Eesti Looduse fotov�istlus
2011/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2011/02
Vabatahtlikud looduse kaitsel

Tnavune aasta, ELF-i juubeliaasta, on htlasi Euroopa vabatahtlikkuse aasta. Vabatahtlikud on ELF-i tegevuses alati olnud olulisel kohal ning nende roll on aastatega ha kasvanud.

Eestimaa Looduse Fond on suure tenosusega Eestis enim vabatahtlikke kaasav keskkonnaorganisatsioon: ELF-i vabatahtlike vrgustikku kuulub ligi kolm tuhat inimest, kes on valmis loodushoiuts kaasa lma. Kes on need inimesed? Mis on vabatahtlik tegevus ja miks nad seda teevad?

Vabatahtlikku td tehakse omal tahtel, kohustuseta, saamata selle eest tasu. Vabatahtlikult saab tegutseda peaaegu igas valdkonnas: hariduses, sotsiaalvallas, meditsiinis, riigikaitses jne. Igahel on mistagi oma phjused, kuid peamine ajend on ilmselt hingelhedus: tehakse seda, mis kellelegi thtis.
Meilt on sageli ksitud, kes on vabatahtlikud. Vastata ei ole lihtne. Need on tavalised inimesed, noored ja vanad, mehed ja naised. Inimesed meie endi hulgast. Vi siiski mitte?
Kas me kik tepoolest hoolime loodusest, muretseme elukeskkonna prast ja soovime seda parandada, olles nus kulutama oma aega, midagi vastu saamata? Kas tepoolest ilma vastutasuta?
Vib-olla on rahulolu kordasaadetust, rm heateost, abivajaja siiras tnu, omandatud uued oskused ja kogemused vi toredad inimesed, kellega tuttavaks saadud, midagi enamat palgapeval pangakontole laekuvast? Sra silmades, huvi tehtava vastu, soov rohkem teada saada, hoolivus ja tahe aidata iseloomustavad vabatahtlikku kige paremini.
Eestis on vabatahtlik tegevus saanud ige hoo alles viimastel aastatel ning laieneb htesoodu. Uuringute jrgi on vabatahtlikuna tegutsenud veerand Eesti elanikkonnast. Tugeva riigi alus on tugev kodanikuhiskond. ks selle nitaja on osavtt hiskonda puudutavate probleemide lahendamisest.
Tugevat kodanikuhiskonda aitavad rajada ka vabatahtlikke kaasavad organisatsioonid, sh. ELF, kes arendab ha enam vabatahtlikku tegevust ning panustab selleks soodsa igusruumi loomisse, osaledes valdkondlike arengukavade ning igusnormide vljattamisel. ELF peab oluliseks, et vabatahtlikke oleks lihtne ja mugav kaasata, et vabatahtlikel oleks mnus tegutseda ning et tandjad mistaksid ja hindaksid seda tegevust.
ELF kuulub mitmesse rahvusvahelisse vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide vrgustikku ning osaleb Euroopa vabatahtliku teenistuse (European Volunteer Service ehk EVS) programmis. See annab ELF-i vabatahtlikele vimaluse osaleda kskik millise teise EVS vrgustikku kuuluva organisatsiooni ts peaaegu kikjal maailmas.

Vabatahtlikud on sageli pstjad. Ennekike on vabatahtlike abi hdavajalik pstevaldkonnas, tpsemalt looduskatastroofide tagajrgede krvaldamisel. Alates 2006. aasta naftareostusest Loode-Eesti rannikul on ELF tublisti pingutanud, et luua vabatahtlik pstemeeskond. Praegu kuulub sinna peaaegu 1500 inimest.
Vabatahtlik pstemeeskond on mudel, mida kasutatakse ka paljudes teistes Euroopa riikides. Peamiselt seetttu, et riigiametite vimalused on piiratud ning suurte ja pikaajaliste tagajrgedega nnetustega ei suuda riik ksi toime tulla. Sel juhul on abi ja toetus eriti tnuvrne.
ELF on mitme aasta jooksul koosts psteametiga koolitanud pstetdeks le 500 vabatahtliku. Erisugustel koolitustel on ksitletud rannikureostuse trjet, reostunud eluslooduse pstet, metsatulekahjude kustutamist ja vabatahtlike t korraldamist.
Koostatud on hulk ppematerjale, selle aasta jooksul valmib reostunud eluslooduse pste juhis Eesti, Soome ja Rootsi vabatahtlikele.
Just hiselt tegutsemine ning mitme Lnemere riigi samalaadsed tegevusmudelid on eduka tegutsemise vti: nii oskame vajaduse korral thusalt teisi riike aidata ning teised saavad ilma suuremate probleemideta meile appi tulla. Naftareostus ei tunne riigipiire.

