Eesti Looduse fotov�istlus
2011/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2011/02
Ka mere-elupaigad vrivad kaitset

Elurikkusest rkides tavatseme keskenduda maismaaliikidele ja -elupaikadele. Mitmekesine elu kihab ka vee all, aga veealust elustikku on hoopis keerulisem uurida. ELF-i eestvedamisel on ndseks lbi uuritud kaks suurt Lnemere meremadalat, Gretagrund ja Krassgrund.

Eestimaa looduse fond tegutseb sna mitmes merekasutuse ja -kaitse valdkonnas. Viimase paari-kolme aasta jooksul on ELF pranud erilist thelepanu merekeskkonna elurikkuse uuringutele.

Miks merealasid uuritakse? Eesti on kll mereriik, ent infot mere-elustiku ja elupaikade kohta napib. Kaugelt le poole meie merealadest on lbi uurimata, kusjuures puudu olev osa hlmab eelkige avamerd. Merealade inventeerimine annab vimaluse tita andmelnki merekeskkonna elurikkuse kohta.

Andmete vhesus tuleneb eelkige asjaolust, et mereuuringutega on tsisemalt tegeldud alles viimase kuue-seitsme aasta jooksul. Teadaolevalt oli nukogude ajal ps merele sna piiratud, samuti nappis vimalusi ja ka raha merd uurida. Oma mere peremeesteks oleme saanud suhteliselt hiljuti ja jrk-jrgult on tekkinud ka vimekus merealade kohta andmeid koguda. Mereuuringud on paraku sna kallid, aeganudvad ja spetsiifilised ning nende jaoks on vaja rohkesti abivahendeid (paadid, laevad, sukeldumisvarustus jne.).
Tpne levaade meie meres peituvatest loodusvrtustest vimaldab teha teadusphiseid otsuseid merekaitsealade loomise kohta ning seelbi tagada merekeskkonna elurikkuse silimine. Kogutud teadmisi saab rakendada ka teistes merealade kaitset vi kasutust puudutavates valdkondades.
Niteks annavad mere loodusvrtuste uuringud sna head vrdlusmaterjali tuleviku arendusprojektide (sh. meretuulepargid, laskepolgoonid jne.) jaoks sobivate merealade vljavalimiseks. Nimelt on mned merealad looduskaitse seisukohalt thtsamad kui teised. Niteks kui mereala on mne kalaliigi oluline kudemisala ning selle liigi hoiu seisukohalt tuleks tagada kudemisala puutumatus, siis peaks see mereala olema kaitse all ning seal ei tohiks lubada arendustegevust. Mni kaitse seisukohalt vhem oluline mereala viks aga olla arendajatele kttesaadav.
Looduskaitsjate eesmrk ei ole sugugi muuta kogu Lnemeri suureks kaitsealaks ega rahvuspargiks. Pigem tuleks iga tegevuse jaoks leida sobiv ala. Mida rohkem infot meil on, seda lihtsam on selliseid otsuseid teha. Kui meil on andmeid vaid mne ksiku mereala kohta, ei ole looduskaitse mttes vrtuslikumate alade valikul suurt millelegi tugineda. Kui teavet on piisavalt, saab eri merealasid omavahel vrrelda ning selle phjal tuua esile olulised ja vhem olulised alad.
Seni on ELF viinud ellu kaks merealade inventeerimise projekti: eluslooduse mitmekesisuse uuringud Gretagrundi madalal Ruhnu saare lhedal ja Krassgrundi ehk Krassi laiu mbruse merealal Pakri saarte lhedal. Uuringud on tehtud koosts teadusasutustega (T Eesti mereinstituut, Eesti ornitoloogiahing, Eesti maalikool), mlemat projekti rahastas keskkonnauuringute keskus (KIK).
Uuringute tulemustele toetudes on ndseks Gretagrundi merealal loodud hoiuala, kus on keelatud merelisi elupaiku kahjustada ning kaitstavaid liike (aul, tmmuvaeras, alk, vikekajakas, jrvekaur, punakurk-kaur, vldas, merisiig) oluliselt hirida.
Krassgrundi laiul oli juba enne uuringute algust asutatud hoiuala hljeste kaitseks. ELF tahtis lbi uurida ka kogu saart mbritseva mereala kuni 30 m sgavusjooneni, et teha kindlaks, kas seal leidub muid looduskaitse mttes thtsaid elupaiku ja liike. Inventuuri kigus kogutud andmetele tuginedes on ELF teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku laiendada Krassi hoiuala piire.
2011. aastal on KIK-i toel plaanis teha jrjekordne Kpu poolsaare mbruse mereala inventuur. Praegu pole selle ala loodusrikkuste kohta mingeid andmed, kuid mereteadlaste arvates vib ka see olla looduskaitse seisukohalt vrtuslik piirkond.

