Eesti Looduse fotov�istlus
2011/01



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2011/01
Sada aastat andeka botaaniku ja metsamehe Harjo Sanduri snnist

Tartu likooli metsaosakond (19201946) koolitas mitmeklgseid spetsialiste, kes valdavalt jid truuks valitud erialale. 144 diplomiga lpetanust siirdus ainult heksa teistesse eluvaldkondadesse, sealhulgas teadus- ja ppetle. ks neist oli Harjo Sandur, teadustle phendunud vhe tuntud lpetanu, kellest Eesti vabariigi kestmisel oleks vinud saada T botaanikaaia juhataja.

Vanemad ja snnilugu. Harjo Sanduri suguvsa prineb Helme kandist. Tema vanaisa Wilhelm Stegmann sndis 27. septembril 1828 ja abiellus 5. septembril 1874 Krstnas Charlotte Maria Korbiga. Charlotte oli sndinud 14. juulil 1854 Krstna misa aedniku Matz Korbi ttrena. Tema isa oli eesti soost ja Pahuvere misa Korbi talu peremehe Matzi kolmas poeg.
1842. aastal oli Charlotte isa Matz linud Krstna misa teenistusse ja sai hiljem misa aednikuks. Wilhelm ja Charlotte Stegmannil sndis aastatel 18751893 seitse last, neist kuus Helmes ja noorim Patklas.
Harjo Sanduri isa Leonhard Alfred Max sndis 3. detsembril 1877 teise lapsena Helme kirikukrtsis. Tema isa Wilhelm Stegmann oli varem ttanud kbarategijana, Leonhardi sndimise ajal pidas ta sealset krtsi. Leonhard abiellus 1906. aastal Maali Kasega (18811907) ning neil sndis ttar Hilda Amalie (19071908), naine suri snnitusel.

Teist korda abiellus Leonhard 7. juunil 1909 Mrt Raeksoni (18301913) heksanda lapse, noorima ttre Alma Johannaga (snd. 25.05.1884 isus). Varangul sndis perre kaks last: 24. septembril 1910 Harry Ewald Konrad ja 9. oktoobril 1913 Ruppert Egon [4, 5, 7].
Leonhard Stegmann oli ppinud Helme kihelkonnakoolis ja Tartu II reaalkoolis. 1899. aastal asus ta Taagepera misa metsalema juurde ppima tegelikku metsandust, leides samas td ka abimetsalemana.
19011904 teenis Leonhard Stegmann sundaega tsaari sjaves Ljublini kubermangus Poolas. Prast armeest vabastamist lks ta Uue-Kariste misa abimetsalemaks, siis ttas Prnus Waldhofi tselluloosivabrikus ning oli Liigvalla ja Vgeva misa metsalem. 1909. aastal sai Stegmannist Varangu misa metsalem.
Kui Eesti vabariigi maareformiga misametsad riigistati, sai temast 1920. aastal rajatud Koeru metskonna metsalem. 1927 nimetati metskond Varanguks. Sellesse ametisse ji ta 1949. aastani.
1939. aastal oli ka Leonhard Stegmannil vimalus minna Saksamaale, kuid ta pidas Eestit oma kodumaaks ja keeldus lahkumast. Teda peeti oma tle phendunud metsameheks ja hinnati kui korralikku, tpset ja iglast inimest [6, 8, 10].

1949. aastal oli Varangul Nirgi talus elanud Stegmanni perekond kditatute nimekirjas. Kuna Leonhard sai teada, et tullakse ra viima, jooksis ta enne kditajate tulekut metsa. Kuid peret see ei pstnud ning Krasnojarski krai Krasnoturanski rajooni kditati tema abikaasa Alma, de Maria (Mary) Boitsova ja kasuttar Elle Kampus (hilisem Lippa, 19312007).
Leonhard Stegmann varjas ennast mitmel pool ja sitis vabatahtlikult kaks kuud hiljem jrele oma perekonnale Siberisse. Ta ttas seal metsataimla juhatajana ja jahimetsnikuna. Leonhardi abikaasa suri asumisel 1957. aasta 9. jaanuaril ning ta naasis Eestisse sama aasta sgisel. Leonhard Stegmann suri Esna haiglas 2. oktoobril 1965 ja on maetud Elva kalmistule oma noorema poja Rupperti krvale. Ruppert hukkus salakttide ke lbi 29. juulil 1936 [6, 16].
Samale hauaplatsile on maetud ka Stegmanni abikaasa de Minni Raekson (Soobik) koos abikaasa Andres Soobikuga ning T metsanduse lpetanud Artur Hansen (19081944) koos abikaasa Helgaga (19182008). Artur Hansenit on nimetatud Harjo Sanduri noks [13], kuid selle kohta pole testust.