ELF-i naftavabatahtlikud, nagu me neid kutsume, on lnud kaasa mitme reostuse trjes alates 2006. aasta Loode-Eesti naftareostusest, kus oli abiks le 300 vabatahtliku. Nad korjasid ekstreemsetes talvistes ilmaoludes rannikult naftajke ning ka hiljem kevadel jrelkoristuse ajal.
le kahe kuu hoolitseti Keila linnuhaiglas phendunult lindude eest, kes olid saanud kannatada nafta tttu. Vabatahtlike hoolivus nitab eeskuju ning kujundab hiskonna suhtumist loodusesse ja sellega hooletult mberkimisse.
2007. aasta kevadel sattus jkreostus Keila-Joa randadele, kus taas ELF-i vabatahtlikud aitasid seda kokku korjata. Tookord katsetati edukalt ka hiljuti kasutusele vetud SMS-teavitusssteemi, mis on postiloendist operatiivsem ning vimaldab vabatahtlikud kiirelt kokku kutsuda.
2008. aasta jaanuaris ilmusid Saaremaa lunarannikule Srve tippu naftaga mrdunud aulid. Koosts riikliku looduskaitsekeskuse, praeguse keskkonnaametiga, loodi nende pstmiseks linnuhaigla. Haigla tegutses kuu aega ning selle aja jooksul tegi seal td 50 vabatahtlikku, kes pstsid 32 auli, omandades seejuures vrtuslikke teadmisi.
Naftaga reostunud eluslooduse pstmine tekitab tnini vastakaid mtteid ka looduskaitsjate endi seas. Mne hinnangul ei ole lindude puhastamine ja elule aitamine loodus- ega liigikaitse seisukohast kuigi oluline, sest psta suudetakse niivrd vike osa mrdunud lindudest, et see ei mjuta liigi silimist kuigivrd. Ent tuleb pidada silmas asjaolu, et Lnemerel pesitseb ning talvitub ka haruldasi ja kaitsealuseid liike. Nende puhul on thtis iga pstetud isend.
Selleks, et osata aidata ohustatud liike, tulebki omandada teadmisi ja kogemusi mitmesuguste reostusjuhtumite kigus. Vitlusi on ajendanud ka lindude ellujmus psteoperatsiooni jrel. Ndseks on seda mrksa rohkem uuritud kui veel mned aastad tagasi ning saadud uusi andmeid.
Inglismaal tehtud rngastamisphine uuring [1] nitas lindude pstetde tulemuslikkust: rngastatud alkide kontrollrhma taasleidude kohta tuli teateid kuni 4596 peva jooksul prast vabastamist ning kuni 1280 km kauguselt. Kogemuste ja arenenud meetodite tttu muutuvad tulemused ha paremaks. Varasemate kehvade nitajate phjus oligi vhesed teadmised ja puudulikud ravivtted [2].

Vabatahtlikke pole kunagi liiga palju. Kuigi ELF-i naftavabatahtlike nimekirjas on aukartustratav hulk inimesi, nitavad kogemused, et nnetuste korral, kuid ka koolitustele jm. ritustele tuleb kohale suhteliselt vike osa. Imelikul kombel enamasti hed ja samad inimesed.
Loomulikult ei ole kohaletulek kohustus ning kindlasti ei vimalda elu- ega tkorraldus igal ajal osaleda, isegi kui vga tahaks. Kuid arvestades kohaletulnute vikest osakaalu, tuleks vabatahtlikke hulka vhemalt kahekordistada, et looduskatastroofi korral oleks kllaldaselt abistajaid.
Naftavabatahtlikud erinevad teistest vabatahtlikest: neid vajatakse vaid erandolukorras. Seega on nad suurema osa ajast ootel, mis vib teinekord motivatsiooni tugevasti kahandada.
Seetttu ongi ELF katsunud vimalust mda leida oma vabatahtlikele tegevust ka muul ajal: korraldatakse koolitusi, seminare, ppereise jm. ritusi. Nii suureneb htekuuluvustunne, htlasi saame nnda korrapraselt edastada infot ELF-i tegevuse kohta. Paljud lvad kaasa ka ELF-i muus tegevuses, niteks talgureisidel.
ELF-i vabatahtlikud on aidanud kustutada ka maastiku- ja metsaplenguid, niteks Elliste rabas 2007. aasta suvel ning Vihterpalus 2008. aasta kevadel.