Milliseid andmeid kogutakse? Merealade inventeerimisprojektide raames oleme phjalikult uurinud phjaelustikku ja -elupaiku (phjataimestik, -loomastik), merelinnustikku, -imetajaid ning kalastikku.
Kuna paljude kalaliikide ruumilise paiknemise dnaamika oleneb veetemperatuurist, siis tehakse kalastiku uuringuid ldjuhul kolmes osas: kevadel, suvel ja sgisel. Linnuloendusi tehakse samuti he aasta jooksul mitu korda. Tavaliselt korraldatakse aastas viis-kuus loendust, mis katavad kevadise ja sgisese rndeperioodi, suvise sulgimisperioodi ning talvitusaja. Selle tulemusena on vimalik kirjeldada piirkonnas peatuvate veelindude liigilist koosseisu, arvukust ja sesoonset dnaamikat.
Mlema seni lbi uuritud ala puhul oli phjust teha keskkonnaministeeriumile ettepanek vtta ala looduskaitse alla, sest seal leidub mereelustikule thtsaid elupaiku. Mitmesuguseid meres elavaid liike (taimestik, phjaloomastik, kalad, linnud, imetajad) on vimalik kaitsta, tagades nendele liikidele olulised elupaigad. Kaks thtsamat mereelupaika karid ja veealused liivamadalad on kaitse all ka Euroopa Liidu tasemel ning mlemal uuringualal on need olemas.

Karid on merephjast kerkivad, ldjuhul kvast substraadist tekkinud pinnamoodustised. Lnemeres on karid tenoliselt kige thtsamad elupaigad, mille hvimisel vib kogu kossteem kokku variseda. Just karidel kasvab sobivate valgusolude korral pisadru, ks Lnemere vtmeliik.
Pisadruvndit on vahel kutsutud ka Lnemere vihmametsaks sealsete taimede, selgrootute, kalade ja lindude suure mitmekesisuse tttu. Phjaloomadest on siin levinud kvadele phjadele iseloomulikud kinnituva eluviisiga liigid, kuid pisadru kooslustes elab hulgaliselt ka liikuvaid phjaloomi. htlasi asuvad siin limuseid svate sukelduvate lindude toitumiskohad.

Veealused liivamadalad koosnevad valdavalt liivastest setetest. Liivamadalaid iseloomustavad suhteliselt taimestikuvaesed kooslused ja omaprane elustik. Siinsed phjaloomad peavad kaevuma setetesse, et kaitsta end lainetuse ja rvloomade eest ning hankida toitu.
Lainetusele avatud piirkondades on kinnitunud phjataimestikku vhe. Varjulisemates piirkondades kasvavad liivamadalad tis meretaimi, moodustades liigirikkaid kooslusi. Need on thtsad kalade kudemispaigad ning veelindude toitumis- ja talvitumisalad.

