Eesti Looduse fotov�istlus
2011/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2011/02
ELF ja suurkiskjad

1990. aastate lpus hakkas Eestis laiemalt svenema arusaam, et suurkiskjad on meie kossteemis olulised ja vajavad senisest suuremat thelepanu. Seda ajendas peamiselt Eesti seostumine Euroopaga: oldi hinetud mitme rahvusvahelise looduskaitselepinguga ning nukogudeaegne mtteviis hakkas vahetuma euroopaliku vastu. ELF oli toona ks innukam vabahendus, kes kasutas avanenud vlisabiprogramme Eesti looduskaitse heaks ra.

Aastatel 19972000 oli ELF-il Robert Oetjeniga eesotsas juhtroll suures Taani projektis Rahvusvaheliselt thtsate liikide ja elupaikade inventuur Eestis, mille eesmrk oli valmistada Eesti looduskaitset ette euroliidu jaoks. Inventeeriti EL loodus- ja linnudirektiiviga kaitstavaid kooslusi ja liike, sealhulgas suurkiskjaid. Projekti raames hakati Harri Valdmanni juhatusel koostama Eesti suurkiskjate kaitsekorralduskava.

Esimene otseselt suurkiskjaid ksitlev projekt kandis pealkirja Hundi hoiu plaanimine Eesti-Lti piiri mbruses (Conservation Planning of Wolves in the EstonianLatvian Cross-border Region), ELF viis selle tide koos Lti looduse fondiga aastatel 19992000. Projekti siht oli tutvustada hunti ldsusele ja hinnata huntide (ja ilveste) rnde mra le riigipiiride nii Eesti ja Lti vahel kui ka Venemaa suunal. Tollal oli nii jahimeeste kui ka jahindusametnike seas laialt levinud arusaam, et naaberriikidest, eriti just Venemaalt le Peipsi jrve rndab meile alatasa rohkesti hunte, mistttu vime neid piiramatult kttida, ilma et see asurkonda ohustaks. Projekti raames koolitas Nikolai Laanetu piirivalvureid vaatlema riigipiiri letavate loomade jlgi. Oletus huntide hulgalise sissernde kohta lkati mber: piirivalvurite vaatlused nitasid, et enamik Eestisse tulnud hunte ja ilveseid lks ka tagasi, seega oli enamasti tegemist isendite vi karjadega, kelle valdusala hlmas mlema riigi maid. Hilisemad hundi ja ilvese demograafilised uuringud on kinnitanud, et riigist riiki kll rnnatakse, kuid arvukus Eestis sltub ikka siin sndinud, mitte sissernnanud loomade hulgast.

Aastad 20002002 olid suurkiskjate kaitsekorralduse arengus murrangulised. 2000. aastal loodi Euroopa suurkiskjate hoiu algatusrhma (LCIE: Large Carnivore Initiative for Europe: http://www.lcie.org) raames piirkondlik ksus Balti suurkiskjate hoiu algatusrhm (BLCI: Baltic Large Carnivore Initiative). Sellest sai alguse tihedam koost suurkiskjate uuringute ja kaitsekorralduse vallas Balti riikide vahel ning Balti riikide ja muu Euroopa vahel. ELF Robert Oetjeniga eesotsas oli toona ks peamisi selle koost arendajaid.
2001. aastal valmis ELF-i ke all Euroopa Nukogu tellitud phjalik levaade suurkiskjate olukorrast Balti riikides ja BLCI tegevuskava aastateks 20012005 (tielikku levaadet vib lugeda LCIE kodulehelt: www.lcie.org/Docs/Regions/Baltic/COE Status of LCs in the Baltic 2001.pdf).
Samal aastal valmis suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava, mida aasta hiljem hakati usinalt ellu viima. Tegevuse vttis enda hoolde keskkonnaministeerium, mille juurde loodi suurkiskjate koordinaatori ametikoht ning suurkiskjate kaitse- ja kasutuse korraldamise trhm. Sellest ajast peale on suurkiskjate kaitse ja kasutus olnud riigile thtis tegevus, mistttu pole vabahendustel olnud tarvidust selle valdkonnaga enam nnda agaralt tegeleda.
2003.2005. aastal viidi ellu BLCI ning Norra, Eesti, Lti, Leedu ja Poola hine uurimisprojekt Suurkiskjad phja maastikel: erialadevaheline ksitlus nende piirkondlikust kaitsest (Large carnivores in northern landscapes: an interdisciplinary approach to their regional conservation), mida rahastas Norra teadusfond. Tegevusvald oli lai: inimese ja suurkiskjate suhted, asurkondade seisund ja koloogia. Peale ELF-i osalesid Eestist keskkonnaministeerium, Tartu likool ja Eesti maalikool. ELF-i roll oli tutvustada projekti kiku ja tulemusi meedias ning hinnata suurkiskjate kahjustusi. Sellest projektist on saanud alguse mitu senini vldanud tegevust, niteks suurkiskjate kahjustuste seire ja suurkiskjate raadiotelemeetrilised uuringud.

Lhitulevikus on ELF-il plaanis osaleda ilvese Balti asurkonna kaitse projektis. Nimelt ritab maailma looduse fondi Poola osakond (WWF Poland) taastada ilvese elujulist asurkonda Kirde-Poolas, viies sinna elama peamiselt Eestist ptud isendeid. Eesti ilveseasurkond on piisavalt tugev: selle suurust hinnatakse praegu umbas 800 isendile ning korraprane kttimine ei ole tema seisundit halvendanud. Seetttu ei kahjusta asurkonda see, kui plaani kohaselt asustatakse siit mne aasta jooksul Poolasse mber paarkmmend looma. Pealegi on Eesti ilveseasurkond tegelikult osa Balti asurkonnast (hlmab ka Ltit, Leedut ja Valgevenet ning osa Venemaast, Ukrainast ja Poolast), mille kaitset peakski korraldama tervikuna, koosts teiste riikidega.

Peep Mnnil (1965) on zooloog, keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja. Suurkiskjate kaitsekorralduse, seire ja uuringutega tegelnud aastast 1998.



Peep Mnnil
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012