eestis; nad leiavad les imeakte. Loen nende kuukirja vga suure huviga.
Meie valitsusvliste organisatsioonide hulgas viks olla rohkem sedalaadi kompetentsuskeskusi, kel on svendatud tegelik kompetentsus mingis valdkonnas ja kes ei ki ksnes lippudega meie ukse ees lehvitamas. Kui nad midagi tlevad, siis seda me ka kuulame. Muidugi on KK mulle rohkem silma jnud seetttu, et nad tegelevad valdkonnaga, millest ise rohkem tean. Ei taha sugugi elda, et looduskaitseorganisatsioonid oleksid vhem kompetentsed.

Kui palju sa juad jlgida niteks loodusajakirju?

Eesti Loodusest ma kll kike lbi ei loe: seal on teemasid, millest ma midagi aru ei saa, ja need jtan vahele. Aga aega viks lugemiseks alati rohkem olla. Tpevad lhevad sellises tempos, et kui juan htul koju, siis mngin lapsega lauamnge ega taha enam midagi lugeda.

Kuidas sa puhkad?

Praegu lkkan maja mbert lund ja plaanin Tartu maratonile minna. Ma ei mda suusatatud kilomeetreid, eesmrk on pikendada distantsi, mida suudan suremata lbida (naerab). Tegelikult mulle meeldib mitte midagi teha see on kige parem puhkus.


Rita Annus on sndinud 9. augustil 1973 Tallinnas. Lpetanud 1996 Tartu likooli igusteaduskonna ja 2001 magistrina Kesk-Euroopa likooli keskkonnateaduste ja -poliitika alal. Ttas keskkonnaministeeriumis 19962003 igusbroo juristi, igusbroo ja igusosakonna juhatajana, 20032007 maa-ameti juhtkonna nuniku ja peadirektori asetitja kohusetitjana. Juunist 2007 juunini 2008 oli ta keskkonnaministeeriumi abiminister. 19. juunil 2008 nimetati viieks aastaks keskkonnaministeeriumi kantsleriks. RMK nukogu liige. Alates detsembrist 2000 Eesti reformierakonna liige.



Keskkonnaministeeriumi kantslerit Rita Annust ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012