Eesti Looduse fotov�istlus
2011/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 2011/02
Keskkonnahoidlik pllumajandus tasub ra

Oled juba aastaid tegelenud pllumajanduse ja keskkonna vastasmjudega. Kas pllumajandus on keskkonnavaenulik tegevus?

Pllumajandus on testi kohutavalt keskkonnavaenulik majandusharu, vib-olla isegi hullem kui tstus. Keskkonnaprobleeme phjustab ju peaasjalikult see, kui inimene vtab looduselt maa ra. Ja pllumajandus vtab vib-olla rohkem kui kik teised majandusharud kokku: meie planeedi maismaast le kolmandiku on pllumajanduslik maa. Seega viks pllumajanduse kohe ra keelata ja talunikud vangi panna, ainult et enne peaksime ppima ilma smata elama.
Tsi, erinevalt tiesti tehislikust maakasutusest nagu linnas, on pllud siiski osalt ka loodusega harmoonias, kandes mningast elurikkust. Kuid looduslikult oleksid pldude asemel siiski mrksa liigirikkamad metsad ja mrgalad. Kitsede ja rebaste krval viks seal kohata ka niteks tarvaid, piisoneid ja mammuteid.

Pllumehed pole kll mammuteid vlja suretanud. Pllumees oleks mammuti kodustanud.

Allakik on toimunud jrk-jrgult. Alguses peamiselt ktiti, aga ajapikku tuli ulukitega lihtsalt kitsas ktte, nii ei jnud muud le kui metsad pldudeks raadata. Sa on mistagi vaja, kuid ikkagi peame meeles pidama, et pllumajandus phjustab kokatastroofi.

Tohoh!

Muidugi. Niteks kliimamuutusi tekitab inimene eelkige just pllumajandusega: masinate fossiilktused, muldade oksdeerumine, loomade khugaasid. Aafrikas pigistatakse praegu pldudest viimast vlja, aga selle tagajrjel muutuvad pllud soolakrbedeks ja viljatuteks soodeks ning nljased inimesed peavad hlvama ha uusi loodusalasid.

Tundub, et Eestis on selle poolest veel rahulik.

Jah, meil on mitmes mttes vedanud. Esiteks on meil he inimese kohta vga palju maad ja seetttu on alles ka ehedat loodust, nii et pllumajandus isegi ilmestab maastikupilti, ilma et phjustaks niteks liikide hulgivljasuremist. Teiseks, meie kliima ja loodus soosib muldade psimist isegi suure harimiskoormuse all, vga karmi krbestumise ohtu meil nneks ei ole.

Nii et Eesti pllumajanduse patuks jb vaid kliimamuutus?

Kes seda kliimamuutuse asja nii tpselt teab. Kes tleb, et teab, see blufib; me ei tea tegelikult suurt tuhkagi. Aga kindel on see, et pllumajandus phjustab kolossaalset kasvuhoonegaaside heidet. Kas see kliimat soojendab, kllap see veel selgub, kuid seni viks katsuda heidet ikkagi vhendada.

Eesti on vike, meie vast Maa kliimat ei mjuta?

Kik on viksed. Me vime mtteliselt ka USA jagada vikesteks kladeks. Kes siis planeedi eest vastutab? Aga kui rkida kitsamalt Eesti looduse probleemidest, siis pllumajandus on peamine veekogude reostaja.

Kas peamine veereostus ei tulegi siis reoveetorudest?

Asulate ja tstusettevtete heitvesi annab veekogude inimtekkelisest fosforikoormusest veidi alla poole, lmmastikukoormusest isegi vaid alla kmnendiku. Enamik veesaastet tuleb testi pllumajandusest, peamiselt hajureostusena, nii et me oma silmaga seda sdiolevat toruotsa ei negi.

Kust sa siis tead?

See on hea ksimus! Daniel Mourad, ks Hollandi teadusametnik, oli doktorantuuris Eestis ja tutvustas mulle aastal 2001 toona vga krgtehnoloogilist geoinfomudelit, mis arvutas varasematest mudelitest tundvalt tpsemalt vlja jkke suubuvate eri reostusallikate osakaalu. Mudelarvutused nitasidki, et Eesti asulate ja tstusettevtete reoveepuhastite kordategemine ei tee meie veekogusid oluliselt puhtamaks, sest enamik reostust tuleb hajusana pllumajandusest.
Aga selleks ajaks oli Eestis juba kivitatud meie kigi aegade kalleim keskkonnaprojekt: reoveepuhastite viimine vastavusse Euroopa Liidu asulareovee direktiiviga. Mletan, et noore teadlasena sattusin toona keskkonnaministeeriumi veeosakonda nupidamisele ja ei julgenud seal mainida, et asula reovesi annab ainult viis protsenti lmmastikukoormusest Emajes. Kartsin, et mind peetakse lollakaks, ja seetttu tlesin lihtsalt, et pllumajandus on oluline allikas, protsendid jtsin igaks juhuks enda teada.
Praeguseks on seda teemat Eestis vga palju uuritud ja kski asjatundja ei kahtle, et suurem osa veekogude reostusest prineb pllumajandusest. Ksimus on pigem, mida selle teadmisega peale hakata: hajureostust on vga raske piirata.

