Eesti Looduse fotov�istlus
2011/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
snumid EL 2011/02
Palju kannatanud Haiti uhkus

Kui Haitist kneldi jaanuaris taas vga palju, siis esmajoones oli phjuseks mullu 12. jaanuaril aset leidnud katastroofiline maavrin ja selle tagajrjed niigi vaesel ja keerulisest ajaloost rsitud maal. Looduskaitseorganisatsioon Conservation International (CI) raporteeris 11. jaanuaril millestki hoopis rmustavamast, mis annab haitilastele telise phjuse oma riigi le uhkust tunda: teadlastel nnestus taasavastada lausa kuus endeemset kahepaikseliiki, keda polnud keegi ligi kaks aastakmmet ninud.
CI ja IUCN-i amfiibiuurijate rhma hisekspeditsioon lks zooloogi ja loodusfotograafi Robin Moorei juhatusel ennekike otsima juba veerand sajandit kadunud Sellei mgede krnkonnaliiki Eleutherodactylus glanduliferoides ning hindama Haiti lejnud 48 plise amfiibiliigi seisundit. Mainitud haruldus ji kll leidmata, see-eest vivad teadlased rmsalt kinnitada, et ehkki nii Edela-Haiti Hottei kui ka Kagu-Haiti Sellei mgede loodus tundub rmiselt rsituna, suudab seal hulk liike ikka veel toime tulla.
Haiti plismetsast on alles vaid kaks protsenti ja seda vib nimetada riigi tohutu loodusvrtuse viimaseks varalaekaks. Hottei mestikku on peetud maailma suurima kaitsevrtusega aladest thtsuselt kolmandaks, kuna seal on kodu koguni 15 endeemsel kahepaikseliigil. Paraku on metsade rvraie hvitanud ka suure osa mitte ainult loodusele ja haruldastele liikidele, vaid ka inimesele eluthtsatest magevee kossteemidest.
Enamasti on levinud arvamus, et Haiti loodusega on lood lootusetult halvad ja psta pole seal enam midagi, ent CI ekspeditsioon suutis lisada suuresti lootust. Kaheksa Luna-Haitil veedetud peva jooksul leiti 49 liigist les koguni 25, nende seas kuus liigirohke ronikrnkonna Eleutherodactylus perekonna liiki, keda polnud kohatud juba 1991. aastast.
Samas on tlematagi selge, kui oluline on veel silinud loodusoaase alles hoida ja vimaluse korral taastada. Kindlasti on siin vaja leilmset abi. Moorei snul pole konnade elupaikade kaitse olulisust Haitil kuigivrd mistetud; ei taibata, et kui pole eluvimalust neile, kaovad peagi ka inimestele vajalikud elutingimused, ei jtku enam vett ega toitu. Me nimetame kahepaikseid meie planeedi tervise baromeeterliikideks, tleb Moore. Nad on kui kanaarilinnud sekaevureile.



CI/Loodusajakiri
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012