Eesti Looduse fotov�istlus
05/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
reisikiri EL 05/2003
Punaste puude rannikul

Metsa all hmar ning valitseb uskumatu vaikus. Maapind on kaetud tiheda erkrohelise snajalavaibaga, mis pakub sravat tausta puude punakaspruunidele sihvakatele tvedele, tundudes silmale kindlusemrina. Njatun vastu hiiglasuurte pehmete soomustega kaetud tve, ajan pea kuklasse ja pan pilguga tabada latva. Mind tabab peapritus, sest tved suunduvad Oleviste kiriku torniga vrreldavasse krgusesse. Olen maailma krgeimate puude rannikusekvoiade kuningriigis.

Juhututvusest suurte puudeni. Satume abikaasaga Phja-Californiasse tnu juhuslikule lennukitutvusele maailmarndur Markiga, kes tuli paariks ndalaks Eestit avastama. Jalutades temaga Vaprame-Travere loodusrajal, seisatas Mark hel hetkel auvrses eas puu ees ning tles mtlikult: Ja see on siis teie Suur Puu.

USA-sse naasnuna saatis Mark meile kingituseks rannikusekvoiade raamatu, millest sai alguse kiire ja ge armumine. Kaks kuud hiljem maabume San Franciscos, kus uus sber meid lennujaamas ootab. Mark on vtnud tlt mitu vaba peva, et sidutada meid San Franciscost Humboldti maakonnas asuvasse Ferndalei, s.o. 500 kilomeetrit phja poole. Juba esimene peatuspaik Marin Headlandsi hostell keset samanimelist kaitseala tekitab peas paraja segaduse. Kas selline ongi siis Ameerika?

Marin Headlands algab Kuldvrava sillast ja on tiesti inimthi. Piirkond oli kaua aega sjave valduses ning ka hostell ei ole midagi muud kui 1907. aastal ehitatud ohvitseride majakesed, milles on silinud algne sisustus. Registraator pab meid kuhugi oma asukohaskaalas paigutada, mratledes meid lpuks eurooplastena.

Pikeseloojangu veedame mne minuti tee kaugusel Rodeo Beachil, mille laguunil kohtame esimest korda ht elegantset, siin kandis tavalist lindu: valget haigrut. Peale lindude on rannas ka lainelauasitjad, kes end laineharjale pavad lkata. Nad ei tundu hoolivat sellest, et just eelmisel peval rndas ht neist ha

Jrgmisel hommikul asume mda kiirakralist rannikut teele phja poole, kuid prdume mne tunni prast kiirteele. Phjuseks on Phja-Californias litavaline ilmastikunhtus udu. Kiirtee on oivaline: seal on eraldi rada, millel vib sita auto, kus on vhemalt kaks reisijat. Tee res vib lugeda ka mrkust: koer ei ole kaassitja! Politseid neme rmiselt harva ning enam kui kord torkab silma autos klkuv radaridetektor, mis on osariigis seadusega lubatud. California teedega on seotud veel ks iserasus: paljud neist asuvad varingu-, leujutus- vi maalihkepiirkonnas ning mitu korda seisame teetammil, mis lpeb otsekui rarebitult ookeani- vi jekaldal.

Kui San Francisco poolses teeligus on valdav viinamarjaistandustega palistatud lai viierealine kiirtee, siis Humboldti maakonnas on sellest alles vaid mdasidukohtadega herealine. Lahutamatud kaaslased on tee res postidel kluvad suured rvelliku vlimusega kalkunkondorid, kes aeg-ajalt tee poole sstavad.

ksikud suured sekvoiad kasvavad suisa kiirtee res alates Garbervillest, mis on tuntud ka jeti salaprase sugulase bigfooti kodupiirkonnana. Siin kandis asub katedraalitunnet tekitav hiiglaste aven (ingl. Avenue of Giants). likitsas asfalttee lookleb kmnete kilomeetrite pikkuselt lbi Humboldt Redwoodsi pargi, kus kasvab kmmekond le 110-meetrist rannikusekvoiat; kokku on selliseid puid teada 16.

htlasi on Garbervillei mbruskond tuntud kanepikasvatajate poolest: kui suurem osa kalifornialastest hletas marihuaana legaliseerimise poolt meditsiinilistel eesmrkidel, siis Humboldti maakond hletas vastu. Phjus on lihtne: ebaseaduslik ri on tulusam. he taime vrtuseks annavad eri allikad keskmiselt 5000 dollarit ning et metsade vahele peidetud plde on palju, juavad agendid tegeleda vaid tuhandetaimeliste ja veel suuremate istandustega. Mark hoiatab meid siinsetes mgedes ringihulkumise eest, sest tenosus kellegi (relvastatud valvega) pllule sattuda on suur.


Idlliline Ferndale ja veider Mark ka see on Ameerika. Marki kodulinn Ferndale on imeprane 150-aastane viktoriaanlik linnake. Tuhande neljasaja elanikuga asum paikneb jeorus ning metsased knkad ulatuvad linna piirile, mistttu metsloomad on tiesti tavalised. Metskitsed varahommikuses eesaias vi hiiliv rebane htuhmaruses ei thenda siin kandis mitte marutaudi, vaid sbralikku kooseksisteerimist. Kohtume htuses linnas niteks pesukaruga, kui ta majatreppe mda nuusib, triibuline saba uhkelt psti, ise kavalalt meid piidlemas.

