Eesti Looduse fotov�istlus
2011/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 2011/02
Rohelises majanduses on tulevik

ELF-i koht hiskonnas

TK: Mis on teie meelest ELF-i kige olulisem saavutus, mida vlja tuua fondi kahekmne aasta jooksul tehtud tst?

JS: Kui melda ELF-i algusaegadele ja praegusele, siis on hea tdeda, et niteks Alam-Pedja, Karula ja Soomaa rahvuspargi rajamist on algatanud ELF ja need kohad on ka praegu silinud ja hoitud.
Viimaste aastate tegevustest on oluline see, et pame kogutud teabe phjal silitada loodusvrtusi vljaspool kaitsealasid. Leiame ka tnasel peval hsti silinud kohti ja esitame neid kaitse alla vtmiseks. Mulle nib jrjest enam, et piiranguteta pole loodushoid vimalik.

RN: Kui vaadata mittelooduskaitsjate poolelt, olen rohkem majandusinimene, siis kiita on vhe. Nen rohkem seda, et suhteliselt raskelt on edenenud arusaama tekkimine, et looduskaitsjad pole vibudega sellid, kes vtavad sul metallkruusi kest ja sunnivad jtkuvalt mulda sma. See vastasseis on vliselt maha maetud, aga psib ikkagi arhetpselt eestlastes, kes tahavad rikkaks saada ja kelle jaoks on looduskaitse negatiivse varjundiga tegevus. Ses osas on vga palju veel teha.

EL: Mina jtaksin enesekiitmise raske t pigem teiste kaela. Mnes mttes tundub Jri-Oti vljatoodu veenev: need kooslused, mis on nnestunud inimtegevusest krvale panna, on alles. Ei saa kll vga hisata, et mida ELF seal ikka teinud on tagatud on vaid koosluste silimine mingil pindalal Eesti territooriumist ja see ala on viksem, kui peaks olema teadlaste arvutuste phjal. Siiski on need olemas ja seal areneb loodus omasoodu edasi. See on kige psivamaid asju, mis jb sna kauaks.
Eestis pole see probleem, aga tihedamalt asustatud aladel ongi vga hea, et suurel osal inimestest pole loodusest sooja ega klma ja nad sinna ka ei kipu. Meie looduse taluvus on nneks palju suurem ja kes on huvitatud loodusest, saab sellega tutvuda, seda saab pakkuda ka vlismaalastele.

IT: Oluline on see, et ELF ise on suutnud psida jrjepidevana pris pikka aega. Valdkonnad ja rhuasetused on kikunud, aga ELF on ikka selja sirgu ajanud. Ni, mida ta hiskonna jaoks tidab, on korralikult tidetud. Kogu maailm muidugi ei ripu ra looduskaitsest, ent see on oluline valdkond, mida ELF on suutnud vedada.

TK: Valitsusvliseid organisatsioone (VVO) on ohtralt tekkinud ja eks neid ka kaob. Vast oleks siinkohal hea vlja tuua ELF-i edu saladus: kuidas on nnestunud 20 aastat psida nhtavana ja olla tegus.

RN: Paljud asjad ei paista krvalt vaadates silma. ELF-i ajaloos on olnud hetki, kus tnu ELF-i vastuseisule on mned olulised keskkonnakahjud jnud tegemata ja need vastasseisud on tihtilugu olnud emotsionaalselt rasked. Kui pead olema silmitsi riikliku vi erainitsiatiiviga, et suhteliselt robustsete meetoditega viiakse lbi mingit lhingelikku arendustegevust. Kuid need hetked on ELF-i tugevdanud.

JS: Kui ELF-i organisatsioonis on keegi vsinud, on leitud uus energia, mis on tegevuse uuesti kima lkanud. ravsimine pole kaasa toonud kogu organisatsiooni vsimist. Inimesed, nagu me ksteist kutsume, elfiinid, toetavad ja kaitsevad ksteist.
Osa ettevtjaid ja inimesi vaatab meid kui kaigaste kodarasseviskajaid. Olen lootnud, et ELF-ile tuleb hiskonnast rohkem abi, niteks toetajate nol. Meil on aastas umbes kolmsada toetajat, kes teevad ELF-ile mingis suuruses annetuse. See arv on psinud viimased kmme aastat stabiilsena.
Samas, kas rahaline toetus ongi kige olulisem? Talgutel on kinud poole tuhande inimese mber, naftareostuse operatsioonidega on liitunud peaaegu tuhat viissada inimest, Teeme ra! prgikoristusaktsioonil osalejaid peame samuti kaudselt ELF-i toetajateks. Vaja on leida viise, kuidas uusi inimesi loodus- ja keskkonnakaitsesse tuua.