Teeme ra!. ELF-i osalusel sai 2008. aastal teoks Eesti seni suurim vabatahtlikke haaranud ritus Teeme ra!. Ilusal maipeval tuli kokku 50 000 inimest, et hiselt Eesti prgist puhtaks teha. ELF-i lesanne oli koristuspeval muu hulgas korraldada tuhandete vabatahtlike tegevust.
Prast koristuspeva saime vabatahtlikelt nii palju positiivset tagasisidet, et sellest jtkus terveks aastaks. hist koristuspeva kirjeldati kui lpmata toredat koosveedetud laupeva ning emotsioone vrreldi laulupeo omadega. Kogu rahvas tegutses lg la krval korraga hise eesmrgi nimel ning tekkis tunne nagu laulva revolutsiooni ajal: koos oleme vimelised kigeks.
Ka 2010. aastal oli ELF ks Teeme ra! talgupeva korraldajatest. Seekord kutsuti les korraldama talgud oma kodukandi heaks. Kogu Eestis peeti le tuhande talgu: rehitseti, kaevati, saeti, koristati, vrviti, lammutati, ehitati, korrastati muinsusvrtusi, terviseradu, parke ja kaitsealasid. Hoolimata vihmasest ilmast li kaasa le 30 000 inimese.
Samasugune talgupev tuleb ka tnavu mais. Eesmrk on edendada vabatahtlikkust ja kodanikualgatust ning muuta meie hine elukeskkond paremaks.

ELF-i talgud. Teine suur valdkond, kus igahel on vimalus vabatahtlikult kaasa la, on looduskaitsetalgud ehk ELF-i talgureisid. 1990. aastate lpul alguse saanud ning alates 2000. aastast jrjepidevalt korraldatud talgureisid on kujunenud ELF-i kaubamrgiks. Nd saab igaks ELF-i kodulehel www.talgud.ee valida endale sobiva koha, aja ning meeleprase talgut, kus ked klge la. Talgureisidel osaleb kokku pool tuhat inimest aastas.
Talgute alus on vabatahtlike kaasamine looduskaitsetdesse vikestes rhmades, mneks pevaks kuni mneks ndalaks. Selline hist korraldus on vikeste erisustega levinud paljudes riikides, olles kige populaarsem USA-s, Austraalias ja Suurbritannias. Briti organisatsiooni BTCV tugi oli algusaastail oluline ka ELF-i talguprojekti kivitamisel.
Looduskaitsetalgute idee veti Eestis hsti vastu. Muidugi polnud tegemist tiesti uudse moodusega. Vastupidi, niteks lamminiidul on eestlased sajandeid heina teinud talgute korras. ksnes eesmrk, tvahendid ja heinategijad ise on aja jooksul mneti muutunud.
Mis on talgute siht? Kige sagedamini raiutakse vsa ja taastatakse prandkooslusi. Tihti on abiksi ulatatud heinateol vi karjaaia ehitusel, on hoitud korras matkaradu ning hooldatud kre ja harivesiliku elupaiku. Eestis jagub kllalt loodusalasid, kus eripra tttu lheb vaja just inimeste ktetd.
Mitmel pool vajab talguliste abi kre ehk juttselg-krnkonn. ELF-i talgulised on kaevanud ja hooldanud krele vajalikke madalaveelisi sigimistiike ning lhikonna rannaniite, puhastanud endist karjri ja niitnud heina niteks Luitemaal Piklas ja Viklas, Manilaiul ja Kumari laiul. Muidu inimestele suletud Kumari laiul on talguid koosts prandkoosluste kaitse hinguga peetud jrjepidevalt juba kmmekond aastat. Seetttu on seal kujunenud ks Eesti elujulisemaid kre asurkondi.
Viimasel kahel aastal oleme talgulistega taastanud sooservakooslusi Phja-Liivi sooveertel Sookuninga looduskaitsealal, kus talgutna tuleb ehitada tammid vanadele kuivenduskraavidele, et taastada soo. Phja-Liivimaa mrgaladel on asutud uurima ja otsima vimalusi, kuidas taastada soodes kooslused ja veereiim. Kraavitammi saab ehitada mitmel moel, kige sstlikum on see rajada raba vhelagunenud turbast. Turbatammid silivad sna hsti, sest ei sisalda puitosi, mis vivad mdanema minna. Selline tamm on tiesti looduslik tehismaterjale pole vaja rabasse vedada. Seire on nidanud, et talgutel ehitatud tammid on toiminud suurepraselt ning elanud le ka mullukevadise suurvee.
Sageli on talgud osa suuremast looduskaitseprojektist. Niteks 2008. aasta talgutega taastati Mnniku oja koloogilisi tingimusi.
Mdunud aastal korraldasime koosts Eesti loodushoiu keskusega talgud Alam-Pedja looduskaitsealal kalade (niteks haug, srg, sinas, linask, ahven, aga ka kaitsealune liik vingerjas) koelmukohtade taastamiseks. Vanajgede luhad on kudemiseks liolulised nii Peipsis kui ka Vrtsjrves elavatele latikatele.
Kaks rahvusvahelist talguliste rhma aitasid raiuda Emaje vanaje luhale peale tunginud vsa. Talgud olid osa loodushoiukeskuse LIFE+ projektist Happyfish, mille kigus eemaldatakse Emaje vanajgede otstest setteid, taastatakse ja hooldatakse kudealasid ning taasasustatakse tugjat.