Harry Stegmanni (Harjo Sanduri) elukik. Harry Ewald Konrad sndis 24. septembril 1910. Teda ristis Varangul kodus kohalik pastor, ilmselt Adolf von Halleri (Koeru pastor 18921920) kuu aega prast sndi. Ta vaderid olid Konrad Raekson, Evald Stahl ja Klarissa Resev [7].
Vader Konrad (Conrad Oscar Martin, 18651923) oli Harry onu, kes sndis pere esimese lapsena. Ta oli metsandusliku hariduse omandanud Saksamaal ja end tiendanud Soomes, Rootsis ja Taanis. Vahemrkusena vib elda, et Raeksonite peres kuuenda lapsena ja isu misa aidamehe pojana 1874. aastal sndinud August oli samuti metsamees, kes ttas philiselt Ltis [2, 3].
Alghariduse omandas Harry Stegmann Varangu algkoolis, seejrel ppis Tartu poeglaste reaalgmnaasiumis (19241930). 13. septembril 1930 immatrikuleeriti ta T pllumajandusteaduskonna metsaosakonna lipilaseks. Seal liitus ta Eesti lipilaste seltsiga.
Harry Stegmann sooritas 1935. aasta algul viimased eksamid ja lpetas nnda metsaosakonna teoreetilise kursuse. 15. mail mrati ta likooli zooloogiakabineti assistendi kohusetitjaks. Assistendina ttades titis ta 1935. ja 1937. aasta suvel lhikest aega ka kabineti juhataja kohustusi.
1937. aastal vttis Harry Stegmann endale uue nime. Tartu linna perekonnaameti otsusega 10.12.1937 mrati Harry Ewald Konrad Stegmanni uueks perekonnanimeks Sandur ja 29.12.1937 otsusega eesnimeks Harjo [7].
Harjo Sandur tundis suuremat huvi taimeriigi kui metsanduse vastu. Tema edasise arengutee mras tutvus professor Teodor Lippmaaga, kellele ta lisaks kohustuslikule ldisele botaanikaeksamile sooritas 1931. aastal edukalt valikaineks vetud taimede morfoloogia ja sstemaatika eksami. lipilasajal (19341935) ttas ta mnda aega ka botaanikaaias [11].
Harjo Sandurit iseloomustas tema ema venna August Rae (Raekson) poeg Tarmo mullu detsembris kui hingelist ja vga pehme iseloomuga meest, keda huvitasid aiandus ja taimed.

Harjo Sandur esimese teadusstipendiaadina Taanis. Prast seda kui T botaanikaaia petatud aednik Jaan Port 1937. aastal tlt lahkus, kuulutati vabanenud koha titmiseks vlja mitu konkurssi, kuid need nurjusid. Lippmaa esitas 11. oktoobril 1937 likooli matemaatika-loodusteaduskonna dekaanile ettepaneku hakata petatud aednikku ise koolitama. See pe pidi koosnema kahest osast: ks aasta pinguid kodumaal ja kaks aastat mnes vlismaa botaanikaaias vlisstipendiumi toetusel.
Sobivaks peeti Kopenhaageni likooli botaanikaaeda: see oli paraja suurusega, eeskujulikult korraldatud ja kliimaoludelt lhedane. Selle juhataja professor Knud Jesseniga saavutati pealegi kokkulepe, et likooli stipendiaat praktiseerib seal aednikuabilisena. Sobivaim kandidaat Lippmaa arvates oli Sandur [11].
Tartu likooli valitsuse 15. oktoobri 1937. a. otsusega mrati Sandur 1. oktoobrist 1937 kuni 31. mrtsini 1938 kodumaiseks teadusstipendiaadiks, mille jooksul pidi ta Lippmaa juhendusel tutvuma kasvuhoonetaimedega.
Kodumaise stipendiumiaja sisse mahtus likooli metsaosakonna lpetamine. Harjo Sandur palus 22. novembril 1937 pllumajandusteaduskonnal kinnitada likooli vormikohaseks lpetamiseks vajaliku diplomit teema: Paju bioloogia, kasvatamine ja majandamine (juhendaja prof. Andres Mathiesen). Selle t eduka kaitsmise jrel oli Sandurist likooli valitsuse 1. aprilli 1938. aasta otsusega saanud petatud metsateadlane.
Vlisstipendiaadina tiendas Sandur teadmisi Kopenhaagenis 1. aprillist 1938 kuni 1. jaanuarini 1940. Esmalt tutvus ta sealsete parkide ja oma tkohaga, tegelik t algas aprilli teisel poolel. Tema juhendajaks ja suunajaks sai kuulus botaanik ja kvaternaarigeoloog Knud Jessen (18841971), kes 1931. aastast oli ttanud Kopenhaageni likooli botaanikaprofessori ja sealse botaanikaaia juhatajana.
Esialgu oli Sanduril probleeme keelega, kuid 1939. aasta kevadeks oli ta taani keele hsti omandanud. Botaanikaaias tegi Sandur kiki ettetulevaid tid ning hakkas 1939. aastal kuulama loenguid Kopenhaageni likoolis ning sealses krgemas pllumajandus- ja aianduskoolis.
Oma aruandes on ta nimetanud botaaniku ja fsioloogi professor Johannes Boye Pederseni taimede mramise, Jesseni iebioloogia, dotsent Paludani ilutaimede ja nende kasvatamise kursust ja professor Jrgenseni privuse ja tstoloogia erikursusi. Jessenilt Lippmaale lhetatud kirjades on rhutatud stipendiaadi erakordset teaduslikku huvi ja avaldatud veendumust, et ta suudab tita kohustusi talle Tartus loodud tkohal.