IT: Tooksin vlja kolm asja, miks ELF psib. Kigepealt arusaadavus, ELF-i inimeste jaoks on see mtestatud tegevus. Teiseks usk ja seesmine valmisolek oma tegevusse. Kolmandaks arvan, et vline tellimus on ikka olemas, me ei ela hiskonnast mda. Vimalusi finantse leida ja teha on pris palju, kas vi projekte kirjutades.

EL: Seda viks ksida vljastpoolt ELF-i, sest halvemal juhul vib selguda, et kolmandate inimeste jaoks polegi ELF tark, tore ega usaldusvrne. Siiski on keskkonnateadvuse uuringutes ELF saanud suhteliselt hea tulemuse.
ELF on nagu praeguse hiskonna enamik organisatsioone projektiphine. Meil on aga tehtud suhteliselt vhe thiprojekte, projekte vaid nende endi prast, ning on nnestunud tegeleda enda arvates olulisega. ldiselt pole ka haltuurat tehtud, siit on vlja linud tulemused, mis on enamasti tsiselt kaalutletud. Kui ELF-i on peetud usaldusvrseks, siis on see ka ELF-i psimisele kaasa aidanud.

TK: Kuidas leiab ELF oma tegevusvaldkonnad: et tegeleme nd mere vi metsaga? Ilmselt sltub see palju ka tegijatest?

JS: Teemasid on algatatud erineval moel. Niteks sel kmnendil vaatame tagasi eelmisse kmnendisse ja praegune mrgalade inventuur on loogiline jtk 1997. aasta soode inventuurile.
Kui vtta reostustrje valmisoleku suurendamine, siis see ja mned teised tegevused on le vetud WWF-ilt: oleme vaadanud, millega nemad tegelevad. Samamoodi metsaprogramm, mida on rahastanud le kmne aasta WWF Rootsi ja milles on vga suur osa seotud just metsade majandamisega, metsaomanikega ja FSC metsastandardi juurutamisega Eestis.
Mned projektid on aga sndinud niteks Supilinnas Marja tnaval, kus Mart Jssiga rkisime hel htul, kuidas toimib teispool Peipsi jrve Rmeda (Remidovi) poolsaare kaitseala ja kas ei peaks vaatama Emaje Suursoo ja Rmeda kaitsekorraldust hiselt. Sellest sndis aasta hiljem Balti looduse fondi ja Pihkva riikliku looduskaitsega koosts Interregi projekt. Loodame, et need kontaktid ja huvi selle kaitseala vastu jtkuvad.
Mis puutub merealade inventeerimisse, siis Gretagrundi plaane on peetud mdunud sajandi lpust, kuni me lpuks tegime KIK-ile taotluse ja saime hakata vlitid tegema. Tahame vimalikke merekaitsealasid lhemalt uurida. Sel suvel lheme Kpu poolsaare mbrusse, eelmine aasta kisime Krassgrundil.
ks oluline koht on igasuvised ELF-i arutelud Paluphjas, kus arutame aasta- ja pikemaid plaane. Ideid tuleb ka niteks mujalt. Teeme ra! prgikoristuse mte sndis Tallinnas ja ELF sattus selle juurde he juriidilise isikuna. Pdsime panustada muidugi ka sisuliselt. Vahel tullakse ideega ELF-i ja me pakume halduspoole katust, niteks Mnniku oja elustiku taastamise puhul, kus Rootsi WWF-il oli selleks raha olemas.

