Eesti Looduse fotov�istlus
2011/01



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Vitekiri EL 2011/01
Hbriidhaavikud on lbinud pool raieringi

Haab oli 2005. aasta puu. Seetttu ilmus nii Eesti Looduses kui ka Eesti Metsas artikkel hbriidhaavast [1, 2]. Kuna toona olid meie hbriidhaavikud veel vga noored, andsid need kirjutised levaate eelkige teiste maade kogemustest ning ksitlesid hbriidhaava vimaliku laialdasema kasvatusega kaasnevaid lootusi ja kartusi. Ndseks on Eesti vanimad hbriidhaavikud saanud 12-aastaseks ja lbinud seega poole oma 25-aastasest raieringist. Eesti maalikooli kiirekasvuliste lehtpuude trhm on judnud esimeste tulemusteni hbriidhaava kasvukigu ja seda mjutavate tegurite kohta.

Juba poolsada aastat tagasi ja varemgi eksperimenteeriti kikjal maailmas hinaga, asustades taime- ja loomaliike mber uutesse maadesse ja maailmajagudesse. Viimasel ajal on, vastuoksa, palju rhutatud vrliikide ohtlikkust. Ometi leidub praegugi soositud vrliike, kellest loodetakse head nii inimesele kui ka muule loodusele.
ks selline, igupoolest poolvrliik on nn. hbriidhaab: meil looduslikult kasvava hariliku haava (Populus tremula) ja ameerika haava (P. tremuloides) ristand. Vitnud enne populaarsust Euroopas, asuti seda puud 1999. aastal kultiveerima ka meil. Ndseks on Eestis rajatud kokku umbes 700 hektarit hbriidhaavakultuure, kik endistele pllumajandusmaadele.

Hbriidhaab ei ole pris vrliik ega GMO. Ameerika haab ja harilik haab on bioloogiliselt vga lhedased liigid. Osa teadlasi soovitab neid ksitleda isegi he liigina, mis on levinud nii Euraasia kui ka Phja-Ameerika mandril (teisisnu, tsirkumboreaalse levikuga liik). Seega ei peaks hbriidhaavaga seostama ohte, mida tavaliselt nhakse vrliikides, eelkige vimalust, et ta osutub invasiivseks, s.t. hakkab ohustama meie loodust.
Teine kartus, mida maailmas kiirekasvuliste puuliikide kasvatamisega seostatakse, on geneetiliselt muundatud organismide (GMO) lahtilaskmine loodusesse. Tepoolest, maailma metsanduses katsetatakse geneetiliselt muundatud puittaimi, et parandada nende omadusi. Siinkohal vib kinnitada, et Eestis kasvatatav hbriidhaab ei ole GMO. Meil istutatud kloonid valiti Soomes ja Rootsis vlja juba 1950. aastatel ning neid pole geneetiliselt tdeldud.

Miks looduslikult metsarikkas Eestis tuntakse huvi hbriidhaava vastu? Hbriidhaava kasvatamise pikaajalised ja paljulubavad kogemused on niteks meie naabritel Soomes, Rootsis ja Ltis. Esimesed hbriidhaaba ksitlevad kirjandusallikad prinevad juba kahe maailmasja vahelisest ajast. On selgunud, et hbriidhaab kasvab meie kliimas vga kiiresti: seda soovitatakse majandada vaid 25-aastase raieringiga, tootmaks paberipuitu ja haavapalki. Prast istutatud puistu lageraiet kasvab uus haavik vegetatiivselt juurevsudest. Seda vib majandada veelgi lhema raieringiga, et toota energiapuitu. Ent osa puid vib seejuures jtta kasvama ka pikema raieringiga, et saada suuremamtmelist puitu. Vrdluseks olgu eldud, et hariliku haava raiering on traditsioonilises metsanduses umbes 50 aastat, kuigi metsaseadus lubab kiirekasvulist haavametsa raiuda ka 30-aastaselt. Hbriidhaaviku majandamisest on pikemalt juttu 2009. aasta Eesti Metsa sgisnumbris [3].

