Eesti Looduse fotov�istlus
2011/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2011/02
Majandus vajab muutusi

Maailma majanduse kasv on liialt tugevalt seotud inimkonna koloogilise jalajlje suurenemisega.

Pisut le poolesaja aastaga kosus maailma SKT peaaegu viis korda, kusjuures inimkonna jalajlg vimendus kolmekordseks.

Maailmamajandust vedavate Phja-Ameerika ning Euroopa tstusriikide, Jaapani, Uus-Meremaa ja Austraalia koloogiline jalajlg on kasvanud sama kiirelt, nagu on arenenud nende riikide majandus. 2007. aastal letasid nende piirkondade elaniku kohta mdetud jalajlje indeksid vhemalt kaks korda terve planeedi elanikkonna vastavat nitajat. Tuleb tdeda, et majanduse areng ja lhikmnendite tehnoloogiline revolutsioon ei ole suutnud haakida majanduskasvu lahti jalajlje kasvust. Pigem vastupidi, planeedi eluslooduse kandevime kahaneb endiselt kiires tempos. Kui aastal 1961 oli Maal iga inimese vajaduste rahuldamiseks 3,7 globaalset hektarit bioproduktiivset ala, siis 2007. aastal tuli elanikel rahulduda keskmiselt 1,8 globaalhektariga. Kogu planeedil on alates 1970. aastatest selgroogsete liikide populatsioonid kahanenud peaaegu kolmandiku vrra.

OECD snul tuleks maailma majanduse areng lahutada jalajljesltuvusest. Jtkusuutliku toimimise eeldusena tuleb majandus leilmses mtmes mber struktureerida, tagamaks kogu planeedi inimeste elementaarsete vajaduste rahuldamist. Praegu kimbutab nlg rohkem kui kunagi varem: iga seitsmes inimene kannatab toidupuuduse kes. Arengukoost hendused nimetavad phjusena stagneerunud pllumajandust, mille globaalsed hoovad on seatud toitma jukamaid riike.
Ehkki Eesti on majanduslikus mttes leminekumaa ja siinne elatustase pigem madal, on elaniku kohta arvestatud jalajlje suurus samas liigas jukate arenenud riikidega. Olles jalajlje edetabelis mrkimisvrsel 7. kohal, toodetakse Eestis laiemale hiskonnale liiga vhe hvesid. Niteks kasvab praegu Eestis ligi 5% lastest vaesuses. Sellise ressursitarbe ebaefektiivsuse phjusi ei peaks otsima mitte ainult keskkonnakaitsjad, vaid diskussiooni tuleb kaasata terve hiskond.
Seevastu eluslooduse kandevimelt elaniku kohta asub Eesti maailmas soodsal 14. kohal. Seda trumpkaarti tuleb ppida tundma, et seda enda kasuks prates saaks hvedest osa kogu hiskond.



Agur Paesld
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012