RN: Tabasalu looduspark on ka huvitav nide see on linnalooduse ala, mida huvitava kinnisvara arenduse piirkonnas suutsime kolmekmne hektari suuruse looduspargina silitada. Seal on praegu ELF-i osa vga vike, Tabasalu looduspargi MT on selle le vtnud ja kik on praegu nnelikud, et see ala on looduslikuna silinud.

ELF-i koost teiste keskkonnaorganisatsioonidega

TK: Millised on teie suhted WWF-iga?

JS: WWF-is on meil kige tihedamad suhted nende Lnemere programmiga, mis koondab nii WWF-i kontoreid kui ka partnereid: Eestis meie, Ltis ja Leedus looduse fond ning Peterburis Balti looduse fond. Nendega vahetame pidevalt infot, siin on vga palju uudiseid Lnemere kasutamise korraldamise, kaitse ja eutrofeerumisega vitlemise kohta. WWF Rootsil on oluline osa ELF-i metsa- ja mereprogrammi rahastamisel.

EL: Ajalooliselt tuleb mainida Soome WWF-i, kes ELF-i esimestel aastatel andis rmiselt suure toetuse nii rahaliselt kui ka oma kogemustega. Nende struktuurist sai tollal kige rohkem eeskuju vetud. Hiljem on suhted muutunud tagasihoidlikemaks, kuna ka Soome WWF-i tegevus vhenes Soome lama ajal. Ajalooliselt on natuke ebaloogiline, et ELF alustas WWF-i struktuurist eeskuju vttes, aga me pole ametlikult nende liige. Oleme hoopis niteks IUCN liige.

JS: Algselt oligi mte moodustada WWF Estonia, aga see ei juhtunud keeruliste protseduurireeglite tttu. Praegune olukord, kus oleme partnerid, tundub parima lahendusena. Lti WWF ei hakanud toimima, kuna Ltil polnud niteks vimalik panustada WWF globaalsetesse tegevustesse. Ndseks on Lti WWF-ist saanud WWF-i assotsieerunud partner, kes vikeses osas tohib WWF-i logo kasutada, aga tal pole aruandekohuslust ega panust WWF-i.

TK: Meie loodus- ja keskkonnakaitsega tegelevaid hinguid vaadates tundub, et judu jb kigil vga vheseks. EKO on seda viga parandanud. Kas koostd hingute vahel oleks vimalik thustada?

JS: EKO-s arutati paar aastat tagasi olulist asja: VVO-d ei tohiks tegutseda paralleelselt, et rebitaks eri suundades ja kasutataks ressursse mittethusalt.
ELF-ist on ka pungunud iseseisvaid MT-sid. ks hea nide on kindlasti keskkonnaiguse keskus, mis praegu on meile hea partner saame sealt head nu. Nende krvale vib tuua Tabasalu looduspargi vi Pokumaa. Kui me kik asjad endale hoiaks, viksime raskuse all phja minna.
Koostd teiste VVO-dega piirab see, kui tsiselt vetavad on need inimesed, kes ttavad teatud teemadega. Mida tugevamad eksperdid VVO-s tegutsevad, seda tsisemalt vetavam see on, suurusele vaatamata. Samuti on oluline jrjepidevuse saavutamine. Eesti keskkonnahendused viksid rohkem koonduda EKO-sse, kus saaks leriiklike probleemidega tegeleda.
Paljud VVO-d on piirkonnakesksed ja see on vga hea, nad tunnevad seda kanti ja tegelevad kas kogukonna vi klassikaliste loodusvrtuste kaitsega. See initsiatiiv on igati teretulnud.

EL: Me ise Eestis ei saa vga arugi, aga kui suhelda looduskaitsjatega teistes Euroopa Liidu maades, selgub, et meie ssteem on eelkige tnu EKO-le vga hea ja thus. Muidu on ju teada, et kui on kolm eestlast, tehakse juba kaks parteid ja igaks veab vankrit ise suunas. Mnegi teise liikmesmaa kolleegid on maininud, et sealsed loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid omavahel konkureerivad ja kemplevad, nagu see vib olla Eestis mnes muus valdkonnas.

ELF-i ja riigi suhted

TK: Vahetevahel jb tunne, et ELF vastandub riiklikule looduskaitsele ning suhted rahastajatega, nagu KIK vi KKM, on jised. Kuidas see endale tundub?