Nii et probleemil pole lahendust, sest tegelikult ei saa ju pllumajandust ra keelata?

Meetmeid on siiski kehtestatud ja olukord on kvasti paranenud. Eestis kehtivad snniku keskkonnahoidliku kitlemise nuded, vetamise piirnormid. Pldude ja veekogude vahele rajatakse puhverribad, mis takistavad vetusainete kandumist pllult vette. Eurotoetuste abiga on ehitatud vi renoveeritud snnikuhoidlad lekkekindlateks.

Kas veekogud on seetttu puhtamaks saanud?

Looduses on puhverssteemid, mistttu puhtamaid veekogusid peame veel ootama. Niteks osa reostust on settinud veekogude phja ja kui me pllumajandusreostust vhendame, vib selle vrra rohkem tulla reostust setetest. Nii et meetmeid tuleb rakendada pikka aega ja tulemused annavad tunda tasapisi.

Vahepeal viksid rkida, kuidas on meie pllumajandust keskkonnahoidlikumaks edendanud ELF.

ELF on selles vallas tuntud eelkige kui loodustalgute korraldaja. Taastatakse ja hooldatakse puisniite, rannakarjamaid ja teisi poollooduslikke pllumajandusmaastikke.

Vga huvitav. Selle asemel et pllumajandust kui keskkonnavaenulikku tegevust saboteerida, lb ELF hoopis ise kirve puusse.

Testi, mnel juhul vib pllumajandusest olla loodusele hoopis vga palju kasu. Niteks rannaniite ja rannakarjamaid kasutavad rndlinnud peatuspaikadena. Lindudele on thtis, et rohi oleks madal, siis ei saa rebased ega muud rvloomad neid psas varitseda, paljudel lindudel on ka lagedal mugavam maanduda ning lendu tusta, jalutada ja toituda.

Seega, pllumajandusega saab looduse elurikkust edendada.

Jah, poollooduslikud kooslused on ks nide. On aga ka hulk muid eeskujuliku pllumajanduse niteid. Tnavu kuulutati Eesti kige Lnemere-sbralikumaks pllumeheks Toomas Jaadla, kes kasvatab mahajetud turbavljadel jhvikaid. Taimejuured hoiavad ra turba kandumise vette, mis muidu phjustaks veekogu eutrofeerumist.

Tuleb vlja, et srane pllumajandus mitte ei reosta vett, vaid vastupidi, hoopis hoiab reostust ra. Kindlasti tead veel keskkonnahoidliku pllumajanduse nippe.

Jgevamaal Laiusel kohtasin ht teraviljakasvatajat, kes ttab vlja uut harimistehnikat, mis videtavalt hoiab ra erosiooni (s.t. seda, et vesi mulda pllult ra kannab toim.). Loodan, et kuuleme tema katselapilt hid uudiseid juba sel aastal.
rgem unustagem sedagi, et mida viksem on erosioon, seda vhem on vaja vetada. Toitaineid pllul kinni hoida on seega topelt kasulik: see, mis veekogusse kandudes on mrk, annab pllul psides sellele rammu. Kusjuures vetised on taimekasvatuses suurim psikuluallikas.

Ent kuidas vhendada kasvuhoonegaaside heidet pllumajanduses?

On mitmesuguseid strateegiaid, kuid kik need vajavad veel uuringuid. Eelmisel kmnendil oldi vga optimistlikud bioktuste suhtes, mis asendaksid fossiilktuseid. Praeguseks on selgunud, et optimism oli ennatlik. Niteks on bioktuste toorainet rapsi kasvatada juba iseenesest keskkonnale sna koormav: siingi on vaja masinaid, see vtab toidukultuuridelt vrtuslikku pllupinda ja kurnab muldi. Nii et pessimistide arvates phjustab bioktus kokkuvttes rohkemgi kasvuhoonegaase kui fossiilktus. hesnaga, lihtsaid imelahendusi praegu ei paista. Praegu tundub, et pllumajandust tuleb n.-. koefektiivsemaks edendada paljude meetmetega korraga.

Sa oled isegi vikest viisi pllumees.

Vanasti aitasin naisel kasvuhoonet kaevata, kuid tnavu kevadel ei teinud sedagi. Ma olen rohkem nagu partorg, kes kib mda Eestit ringi ja petab, kuidas peaks pllumajandust rohelisemaks muutma. Osalen eksperdina suures europrojektis Demo Farm (vt. www.elfond.ee/demofarm), kus koosts Lti partneritega luuakse eeskujulike pllumeeste vrgustikku.

Rgi lhemalt: mida tahetakse selle projektiga saavutada ja kuidas?