Maailmaturul on nudlus puidu jrele viimastel aastakmnetel peaaegu pidevalt suurenenud. Puidu tootmine istandikes aitab vhendada raieid tavametsades, kus niteks haabadel on oluline roll loodusliku mitmekesisuse hoius. On ju teada, et haavapuu pakub elupaika paljudele (sh. haruldastele) sambla-, sambliku-, seene-, ja putukaliikidele, nsused vanade haabade tvedes aga ka lindudele, nahkhiirtele ja lendoravale.
Energiapuit ja selle tootmine lhikese raieringiga majandatavatest lehtpuuistandikest viks aidata Eestil kui Euroopa Liidu liikmel tita kohustust suurendada taastuvatest allikatest toodetava energia osakaal aastaks 2020 kahekmne protsendini. Peale selle on metsakultuurid hea vimalus vtta taas kasutusse sti jnud pllumaad, aidates nnda vrtustada muidu jude seisvat suurt loodusvara. Tegelikult kasvab le poole Eesti metsadest juba praegugi maadel, mis on kunagi olnud pllumajanduslikus kasutuses.

Seni puudus laiaulatuslikele uuringutele tuginev levaade endiste pllumuldade sobivusest lhikese raieringiga metsakultuuride viljelemiseks, kus puude kiire kasv thendab suurt vee- ja toitainenudlust. On ju traditsiooniliselt Eestis pllumaale metsakultuure rajatud hoopis okaspuudega, mille raiering on 80120 aastat.
Eesti maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonnas valmis autoril hiljuti doktorit, millel oli kaks phieesmrki: kirjeldada hbriidhaabade kasvukiku Eestis ning uurida, kuidas mjutavad seda endiste pllumuldade fsikalised ja keemilised omadused. Et neile ksimustele vastused leida, rajati 58 psiproovitkist koosnev katsealade vrgustik, kus jlgitakse metsaistandiku kui kossteemi arengut.

Uuringud kinnitasid ootust, et Eestiski kasvab hbriidhaab vga kiiresti: kasvukik on samasugune kui Soome ja Rootsi hbriidhaavakultuuridel. Seega vib meilgi raiekpsest hbriidhaavikust loota 300 tihumeetrit paberipuitu hektarilt. Vrreldes kodumaiste kiirekasvuliste lehtpuudega (arukask, hall lepp, harilik haab) letas hbriidhaab neid eelkige ksikpuude mtmete poolest, samal ajal kui kultuuride tvepuidu hektaritagavara 10 aasta vanuses oli nendega sarnane. Phjus on selles, et hbriidhaavakultuurid istutatakse teiste lehtpuude kultuuridest ja looduslikest puistutest tunduvalt hredamad, sest mikropaljunduse teel toodetud hbriidhaavataimed on sna kallid. Niteks vib 10-aastase hbriidhaaviku hektaritagavara ulatuda 90 tihumeetrini, mis on vrreldav sama vana halli lepa puistuga, kus aga puude arv hektaril on viis korda suurem. 12-aastase hbriidhaava rekordkrguseks on Eestis mdetud 20,5 m ja rinnasdiameetriks 19 cm: tenoliselt on need suurimad mtmed, milleni ks puu meil selles vanuses on kasvanud.