JS: Mne teema puhul ongi need suhted jised. Kui ritame enda jaoks selgeks meldud ja lbittatud asju selgitada ministeeriumidele ning seda vastu ei veta, siis tekibki jisus. Pean kinnitama, et pame alati suhteid soojadena hoida. Kui vib nida, et mne ministeeriumiga oleme konfliktis, siis sama ministeeriumi osakondade ja inimestega on meil ksteist mistev lbikimine.

IT: Mina ei tunne, et meil oleks phimtteline vastasseis riigi vi ametnikega. Sltub muidugi olukorrast. Suhted on selged: me oleme VVO ja surverhm, riik on otsustamise tasand. Tiesti iseasi on see, et riik ongi vike, inimesi on vhe, iga teema jaoks on vaid mni inimene. Meie VVO-d peavadki julisemalt asju ajama ja riigi kohustusi rohkem titma. Riik on huke ka olude sunnil ja peame seetttu ka teistmoodi mtlema kui suurtes maades.

EL: Vastuseks tsiteerin jaanuari Eesti Looduse intervjuud Rita Annusega: Teatav konflikt peabki silima: valitsusvline organisatsioon (VVO) ongi selleks, et juhtida thelepanu, mida teeme valesti, ja anda meile soovitusi, mida muuta. Tli on seega eos nagunii olemas. Kui VVO-d valitsust ja ministeeriumi pidevalt kiidaksid, tuleks testi riigi prast muretsema hakata.
Meil on ka asutusi, kellega partnerlus on olnud stabiilne ja psiv: keskkonnaamet oma eelkijatega, keskkonnateabe keskus (endine ITK), krgkoolid, riigikontroll, iguskantsleri broo jt.
1990. aastatel, kui uuesti tekkinud Eesti riik oli sna nooruke, siis paljud asjad tehti ra hoogt korras ja riigiametis need lihtsalt vormistati. Nd on varsti kakskmmend aastat omariiklust, kummagi poole funktsioonid on selgemad. Ka nd on asju, mis jvadki paratamatult VVO-de kanda, kes peavad tagama, et asi juaks tulemuseni. Kuid riigiametites kipub levima arvamus, et las VVO-d teevad selle vi teise asja ra, kuigi riik peaks selle ksimusega ise tegelema. Riigi funktsioonide asemele ei plaani VVO-d kindlasti astuda.

JS: Jaanus Tamkivi esitas looduskaitse kohta neli aastat tagasi hoopis teistsuguseid viteid kui praegu: nd rgib ta vajadusest meie elurikkust hoida ja kirjutab alla olulistele konventsioonidele. Kuid sageli suhtutakse looduskaitsesse nii, et loodust tuleb kaitsta vaid kaitsealadel ja neist vljaspool on eesmrk vaid majandustegevus. Kasu saamist ja keskkonnahoidu saab kombineerida. Tihti rgitakse ilusti, kuid teod pole ilusad sellistel puhkudel ei saa suhteid lpuni head hoida. VVO ei pea olema lpuni diplomaatiline.
ks nide on ka RO metsa-aasta, mille avamisel rgitakse eesktt metsade majandamisest, vga vikses osas metsade elurikkusest. Ei saa jda rmsameelseks, et aasta niiviisi algab. Metsa-aastaga algab ka uus metsanduse arengukava periood. Eelmises arengukavas oli ks asjaolu, millega VVO-d palju vaeva ngid: rangelt kaitstavate metsade pindala peab judma kmne protsendini ja hlmama ka eri metsatpe. Selleni ei ole jutud ja ei saa teha ka head ngu, et eelmise metsanduse arengukava titmisega oli kik hsti. Metsa-aasta ei tee kike heaks.