Talgud kui tegus puhkus. ldsuse thelepanu plvivad talgud ei aita saavutada mitte ksnes looduskaitse eesmrke, vaid edendavad ka teadlikkust selles vallas. Alahinnata ei saa ka loodushariduse klge. ELF-i talgute juurde kib alati ka linnu- vi loodusretk, taastatava koosluse vi seal elava liigi tutvustus. Millegi heaks oma ktega ttades tekivad huvi ja ksimused ka kige looduskaugemal inimesel. Tuleb hoolt kanda, et need ksimused saaksid vastuse.
Talgud on hea vimalus puhata harjumusprasest erinevas keskkonnas ja ksiti teha midagi kasulikku, kas koos sbra vi perega vi hoopis ksinda. Kuna paljude t on istuvat laadi, hinnatakse vimalust teha kehalist td. Linlased vrtustavad viibimist vrskes hus ja looduses. Neid tunde ja veel enam pevi kipub elus paraku ha enam nappima. ksiti saavad talgulised kia kohtades, kuhu muidu ei satu. Meil on rahvusparke, niteks Karula, mis on paljude jaoks tiesti avastamata paik, rkimata viksematest kaitsealadest vi saartest-laidudest.
Nii mnigi peab thtsaimaks rmu oma ktetst. Kui tkorraldus on otstarbekas, letab talgurhma tjudlus nii talguliste endi kui ka vrustaja ootusi. Koos laabub kik kiiremini, lihtsamini ja lbusamalt. hiselt ttada on meile omane ning selles peitub vgi. Sageli leitakse talgutel ka uusi spru. Klg klje krval ttegemine liidab inimesi ning kaotab argipevast prit sotsiaalsed tkked. Mistagi ei lpe talgud reha vi labida kestpanekuga. Prast hingekosutavat rassimist vrskes hus maitseb sk iseranis hsti, vsinud keha turgutab saun, jtkatakse t juures alanud keskustelu ning jagatakse emotsioone.

1. Bradford, Jean 2009. SDST Report INF. 2.
2. Sharp, Brian 1996. Post-release survival of oiled, cleaned seabirds in North America. Ibis 138: 222−228.

Agni Kaldma (1970) on ELF-i naftaprojekti juht ja vabatahtlike koordinaator, vabatahtliku tegevuse arenduskeskuse nukoja liige.
Tarmo Tr (1977) on ELF-i talgute projektijuht, Teeme ra! talgupeva korraldaja.



AGNI KALDMA, TARMO TR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012