Gretagrundi madal. Ruhnu lunaklje all asuv Gretagrundi madal on veealune liivakivipank, mis jb merepinnast kohati vaid paari meetri sgavusele. mbritseva ligi poolesaja meetri sgavuse merega vrreldes on see rmiselt liigirikas elupaik nii tavalisematele kui ka haruldastele vee-elukatele.
Gretagrundi uuringud olid logistiliselt sna keerukad, kuna ala asub mandrist kaugel. Mnevrra lihtsustas td lhedal asuv Ruhnu saar, kus uurijad said bida.
Linnustiku-uuringute jaoks kasutati laevaloenduse meetodit, mida on Eestis sna vhe rakendatud. Linnuloenduseks sobivat laeva oli pris raske leida. Sobiv laev peab vastama mitmele kriteeriumile, niteks on oluline, et loendaja saaks istuda vhemalt nelja meetri krgusel veepinnast. Samuti peab olema vimalus teha vaatlusi tuulevarjus, sest ilmastikuolud merel vivad tihtipeale takistada loendaja pikaajalist viibimist laevatekil.
Seekordsed uuringud tehti meremadaliku piirkonnas ja seetttu oli oluline ka see, et laev saaks sita kuni 5 m sgavusjooneni. Pikkadel loendustel ja suuremate laevadega sidetakse sageli ainult kuni 10 m sgavusjooneni.
Peatuvate veelindude arvukus oli loendustulemuste phjal kige suurem hilissgisel novembri alguses ning kige madalam suvel juuli lpus. Linnustiku-uuringute jrgi on Gretagrundi madal koos Ruhnu saare mbrusega vga oluline veelindude peatumisala, kus ainuksi aule loendati kmneid tuhandeid. le-eestilise thtsusega peatumisala on see madal ka tmmuvaeraste ja kauride jaoks.
Kalastiku-uuringutest selgus, et Gretagrundi madal on teadaolevalt kige thtsam merisiia kudeala Eestis. Kuna tegemist on looduslikult lihsti silinud unikaalse merealaga, kuhu ka rannikurne reostus enamasti ei kni, tuleks hoolitseda selle eest, et siliks merisiia eluthtis kudemiskoht.
Gretagrundi hoiuala eesmrk on tagada meremadala vrtuslike elupaikade ning kaitsealuste linnu- ja kalaliikide kaitse. Keelatud on svendamine ning pinnase kaevandmine ja kaadamine, mille tagajrjel vivad merisiiale sobivad kudealad hvida. Et hoida veealuste liivamadalate ja karide soodsat seisundit, ei tohi lubada ka niteks ehitustegevust, millega kaasneb elupaiga otsene kahjustamine. Elupaika kahjustades hvivad ka sealsed phjakooslused, mis omakorda mjutab lindude toidubaasi.

Suuremad leiud ja llatavad avastused Gretagrundil
Merisiia kudeala. Gretagrundi madala kalastiku uuringutel selgus, et looduskaitse aspektist on piirkonna kige olulisem liik merisiig, kes on siinse merealaga tihedalt seotud ja kasutab seda ka kudealana. Siinne meres kudeva siiavormi asurkond on teadaolevalt meie merealade ainus arvukas populatsioon. Mujal rannikumeres on selle siiavormi arvukus tunduvalt vhenenud.
Niteks Soome lahte on praeguseks jnud vaid jes kudevate siiavormide isendid, kes sigivad valdavalt Soome jgedes. Samuti kasvatatakse neid Soome kalakasvandustes. Ka Saaremaal (niteks Vilsandi mbruses) on oluliselt suurenenud jes kudevate isendite osakaal.

Uus vhilise liik. Gretagrundi madala phjaloomastiku uurimisel leiti ka ks Lnemere jaoks uus liik: msiid Paramysis intermedia. Msiidid kuuluvad koorikloomade ehk vhkide hulka ning nad on veekogudes tavalisemaid loomarhmi. Kujult meenutavad msiidid garneele vi krevette, aga on mrksa saledamad.

Arvukas hlgepopulatsioon. Looduskaitse vaatekohalt positiivse, ent kalanduslikus mttes negatiivse thelepanekuna tid teadlased esile, et hallhljeste rohkus ja kitumine Ruhnu saare lhedal muutis teadusliku kalapgi kohati vga raskeks. Nii mnelgi korral saadi kala asemel vaid hljeste lhutud vrgud, seega ji saamata ka ihtoloogiline informatsioon.