RN: Mu meelest on Eesti looduskaitsjad kitunud suhteliselt hambutult, mitte ainult ELF, vaid ka teised. Tulemused tulevad pigem poolkogemata ktte. Telist jist suhtumist hoolimatu suhtumise vastu, mida esindab niteks Greenpeace, Eestis pole ja ma tunnen sellest puudust. ELF ega keegi teine pole seda rolli enda kanda vtnud. Siis saaks vastandada ekstremiste ja rahulikke looduskaitsjaid. Praegu tundub iga vhegi aktiivsem tegevus ekstremistlikuna, kuid vahel on kll-tunne, et vaid teline ekstreemrohelus suudaks meie majanduskeskkonda keskkonnasbralikumaks aidata.
Mis riiki puutub, siis meil on fundamentaalne mtteviisi erinevus: mis on majanduse ja looduskaitse suhe? Valitsusel on arusaam, et majandus on eesmrk. Looduskaitsjatele on majandus vaid vahend kuue miljardi inimese ja keskkonna vahelise tasakaalu hoidmiseks. Eestis ei ne kski valitsus- ega isegi opositsioonierakond, et roheline majandus pole takistus, vaid vimalus luua puhtamat, tervislikumat ja sbralikumat maailma, kus jtkub liigilist mitmekesisust ja ressursse ka meie lastelaste jaoks.
Vtame vi ssihappegaasi ja kliima soojenemise. Eesti mngib piltlikult eldes Euroopaga rehepappi, pdes majanduse rohelisemaks muutmisest krvale hiilida, kaubelda enesele vimalikult suuri kvoote ja neid siis kasudega maha ma. Kui Euroopa lubaks, siis me saastaks ja kaevaks rohkem plevkivi ja toodaks laga juurde, kui sellest vaid mnigi ettevtte kasumit saaks teenida. See on suur phimtteline vastuolu ja seda on vliselt liiga vhe nha.


Eesti looduskaitse probleemid ldisemalt

TK: Millised viksid olla praegu Eesti looduskaitses kige tsisemad murekohad, millega pole riik ega VVO-d hakkama saanud?

JS: ks on kindlasti energeetika: milline on plevkivikaevandamise osakaal lhimate aastate jooksul ja kuhu kaevandused laienevad. Kas nustume, et uued rajatavad kaevandused juavad sookaitsealade alla? Millised on alternatiivid? Kui selleks pakutakse tuumaenergiat, siis praegu ei saa kll vita, et see oleks sstev lahendus energia tootmiseks Eestis.
Kui rkida tuuleenergiast, siis sel on kindlasti potentsiaali. Ent kiiresti tuleb teha merealade ruumiline planeering, et eristada kohad tuuleparkidele ja looduskaitsealadele. Merealade kohta on teave seni liiga lnklik, et teha hid otsuseid parkide paiknemise kohta. Ka maismaade tuuleparkide teemaplaneering le Eesti on tegemata. Kindlasti on oluline ka pikeseenergia ja energiasst. Siin tunnetan, et Eesti keskkonnaorganisatsioonidel viks olla selle teema puhul rohkem vimekust.
Samuti kaevandamine: mis moodi on kindlaks mratud riiklikud maardlad ja kuidas avatakse uusi kaevandusalasid? Kas see kib ettevtja huvidest lhtuvalt vi leiab riik sobilikud alad, mrab vajadused ja annab kaevandused ettevtjatele kasutada. Initsiatiiv peab olema riigi kes. Ksimus: kas riik on vimeline tasakaalukat otsust langetama? Tihti jb mulje, et riik neb seda probleemi lbi ettevtja silmade.

EL: Kui looduse poolelt vtta, siis loodusega ei juhtu midagi, kui inimene ei sekkuks, poollooduslikud kooslused vlja arvatud. Meie hiskonna mtlemine on kohati judnud 1980. aastate tasandile ja teised on 1930. aastates kinni ja see tekitab meil probleeme paljudes valdkondades juurde ja need svenevad. Ksimus on sageli mtlemises kinni.

JS: Metsasektor soovib, et mets peab olema majandatud. Kui majandatud, siis mis moodi? Kas majandusmets peaks kandma liigirikkuse vrtusi vi mitte? Mnedki inimesed toetavad arvamust, et kui puistu juurdekasv lppeb vi kahaneb, tuleb mets maha vtta. Vanemaealised metsad pakuvad paljudele liikidele elupaika. Kuidas saavutada olukord, et metsaomanikud, tstus ja riigiasutused neksid metsa majandamist htse kontseptsioonina: et loodushoid ja majandamine mlemad toimiksid.