Sanduri diplomit hlmas pajuliikide kasvatamis- ja kasutamisvimalusi [14]. T esimeses osas on vaatluse all pajuliikide bioloogilised omadused ja kasv ning pajude levik ja liigitunnused. On toodud Raadi pargi kui uuritavate pajude kasvukoha ksikasjalik kirjeldus.
Seejrel on antud levaade pajulehtede sgisesest vrvusest, ite asetusest ja ehitusest ning itsemise iserasustest 1937. aasta kevadel. Analsitakse pajuseemnete arengut ja omadusi ning seemnete idanevust.
Bioloogilistest ksimustest on ksitletud ennekike pajude paljundamist pistikutest, eriti aga mnede liikide juurekava arenemist veekultuuris. Juurdumisprobleemi krval on jlgitud Raadil fenoloogilisi muutusi, nagu lehtede puhkemine, itsemisaeg jne. Juurdumise astmeid iseloomustavad paljud t juurde kivad fotod, mis on hsti ja selgelt pildistatud.
Mathieseni andmeil oli vaatluste phiobjektiks vetud tollal Eestis teada olevast 17 pajuliigist 15. Nende krval on ksitletud ka Mathieseni Viinist toodud pajude kultuurliike, need vrisid meie oludes thelepanu kasvuomaduste ja vastupidavuse poolest. Analsitakse keskkonna ja temperatuuri mju paju juurte algarengule ning antakse levaade pajukultuuride kahjuritest ja haigustest.
Teises osas ksitletakse pajude kultiveerimisvtteid ja kasutusvimalusi ning meil leiduvaid pajukultuure. Uurimus valmis mrtsis 1938 ning publitseeriti juba uutes oludes, kus Eesti riik oli kaotanud oma iseseisvuse. Selle vastutav toimetaja ja korrektor oli T ppejud ja dendroloogiast huvitunud metsamees Artur Hansen.