Krassgrundi ehk Krassi laiu mbruse mereala. Krassgrundi laid asub Soome lahe lneosas Suur-Pakri saare loodenurgast viis kilomeetrit lnes. Unikaalne lainetest vlja ulatuv 0,6 hektari suurune paeklibust Krassi saareke paikneb veepinnani kndival paeplatool. Saarel ulatub pinnas 2,5 meetrit le vee ning kaldanlvu moodustavad kllaltki jrsud klibuvallid, taimestik puudub.
Valdav osa ligi viie hektari suurusest paeplatoost paikneb vee all. Merephja uuringutel vaadeldi 4,77 km2 suurust mereala, kus sgavus ji alla 35 meetri.
Krassgrundi laiu mbruse mereala elurikkus on vrdlemisi suur. Allveefilmimise ja sukeldumisega tehti kindlaks, et Krassi saare mber asuvast madalikust hlmavad suure osa looduskaitse seisukohalt vrtuslikud liivamadalad ja karid. Krassgrundi madala uuringuala keskosa on lekaalus kva substraadiga, realadel aga klibused, kruusased ja liivased setted. Veetaimestik kasvab peamiselt kval aluspinnal, liivamadalad on aga vga sobiv elupaik phjaloomastiku liikidele.
Uuringualalt leiti ligi paarkmmend kalaliiki. Kuna piirkond on pindalalt vike, tuulte mjule avatud ja sgav, on Krassgrundi mber valdavad merelised liigid: rim, lest ja tursk. Peale nende pti ka sootuks omaprasema vlimusega liike, nagu nolgus, meriphvel, merihrg, merivarblane ja pullukala.
Linnustiku-uuringute tulemuste phjal otsustades pole mtet lisada seda ala merekaitsealade vrgustikku, kuna vrreldes teiste Loode-Eesti meremadalatega (Osmussaar-Neugrundi, Pakri-Paldiski) on paljude liikide arvukus siin viksem. Lnemerel on Krassi meremadalad siiski olulised haha, kormorani ja stka jaoks. Arvestades haha arvukuse tunduvat vhenemist Lnemerel, viks teadlaste hinnangul isegi kaaluda Krassi saare suhteliselt psiva haha-asurkonna turgutamist, rajades saarele kividest ja puidust varjeid vi poolvarjeid.
Krassgrundi mereala inventuuri raames uuriti ka hlgeid, kuna teadlaste arvates vinuks see laid olla hallhljestele sobiv poegimispaik. Samas oli selle kohta kivaid rmiselt juhuslikke andmeid vaja tpsustada. Uuringute jrgi on Krassi laiul hlgeid vhe ning see pole hljeste jaoks oluline poegimis- ega puhkepaik.

Suuremad leiud ja llatavad avastused Krassgrundil
Thtis lindude bimispaik. Krassgrundi uuringute phjal ilmnes, et Loode-Eesti laiud on lindudele vga oluline ine peatumispaik. Infrapunakaameraga tehtud videoligul on nha, et siti koonduvad saarele tuhanded seal mittepesitsevad kalakajakad, hbekajakad ja kormoranid. Pimeduse varjus lennukilt filmitud kaadrid nitasid, et Krassi saar oli servast servani linde tis. bima jnud suleliste koguarvuks hinnati 5500−6000 isendit.

Hljestele ei ole Krassi laid oluline. Varasemate rmiselt vheste andmete phjal vinuks vike Krassi saar sobida hallhlge poegimispaigaks. Ndsete uuringute jrgi ei ole Krassi laid hallhljestele kuigi thtis. Teadlaste hinnangul vib phjus olla selles, et saarekesel on krged kruusavallid, mis takistavad hlgeid ohu korral kiiresti vette pgenemast, ning seega ei sobi saar ei puhke- ega poegimispaigaks. Samuti ei ole hallhljeste puhkealadeks kohased saared, kus neil puudub tielik levaade mberringi toimuvast.

Pullukala populatsioon. Krassgrundil valmistas teatava llatuse pullukala arvukas populatsioon. Pullukala on vike kala, kes meenutab kujult konnakullest; ldiselt on ta Eesti vetes sna vhearvukas. Pullukala niivrd arvukat kudemist ei ole mereinstituudi teadlased seni veel kusagil mujal Eesti vetes theldanud.
Krassgrundil leiti ka selliseid huvitavaid kalaliike nagu merivarblane ja meriphvel, kes ei kuulu kll looduskaitse alla, kuid on sna vhearvukad ning seetttu kalateadlaste jaoks vga huvitavad leiud.

Ele Vahtme (1980) on ELF-i mereprogrammi projektide Gretagrundi madala piirkonna phjaelustiku ja elupaikade inventuur ja Krassgrundi madala piirkonna phjaelustiku ja elupaikade inventuur juht.



Ele Vahtme
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012