Eesti Looduse fotov�istlus
2011/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2011/02
Maastikukujundus ja kaevandamiskultuur

ELF-i loodushoid peaks senisest enam hlmama meie ala eluta looduse, alusphja ja pinnakatte kasutuse ja kaitsega seotud probleeme.

Arenenud majandusega maades on maavarade uuringud ja kaevandamise planeerimine riigiasutuste lesanne. Meie hukeses riigis on need jetud kaevandajate erafirmade kohustuseks ja allutatud omanike erahuvidele, kus esikohal on kasum, mitte loodushoid, sstlikkus ega maastikuhooldus.
Ndisaegse keskkonnatunnetuse ja sstva arengu seaduse jrgi peab ldriikliku maavarade strateegia eelistus olema alternatiivita nue: enne puutumatusse loodusse ja vee alla kaevandama minekut tuleb vljata jkvarud senistes karjrides, ka kruusakarjridega avatud paelasundis, ehituste alla planeeritud alade varud ja paekvikutel paiknevad phjaveepealsed varud.

Nukogudeaegsed rvtootmisreiimiga suurkarjrid Maardu, Harku, Vasalemma, Rummu, Kunda-Aru, Sse, Karinu, Kamariku, Rstla, Anelema jt. on korda tegemata. Sealne jkvaru tuleb sstlikkuse nuet silmas pidades ra kasutada enne lplikku rekultiveerimist.
Paljudes kruusakarjrides, niteks Neitlas, rinas, Hrglas, Pllil, Kkital jm., on paljandunud paene alusphjaline pealispind, kust saaks paasi kaevandada loodusesse uusi haavu tegemata. See eeldaks riiklikku kontrolli ja sstva arengu seaduse titmist, mida seni on tehtud vaid paberil. Vabaturumajandusel riiklike piiranguteta polegi eeldusi selle seaduse toimimiseks.
Kaevandamise kasumist on iglane maksta senisest mrksa suurem osa kohalikule elanikkonnale nn. maavara eripensionina tagasi, et hvitada kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamuutusi. Usaldust ei saa vita kohalike elanike huvisid arvestamata.
Esmaeelistus peaks olema maastikukujundus, kus kasuliku maavara kaevandamine oleks vahendi rollis. Aastakmneid keskkonda saastavaile hiigelkarjridele eelistab plisrahvas vikekarjre, mille kaevandamisperiood koos rekultiveerimisega ei kestaks le kmne aasta. Neid saab rajada ainult sinna, kuhu kohalik rahvas soovib.

Karjride vgivaldne rajamine kohalike elanike tahte vastaselt on arendajate ja riigivimu kuritegu rahva vastu. ks probleemide phjusi on vimukandjate sgavalt ebaiglane suhtumine ldrahvalikku maaomandisse. Kui eraomand on pha ja puutumatu, siis ldrahvalikku vara vrtustatakse uskumatult madalalt.
Valdav osa kohalikest elanikest on samas paigas elanud paljude plvkondade vltel. Eestlased on ks vanemaid paikse eluviisiga rahvaid Euroopas: tnu loopealsete olemasolule, kus sai alata esmane maaviljelus. Seetttu on eestlased kahtlemata plisrahvas omal maal, kelle kohta kehtib RO plisrahvaste iguste deklaratsioon, millele ka Eesti on 7. septembril 2007 alla kirjutanud. Selle alusel ei ole kaevandajate vgivaldne ekspansioon klamaadele elanikkonna nusolekuta seaduslik.
Ksime: kus on veenvad nited kaevandamise jrel kaunilt kujundatud vikeveekogudest, mis ilmestaksid klamaastikku ja veenaksid kohalikke, et ka nende kla lhedale tasub lasta rajada vike selgeveeline jrv? Kas on niteid, kus Eesti paevarude tarvitus poleks vastuseisu tekitav eesmrk, vaid maastikukujunduse vahend. Veenvaid niteid seni ei ole. Kll on korrastatud ja puhkemaastikuks kujundatud veekogusid, niteks paisjrved Pltsamaalt lunas Vike-Kamaril, Otep krgustikul Leigol, Plvas, Valgas jm.

Lhikese ajaga sobivasse kohta valmiv veekogu viks edaspidi olla kaevanduste rajamise eeltingimus. Just positiivsete nidete alusel saab kohalikke elanikke veenda, esitades kaevandamiskavadega samal ajal vikekarjri rekultiveerimisplaani, mis tuleks ellu viia vga piiratud thtaja jooksul (viis kuni kaheksa aastat).
Tulevase veekogu nlvad saaks kujundada hel ajal phjaveepealse kaevandamisega ja kogu veepinnast sgavamale jv maht vljataks kiirkaevandamisega hel kuival suvel, veetaset aastaid alandamata. Hoolikalt puhtaks tehtud phjaga ja korrastatud klgedega karjr titub seejrel ise sademerikkal aastaajal, kus loomulik phjaveetase taastub jlgi jtmata.
Sellised veekogud vivad olla suhteliselt vikesemahulised, et kogu veealune kaevandamine mahuks he kuivaperioodi sisse. Aga neid veekogusid vib samas luua arvukamalt. Kaevandataks ksnes loodushoidlike meetoditega enamjagu maaret varutaks phjavee pealispinnast krgemal , sstes inimeste elukeskkonda.
Kui kaevandust planeerides on htlasi peetud silmas puhkemajanduse sihte, aitavad kvikutele kujundatud veesilmad suuresti ilmestada paeplatoo tasast vheliigestatud reljeefi, muutes keskkonna mitmekesisemaks. Igas sellises kvikusvendis saab veepealses lbilikeosas kujundada terrassilise nidisseina, mis on paeriigile iseloomulik vaatamisvrsus ning erakordselt hinnaline vaatlusobjekt loodusteadlastele ja kivihuvilistele. Nii snnib iga paikkonna omalaadne smbol paesein.
Maastikukujunduses avanevad uued mitmekesisust suurendavad vimalused. Sihipraselt kujundatud veekogu naabruses oleva maa hind tuseb tunduvalt ja on ka turumajanduslikult kasumlik. Senised asjaomased soovitused trkisnas ja ettekanded nupidamistel on paraku nagu kurtidele krvadele kneldud.

Rein Einasto (1934) on geoloog, Paevana, ELF-i nukogu liige.



Rein Einasto
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012