Eesti Looduse fotov�istlus
2011/01



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2011/01
Suvemeenutus: lompivad liblikad

Meenutus lmbest suvest

Sattusin pildil olevate liblikate peale mullu augustikuus erakordselt palavate ilmadega, kui vntasin ringi Jgevamaal Tapiku kla kandis krvalisel metsateel. Mnda aega tagasi oli pisut tibutanud ja nii nad seal siis (ilmselt) niiskuse prast olid, just tolmutee niisketel laikudel. Kahjuks ei oska nende liiki mrata.

RIHO TAMMEKAND

Kellega on tegu? Mis hda hrjad kaevu ajas? Kas testi palavus ja janu? Kommenteerib liblikate toitumise tundja Freerk Molleman:

Enamikus on pildil naeriliblikad, mned ka vike-kapsaliblikad. Neid liike saab hsti eristada tagatiibade alaklje mustade soomuste paiknemise jrgi. Naeriliblikal paiknevad mustad soomused eelkige tiivasoontel, rhutades nende mustrit, vike-kapsaliblikal htlasema tumeda varjundina. Kolmas sama perekonna liik Eestis on nende kahega vga sarnane, kuid veidi suurem ning saanud selle jrgi nimegi: suur-kapsaliblikas.
Tegevust, millega liblikad ametis on imevad niiskest pinnasest vedelikku nimetatakse inglise keeles puddling vi mud-puddling (snast mud-puddle porilomp; entomoloog Triinu Remmeli ettepanekul pakume siinkohal tlkevastena vlja tegusna lompima toim.). Eesti pevaliblikatele on see pris harilik teguviis, vga tavaline ka niteks troopikas, kus teede ja jgede rde mudale koguneb tuhandeid liblikaid. Lompivaid liike leidub kigis pevaliblikate sugukondades, samuti teiste liblikate ja putukate seas. Liblikate puhul imevad nnda niiskust philiselt isased.

Lompimise eesmrgi kohta on andmeid tegelikult vhe. Ilmselt hangitakse niimoodi kas vett, mineraale vi aminohappeid. Kige tavalisem siht nikse olevat naatrium (harilik sgisool, NaCl). Kuna tpiline taim sisaldab vga vhe naatriumi, siis on taimtoiduliste olendite vimalused seda ainet toidust saada napid. Loomade soolaisu kige levinum seletus: naatrium soodustab lihaste nrvide td. Vaevalt leidub sellele uskumusele siiski kinnitust.
Nii vi teisiti, kui pinnas korduvalt ra kuivab, kogunevad soolad selle pinnale. Liblikad saavad neid sealt imeda, kui pinnas on kergelt niiske (nagu prast nrka vihma), vi oma slje abil. Mned liblikad suudavad lompimise kigus juua suure hulga vett, sellest kiiresti soola eemaldada ning jrele jnud vee samas vljutada (vt. nt. psusaba Papilio phorcas pilti).
Liblikatele tundub olevat ldomane, et lompimisega tegelevad isased, andes kogutud naatriumi emasele edasi paarumise kigus osana spermatofoorist (seemnerakke sisaldavast pakikesest toim.). Emane saab selle naatriumi paigutada munadesse. Nhtust on phjalikult uuritud vaid hel punnpealaste (Hesperiidae) liigil Kanadas. Selgus, et kui isastele anti vimalus lompida, siis nendega paarunud emased munesid naatriumirikkamaid mune ja koorunud rvikud olid elujulisemad. Phjus vib olla selles, et naatrium mngib thtsat rolli aminohapete omastamisel putukate sooles, kuid tendeid napib.
Knekas on seegi, et liikidel, kus isased emastele naatriumi ei anna, tegelevad lompimisega sageli emased ise. Isase seisukohalt on emasele naatriumi anda kasulik kaheti. Esiteks, liikidel, kelle emased paaruvad korduvalt, et naatriumi juurde hankida, aitab see edasi lkata emase jrgmist paarumist. Seevrra viljastatakse knealuse isase spermaga rohkem mune. Teiseks suurendab naatrium isase jrglaste edukust.
Tuleb siiski mrkida, et niteks mnda liiki sinilibliklased (Lycaenidae) ei hangi sedamoodi ilmselt mitte niivrd soola, kuivrd hoopis aminohappeid (valke), teinekord ka niteks vljaheidetest.

Miks lombitakse rhmas? Leidub kolm vimalikku phjust. Esiteks, liblikad vib kokku tuua asjaolu, et mnes paigas on naatriumi kontsentratsioon lihtsalt suurem kui mujal. Teiseks, vib-olla otsivad liblikad kige rammusamaid lompimiskohti just ksteise jrgi: kus rohkem kaaslasi koos, kllap seal on ka rohkem noolida. Kolmandaks, hulgana toituda vib olla turvalisem kui ksi. Rvloomad, nagu linnud ja kiilid, vivad hoida lompimiskohtadel silma peal: mida suurem on liblikate rhm, seda viksem on igahe risk. Katsed on seda kinnitanud vaid hes Brasiilia uuringus. Kll aga on leitud, et lompimiskohta paigaldatud surnud nelastatud liblikad meelitavad ligi elusaid.

-----------------------------------------------------
LISAKAST:

Ojarseid lompijaid Kibale rahvuspargis Ugandas (ekvaatoririik Aafrikas)

Charaxes fulvescens FOTOD: FREERK MOLLEMAN
Kallimoides rumia
Papilio phorcas vljutab leliigse vee juba lompimise ajal
Protogoniomorpha parhassus
-----------------------------------------------------



Riho Tammekand, Freerk Molleman
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012