EL: Teoorias on vga lihtne: kui tulundusmetsades ei prata elurikkuse silimisele piisavalt thelepanu, tuleb kaitstavate metsade hulka suurendada. See ei meeldi jlle majandajatele. Seega tuleb kuskil see tasakaal leida.

IT: Arvan, et Jri-Oti mainitu energeetika ja meri on praegu kige olulisemad teemad. Tli tuleb sealt, kus on ressursse: kui tuleb puit rahaks teha, siis tekib paratamatult kokkuprge. Siis sltub, palju on neid, kes nevad ka muid vrtusi.

JS: Kas sa, Rainer, usuksid, et kik Eesti elanikud saaksid roheliselt majandada?

RN: Jah, kui me sellega tegelema hakkaksime. Nagu kapitalistlik majandusssteem nitab, on vimalik inimestele maha ma igasuguseid mudeleid. Kui reklaam tleb, et sa pole tiuslik ilma kiksuguste vidinate, moergatuste vi autodeta, siis inimesed kulutavadki oma elu nende hankimise peale.
Kultuuri jtkumise seisukohalt, mis peaks olema omariikluse eesmrk, oleks tark panustada oma energiat hoopis kestvatesse ja sstlikesse lahendustesse. Autostumine teeb meid vaeseks, kuna nii nafta, autod kui tee-ehitus on import. Me impordime gaasi ja kaevandame plevkivi, et siis pletada neid oma hredates majades sooja saamiseks, selle asemel et sstlikku elamufondi luua. See on vastuvoolu ujumine.

TK: Kuidas see snum inimestele prale juaks? Keskmine inimene on pigem looduskauge vi isegi -vaenulik.

RN: Nii ongi, aga seda aitavad kohale viia lihtsad tegevused. Kliima rikkiminek saja aasta prast ei huvita eriti kedagi. Aga lihtsad asjad, nagu prgikoristus, juavad prale. Olen melnud, kui meil poleks seda prgi 2007. aastal olnud, tulnuks see vlja melda.
Lihtsate asjadega saab inimesi haarata. Sloveenlased vtsid oma prgikoristusele kaasa kik lasteaiad ja koolid. Kui noor inimene hakkab mtlema, et minu tegevusel vi tegevusetusel on jlg, siis saab phjuse ja tagajrje seose selgeks teha. Muidugi, kui veel televiisorist kah sama eldaks, oleks eriti tore.

JS: Mis oleks jrgmine tegevus prast prgikoristust? Kui vaatan firmasid, siis ma ei kujuta ette, kust leida niipalju rohelist tegevust.

IT: Ei pea mtlema, et peaks arengus kuhugi tagasi minema. See saaks juhtuda vaid katastroofina, et ressurss saab otsa ja kukumegi tagasi kiviaega. Mtleme ikka edasiminekut. Arvan, et samad motivaatorid jvad alles, inimesed tahavad ikka paremini elada. Lihtsalt ei nhta teisi vimalusi, ei osata melda.

RN: Toon lihtsa nite. Kujutage ette massiivset reklaamikampaaniat, kus inimestele seletatakse, et tegelik nn on siis, kui sul on kodus vrske hk ja puhas vesi. Ja et autod on need, mis seda rikuvad. Selle peale hakatakse kindlasti rohkem koduse kliimaga tegelema ja vee kvaliteeti jlgima ning auto kasutamine muutuks sotsiaalselt ebamugavaks, kasvaks rattaga ja jalgsi liigutud kilomeetrite hulk. he pevaga ei saa kiki muuta, aga ksimus on selles, et peab alustama. Keskmine eestlane istub pevas neli tundi teleri ees, kus kolmandik aega vaatab mitmesuguseid kaubareklaame. Vime kui palju tahes rkida, aga kuna meie snum ei sisalda seksi, vgivalda ega kriiskavaid pilte, siis see ei jua kergesti kohale.

EL: Alatiseks jb inimesi, kelle jaoks suurem nn seisnebki suuremas autos. Kui selliste inimeste arvamus pseb domineerima meedias, eriti sotsiaalsetes vrgustikes, siis on sinna raske parata. Kui aga selline pbellik suhtumine pseb mjule riigi vi rahvusvahelisel tasandil, siis on asjad juba kurjast.