Sanduri viimased eluaastad. Tartusse naasis Sandur 3. detsembril 1939. aastal. Juba 27. novembril oli ta Tartu likooli rektori otsusega mratud petatud aednikuks 1. jaanuarist 1940 kuni 31. detsembrini 1944 likooli 180-kroonise kuupalgaga. Uutes poliitilistes oludes nimetati seda ametikohta 10. novembrist 1940 botaanikakateedri assistendi kohaks.
21. aprillil 1941 esitas Lippmaa oma suurt tkoormust esile tuues likooli haldusprorektorile taotluse luua botaanikaaia juhataja abi koht. Selle oleks pidanud saama Sandur. likooli koosseisud ei ninud niisugust vimalust ette, kuid siiski nnestus ENSV hariduse rahvakomissariaadilt saada erandina luba luua petatud aedniku ametikoht, htlasi tuli tita botaanikaaia juhataja asetitja kohuseid.
Sanduri teenistusleht sellel ametikohal algas 1. mail 1941. petatud aedniku ja aiat korraldajana ttas Sandur ka sja-aastail, saades prast Lippmaa traagilist hukkumist 1943. aasta jaanuaris botaanikaaia sisuliseks juhiks [11].
Kodumaalt pgenes Sandur 1944. aastal, sattus esialgu tollasesse Tehhoslovakkiasse, hiljem Saksamaale. On teada, et ta elas Baieri liidumaa vikelinnas Memmingenis ning prast Saksamaa kapitulatsiooni Ameerika tsoonis Baieris. Pgenikelaagrite ajast Saksamaal (1945 1949) on tema kohta vhe teateid. Sealsete Eesti metsateadlaste tegevuses ta aktiivselt ei osalenud.
1949. aasta sgisel algas paljude teiste eestlastega merereis Austraaliasse, suure, 552 jalga ehk 168 m pika Norra aurikuga Skaugum. Kuid Sandur kadus Austraaliasse judvalt laevalt 29. novembril. Viimati nhti teda 28. novembri htul kell 23. Ajalehes teatati, et Sandur oli olnud kurvameelne. Ent teda viimati ninud kaasreisijad, nende hulgas eestlane Verner Kompus, ei mrganud midagi kahtlast. Kaasreisijatel jigi teadmata, mis oli kige selle taga, et ta otsustas oma elu niiviisi lpetada. Sanduri surnukeha leiti rannale uhutuna, aga tema matmiskoht on teadmata.
Kuna koos surnukehaga leiti ka tema isiklikud ja tulevase tkohaga seotud dokumendid, ootas teda videtavalt Canberras thtis tkoht [1, 12,15]. Vimalik, et see oli seotud teenistusega Canberra parkide ja aedade direktori (19441958), metsateadlase Lindsay Dixon Pryori (19151998) alluvuses. Tema eestvttel hakati 1945. aastal Canberras rajama riiklikku botaanikaaeda, kuhu esimesed puud tamm ja eukalpt istutati 12. septembril 1949 [9].

1. B. T. [Bernhard Tuiskvere] 1950. Eesti metsateadlaste mstiline kadumine merel. Eesti Metsamees Eksiilis 4: 19.
2. Halliste meetrikaraamat 1.527, kaader 78. www.ra.ee/dgs/explorer.php.
3. Halliste personaalraamat 1.547, lk. 198. www.ra.ee/dgs/explorer.php.
4. Helme koguduse saksa pihtkonna personaalraamat 1.567, lk. 270. http://www.ra.ee/dgs/explorer.php
5. Helme saksa pihtkonna meetrikaraamat 1.388, kaader 45. http://www.ra.ee/dgs/explorer.php.
6. Kapp, Viktor 1995. Legendaarne Varangu metsalem. Eesti Mets 6 (33): 1618.
7. Koeru koguduse snnimeetrika 1.198132. www.ra.ee/dgs/explorer.php.
8. L. Stegmanni mitmekordsed juubelid. 1934. Eesti Mets 7 (15): 255.
9. Lindsay Dixon Pryor (19151998). www.anbg.gov.au/biography/pryor.lindsay.html.
10. Margus, Malev 1995. Eesti metsalemate saatusest. Eesti metsalemate hing, TallinnTartu.
11. Meikar, Toivo; Sander, Heldur 2000. Tartu likooli Botaanikaaia petatud aednikud (19191944). Dendroloogilised uurimused Eestis II. Tallinn: 197218.
12. Nukogude Eestist. 1950. Eesti Metsamees Eksiilis 4, 20.
13. Reegla, P. [Eilart, Jaan] 1994. Koitjrvelt Krivasooni. Eesti Snumid, 29. juuli.
14. Sandur, Harjo 1940. Paju bioloogiast ja kasvatamisest. Tartu likooli metsaosakonna toimetused 31.
15. Vester, Edgar 1950. Kiri Austraaliast 2471/1950. Eesti Metsamees Eksiilis, 4: 2425.
16. ispuu, Leo. 1999. Kditamine Eestist Venemaale 5. Mrtsikditamine 1949. 2 osa. Tallinn. www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_5.pdf.

Heldur Sander (1946), Mati Laane (1946) ja Toivo Meikar (1947) on uurinud Eesti metsanduse ja bioloogia ajalugu ning sel teemal ka rohkesti kirjutanud.

Harjo Sanduri, aastani 1937 Harry Ewald Konrad Stegmann, pritolu. Tema emal Alma Johanna Raeksonil oli kaheksa de-venda, kellest siinses sugupuus on nidatud kaks metsandusega tegelnud venda



Heldur Sander, Mati Laane, Toivo Meikar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012