Eesmrk on les otsida ja esile tuua parimad pllumajanduspraktikad nii suurfarmide kui peretalude jaoks, samuti eri taime- ja loomakasvatusharudes. Demo Farmi projekti jaoks on vga thtis, et ma praegu sulle, ajakirjanikule, sellest rgin. Sest meil on praegu kaasatud ainult kakskmmend talu, kuid eesmrk on muuta paremaks terve Eesti ja Lti pllumajandust. Seega peame meedias veel kvasti kella lma ja koidee laiale pllumeeste ringile n.-. maha mma.

Kust vtab Eesti pllumees aega ja raha, et jnnata keskkonnakaitsega?

Paljudel juhtudel kaasneb keskkonna kaitsega ka rahaline vit. Rkisin juba, et kui vhendada erosiooni, vhenevad ka vetisekulud. Rannakarjamaadel lihaveiseid karjatada on puhas rm: aja ja raha kulu on suhteliselt vike, samas saab toodangu mgi krval tulu ka prandkoosluse hooldamise toetustest. Demo Farmi projektis otsimegi just niisuguseid keskkonnategevusi, mis oleksid ka riliselt mttekad.

Mis huvitavate ideedeni olete judnud?

Ei jua kiki ra rkidagi, iga talu puhul on sada ideed. Niteks, radikaalsema poole pealt, Koiva ja Mustje rde kavandatakse kokla, mis phineb vhesel tarbimisel ja kohalikul majandusel, et vhendada sltuvust maailmamajandusest. Seal hoitakse au sees td ksitsi ja hobustega.
Teiselt poolt tegeleme ka krgtehnoloogiliste suurfarmidega, niteks analsime, kas Kuningame veisefarmil Pltsamaal oleks mttekas snnikust biogaasi toota. Enamik meie vrgustiku talusid kaalub enda maale loodusraja tegemist. Kui on rohkem klalisi, kllap on siis ka rohkem leiba laual.

Mida arvad geneetiliselt muundatud organismidest?

Olen veendunud, et enamik pllumajanduslikke GMO-sid on mttetud, osa ka ohtlikud. Kasu saab vaid kitsas ring suurfirmadest patendiomanikke. Samas levivad muundatud geenid ka vastu inimeste kavatsusi helt pllult teisele ja seda vib nimetada saasteks. Vide, et GMO-d viksid leevendada leilmseid nljahdasid, pole kinnitust leidnud.
Saan kll aru, et geenitehnoloogilist muundamist vib mneti vrrelda traditsioonilise, valikul phineva sordiaretusega, kuid isegi kui utoopiliselt oletada, et lpptulemus on ligilhedalt sama, siis GMO-sid luuakse nii tohutult palju kiiremini, et keskkonna- ja terviseriskide uuringud jvad juba mitu sammu maha.
Vita, et kik need geenid on ju ka senini looduses olnud mda eri liike laiali ega pole ometi kurja teinud, on sama hea, kui vita, et nafta pletamine ei saa olla keskkonnale ohtlik, sest naftagi prineb looduslikest organismidest.

tle veel uuesti lhidalt, mida saab lihtne pllumees looduse heaks teha.

Soovitan jaburuste vastu astuda talupojamistusega. Niteks kemikaalimjad mrivad talunikele phe vetisi ja mrke niisugustes kogustes, et see tegelikult mulda, keskkonda, tervist ja saaki mitte ei soosi, vaid lausa mrgitab. Talunikul tasub hoida pea selge ja sellest hoiduda, ksiti sstes raha.
Samas, euronuded ja eurotoetused, mis esmapilgul paistavad he suure nn. eurojamana, on ldjuhul pris hsti lbi meldud ja thusad meetmed, olles kasulikud eelkige talunikule endale. Paraku saavad talunikud neist sageli valesti aru, sest ei selgitata piisavalt. Hea nide on rohuribade nue plluservas. Osa talunikke kahtlustab, et rohuriba levitab umbrohtusid, kuid tegelikult see pigem soodustab pllule kasulikke nn. liikuvaid agente (ingl. mobile agents): tolmeldajaid, niteks kimalasi, kahjurite vaenlasi, niteks lepatriinusid. Neile on tpiline peatuda rohuribal, aga toitu kia hankimas pllul.
Kokku vttes: Euroopa Liidu pllumajanduspoliitika muutub ilmselt kogu aeg aina keskkonnasstlikumaks ja ks pllumehe pikaajalise konkurentsivime oluline nurgakivi on arendada talu pidevalt keskkonnahoidlikumaks.

Kristjan Piirime (1975) kaitseb veekeskkonda ja elurikkust ning edendab sstvalt pllumajandust. Ta on modelleerinud Lnemere saastumise tulevikustsenaariume. Vaata tema kirjutisi jm.: www.hot.ee/kevadband/kartul.htm



Kristjan Piirimed usutlenud Juhan Javoi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012