RN: Keskmise arvamuse kujundamiseks on maailmas erakordselt soodus foon. Pigem lheb maailmas roheline mtteviis rahvahulkadesse praegu nii kiiresti, et peaks vaatama, et sellega vinti le ei keerata. Londonis vi San Franciscos on ks pood rohelisem kui teine, varsti vrvitakse ka mjad roheliseks. Eesti on aga koloogiliselt mtteviisilt ikka 1990. aastates. Samas on meil tnu nukaaegse intensiivmajanduse kadumisele ja hredale asustusele vga head eeltingimused rohelise majanduse arenguks, see aga eeldab ssteemseid, pikaajalisi riiklikke valikuid. Meie toodete ostjad lnes tahavad rohelist kaupa, miks mitte neile seda pakkuda.

IT: Rohepesu ise levitab siiski iget ideed, nii see snum levibki. Suurtootjad saavad kiiresti aru, et odavam on hiilida kulukamast prisrohestumisest krvale ja kulutada hoopis raha kampaaniale, mis vidab, nagu oleks seda juba tehtud. Korporatsioonidel on ressursid, millest keskkonnakaitsjad vivad vaid unistada suurfirmade reklaamikampaaniad on vimsad. Pikemas perspektiivis nii ldine arvamus muutubki ja surve rohelisemalt majandada muutub ha tugevamaks. Surverhmad peaksid vaatama, kas tegelikkus ikka vastab tootja mahahigatule, panema neid oma snade eest vastutama. Aga ka andma ideid.

JS: Enamik lapsi elab tnapeval internetis. Kui nad suureks kasvavad, kas nad oskavad suhestudes loodusega? ELF-i ja looduskaitsehinguga Kotkas oleme rajanud Paluphja looduskooli. See on vahetu vimalus inimesed juhtme otsast ra tuua. Ksimus muidugi, kas see paar peva aitab silmi avada. Nen, et selliste vimaluste loomine loodusega ha vhem kokku puutuvatele lastele on vga oluline, et nad lplikult ei vranduks. Kurb, kui inimeste seos elava loodusega on vga nrk.

IT: E-eesti vastukaaluks viks juttu olla ka pris-Eestist, kelisest tegevusest ja maailmaga kokkupuutumisest.

Toeta ELF-i aateid ja tegevust!

TK: Kuidas ettevtjad, loodussbrad ja muidu inimesed saaksid ELF-ile kasulikud olla peale toetajaliikme staatuse?

JS: ks vga lihtne viis, kuidas oleme firmasid ja inimesi kaasanud, on talgud. Mitmed firmad on teinud oma suvepevadel talguid. Teeme ra! oli ks nide, kuidas firmad tulid kogu kollektiiviga ja koristasid prgimed ra. Harjumaal otsime praegu abi nahkhiirte elupaikade puhastamisel, sest paljud sealsed kigud on prgiga seest vi pealt kuhjatud.
Samuti saab liituda ELF-i naftatrjeprogrammiga, niteks annab firma vabatahtlikkuse alusel les ttajad, kes on nus osalema naftareostuse vi ka metsatulekahjude korral. Valmisolevate inimeste hulk peaks olema suurem, kui suurkatastroof meid tabab.
Iga firma viks ka vaadata, kuidas ta ressursse tarbib. kki on lahendus kasutada piksepaneele vi elektrit mingil moel kokku hoida. ELF-il on alati oma ekspertide vlitdeks teretulnud ka annetused. Niteks lendoravaprojekt ongi phinenud puhtalt annetustel, selle tulemusena on Ida-Virumaa metsades lendorava levikut ja bioloogiat uuritud. Vlitde rahastamine on vga oluline.
Raineri mrkuse peale tavareklaami kohta leskutse reklaamitegijatele ja meediakanalitele: tehke rohkelt rohelist reklaami! Minge kindlasti ppige loodusteadusi.



Vestlusringis osalesid Eestimaa looduse fondi nukogu esimees Rainer Nlvak (RN), ELF-i juhatuse esi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012