Muld. Pllumajandus on mjutanud eelkige mulla pealmist kihti, nn. knnihorisonti, muutes selle struktuuri, toitainesisaldust (vetamine), aga ka niteks happesust (tugevalt happelisi muldi on lubjatud) ja veereiimi (liigniisked alad on kuivendatud). Kas ja kuidas need muutused mjutavad hbriidhaava kasvu?
Et uuritud istandikes oli muld varem pllukultuuride tarbeks vetatud, olid toitainevarud enamasti kllaldased, et mitte haava kasvu piirata. Nii olenes kasvukiirus eelkige mulla hdrofsikalistest omadustest.
Kui rkida mulla tekstuurist, siis kiiremini kasvasid noored puud kergema ja keskmise saviliiv- ja liivsavilimisega muldadel ning aeglasemalt raskema savilimisega ja suure kivisusega muldadel (vt. tekstikasti mullamistete kohta toim.). Niiskuse poolest oli kasv kiirem parasniisketel ja gleistunud muldadel, mnevrra aeglasem liigniisketel gleimuldadel ja tunduvalt aeglasem kuivadel puakartlikel muldadel. Mullaliikidest sobisid hbriidhaavale enam parasniisked vi gleistunud leetunud, nivleetunud, leostunud ja leetjad mullad.
Seega kasvas hbriidhaab kiiresti eelkige ka muu pllumajanduse seisukohast viljakatel muldadel. Kinnitust leidis juba varasemast teadaolev vastuolu: kuigi metsastamiseks soovitatakse eelkige vheviljakaid endisi pllumajandusmaid, kujunevad lhikese raieringiga metsakultuurid paplite ja haabadega edukaks just viljakatel muldadel.
Vga soodsaks osutusid laosas kahekihilise limisega mullad, kus pealmise kergema limisega mullakihi all asub tihedam, vettpidavam mullakiht, niteks liivsavimoreen. helt poolt on kergema limisega mullakihis puul lihtsam juuri kasvatada ning samas on tagatud hea vee liikuvus ning seega puule hea veevarustus. Teiselt poolt takistab alumine savikam mullakiht toitainete leostumist: kui vesi imbub sgavale aeglaselt, psivad toitained pinnakihis, sealsamas, kus puujuuredki. Samuti phjustab see ajutist lavett (kevadel prast lume sulamist vi prast rohkeid sademeid psib vesi tihedama mullakihi peal), mis kiirekasvulistele haabadele on pigem soodne, tagades piisava veevaru intensiivse kasvu perioodil. Mulla laosa tahenedes (lavee kadumisel) hakkavad liivasema limisega mullad kevadel kiiremini soojenema ning puude kasvuperiood saab alata varem kui niteks kauem mrjemaks jvatel gleimuldadel.
Heaks hbriidhaava kasvukoha soodsuse nitajaks osutus taimedele omastatava vee mahutavus mullas, mida arvutatakse mulla lasuvustiheduse (1 cm3 kuiva loodusliku s.t. rikkumata ehitusega mulla kaal) ja eripinna (1 g mulla kigi osakeste vlispind ruutmeetrites) kaudu. Mida suurem on parasniiske mulla veemahutavus, seda kiiremini puud kasvavad. Puude juurekava ulatuse tttu ei saa arvutamisel piirduda ainult knnikihiga vaid tuleb kaasata ka sgavamaid mullakihte (Eesti hbriidhaavakultuuride kasvu analsis arvutati muldade veemahutavus 75 cm mullakihi kohta). Alumiste mullakihtide suurem veemahutavus tagab puude veega varustatuse puastel suvedel, kui mulla lakiht kuivab lbi, pealegi aitab see puudel toitaineid sgavamatest mullakihtidest paremini ktte saada. Eesti muldade puhul on oluline arvestada ka mulla kivisusest tuleneva parandusteguriga.

Enne kui soovitada rajada suures mahus lhikese raieringiga metsakultuure (olenemata puuliigist), tuleb selgust saada veel paljuski, niteks kuidas nad pika aja jooksul mjutavad keskkonda, sh. mullaviljakust, looduslikku mitmekesisust, vimalike seenhaiguste ja putukkahjurite levikut jne. Iseranis oluline on see (pool)vrpuuliikide puhul, nagu hbriidhaab. Senini pole kll htegi murettekitavat suundumust Eesti hbriidhaavakultuurides theldatud.
Hoolimata oma kiirest kasvust ja populaarsusest pole hbriidhaab ainus puuliik, millest tasub rajada lhikese raieringiga metsakultuuri. Selleks otstarbeks vib soovitada ka kodumaiseid kiirekasvulisi lehtpuid, niteks kaske ja leppa. Majandusliku investeeringuna on metsakultuuride rajada pikas perspektiivis tenoliselt kindlam, kui niteks hoida raha pangas.

Arvo Tullus (1982) on Eesti maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna teadur. Kaitses mullu juunis doktorivitekirja Puude kasv ja seda mjutavad tegurid noortes hbriidhaavaistandikes, mille juhendajad olid Hardi Tullus ja Aivo Vares (loe vitekirja koos eestikeelse kokkuvttega: hdl.handle.net/10492/133). Avaldanud koos Ahto Raudoja ja Aivo Varesega raamatu Hbriidhaab: koloogia ja majandamine.

1. Tullus, Arvo 2005. Hbriidhaab: lhikese raieringiga majandatav puu. Eesti Mets 1: 2832.
2. Tullus, Arvo 2005. Puupllud hbriidhaavaga: lootused ja kartused. Eesti Loodus 56 (4): 4446.
3. Tullus, Hardi jt. 2009. Hbriidhaava istandikud edenevad judsalt. Eesti Mets 3: 2427.



Arvo Tullus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012