Ferndale on rmiselt turvaline paik. Viimane kriminaalne intsident oli neli aastat tagasi, kui autost varastati mobiiltelefon. Mark ei lukusta kunagi oma maja ust ning siin asub kolm kauplust, kus ei ole htki mjat. Niteks kohaliku vanaproua kauplus nimega Jackie Jett Jam kujutab endast vikest kki, kus riiulitel siltidega moosipurgid. Laual on leht, kuhu ostja saab mrkida, mida ostis, ning karbike raha tarvis.

Markiga kooselu svendab meis kahtlust, et tegu ei ole n.-. keskmise ameeriklasega: ta on likooliajast saati taimetoitlane, armastab kia paljajalu ning on pidanud maailmas ringi rnnates umbes 70 ametit. Praegu ttab ta linnavalitsuse alluvuses ametnikuna sekvoiapargis, kus lihtsamaid hooajatid teevad need, kes on kergelt millegagi seaduse vastu eksinud. California osariigis saab karistatu nimelt valida rahatrahvi ja hiskonnakasulike tde vahel.

Markil on pnev perekond: algharidusega ema on les kasvatanud kaheksa last; oma karjri lpetas ta Los Angeleses filmitstuses lepingute slmimise alal. Marki isa on tuntud metallikunstnik Hobart Brown, kes on asutanud esimese kunstigalerii Humboldti maakonnas ning algatanud he huvitava ettevtmise Ferndalei kineetilise skulptuuri vistluse. Marki vend Michael ja tema abikaasa elavad sajandivanuses majas, mida nad judu mda entusiastlikult restaureerivad. Neme esimest korda rannikusekvoiat kui ehitusmaterjali: linoleumi all on peidus imeprased poole meetri laiused prandalauad ning aknaalune lai tpind kgis on tegelikult vaid ks sekvoiaplank.


Ferndale asub Humboldti maakonnas, mis on pindalalt neljandik Eestit ning kus elanikke on veidi le 100 000. Seda ala asustasid peamiselt indiaanlased: California piirkonnas on teada 117 himu, kellel on oma keel ja kultuur.

1850. aastatel leiti piirkonnast kulda ning Eurekasse, osariigi praegusesse pealinna, hakkasid saabuma valgete hordid. Linnakesse ehitati kindlus, kus teenis hilisem kuulus kindral aga tollal thine lakkekrantsist leitnant, nagu mrgib Mark irooniliselt Ulysses Grant. Sjavgi mrvas suurema osa plisasukatest; lejnud asustati mber. Humboldti lahes asub imeilus asustamata saar, kus kik sealsed indiaanlased maha notiti. Saarel kasvavad mned krged puud ja kui nende otsas vahel valged haigrud kluvad, siis tlevad kohalikud selle kohta, et need on indiaanlaste hinged.

Kullapalavikuga samal ajal alustasid tegevust esimesed puidufirmad, kelle raskeimaks probleemiks osutus vljavedu. Algul veeti puitu vlja hrgadega; paarkmmend aastat hiljem sai alguse raudtee. Rannikusekvoiade puitu hakati kasutama majaehitusel ning paljud selleaegsete rikaste elamud San Franciscos olid ehitatud just sekvoiapuidust. Tnapeval annab Humboldti maakond ligi poole rannikusekvoiade saetstuse toodangust.

Humboldti laht on peaaegu laguuni mtu peenikeste maasrte tttu, mille vahele jb kitsuke kanal laevade tarvis. Piirkonda peetakse tsunamiohtlikuks: suur laine phiks linna silmapilkselt maa pealt, sest madalad luited ei kaitse randa piisavalt. Mlestustahvlil nimekirjaga lhikonnas saja aasta jooksul uppunud laevadest loen kokku poolsada alust.

Samoa poolsaarel asub unikaalne 150-aastastest barakkidest koosnev klake, mis kuulub puidufirmale ja kus elatakse ka praegu. Niisama vana on ka Samoa cookhouse, mis pakub sa tnini. Selle hes tiivas paikneb suureprane nitus omal ajal kasutusel olnud saetstusvarustusest ja vanadest fotodest. Niteks ripuvad lae all hiigelpikad saed, millega kaks meest umbes ndalaga suutsid vana sekvoia lbi saagida. On vlja arvutatud, et keskmisest rannikusekvoiast saab vlja ligata 600 000 lauda, millest saab ehitada 22 viietoalist maja.

Juba 1960. aastail sai selgeks, et kui puidutstus jtkab endises tempos, siis on rannikusekvoiade puit mnekmne aasta prast otsas. Nii algas keskkonnakaitsjate ja puidufirmade vahel sda, millega on kaasnenud ka ohvreid: 1998. a. sai langeva puu all surma ks rhmituse Earth First! aktivist. Praegu on veretu vitluse populaarseim vorm puul istumine (ingl. tree sits), s.t. inimesed peaaegu elavad puude otsas, et neid kaitsta.



nne Prl
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012