Eesti Looduse fotov�istlus
2011/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2011/02
Miks tuseb vesi jes kestvate klmade ajal?

Kevadine suurvesi thendab talve lppu. Kuid jgede veetase vib tusta ka talve alguses. EMHI veebilehelt vib veetaseme andmeid jlgides nha talve alguses kllalt jrske mnepevaseid muutusi. Samal ajal pole je vooluhulk suurenenud, pigem hoopis vhenenud. Miks vesi tuseb, kui vooluhulk ei suurene?

Vaadates je veetaseme graafikuid, ilmneb veetaseme tus mnes kohas selgelt, mnes ldse mitte. Nii oli see mullu novembri lpus, kuigi j tekkis keskmisest krgema veeseisuga. Kui vaadata Emaje Tartu hdromeetriajaama veetaseme kiku, siis lhiajaline jrsk tus on siingi nha, kuigi Emajel on jteke rahulik vrreldes krestikuliste jgedega (# 1). Nelja-viie pevaga jahtus jevesi sedavrd, et jtus kiiresti, mille tagajrjel je voolusng osaliselt ummistus jlobjakaga ning veetase tusis he pevaga 15 cm, ehkki vooluhulk vhenes.

Je jtumine oleneb vee voolu kiirusest, see omakorda je langust. Vikese languga aeglase vooluga jgedel tekib j varem kui kiirevoolulistes kohtades ning jteke on hetaoline. Jkattega muutuvad je voolamise tingimused, sest jesngi ristlike pindala vheneb. Sama veehulga lbilaskmiseks peab veetase paratamatult tusma. Ka vooluhulga vhenemise, kuid j paksuse suurenemise korral vib veetase ikkagi psida krgemal, kui see oleks avasngi puhul.
Hoopis rohkem takistavad vett jummistused, kui veesisene j koguneb voolutakistuste taha. Kiirevoolulistes kohtades, sildade juures, ka paisudel, vib selgete ilmade korral tekkida veesisene j, mida vool kannab allpool olevate takistuste taha ja selle tttu aheneb tunduvalt je aktiivristlige see osa ristlikest, kus vesi liigub. Jpaisutus tstab lalpool olevas jeligus veetaset, hoolimata sellest, et voolava vee hulk ei suurene. Seda vib juhtuda ka kohtades, kus krestikke pole, kuid lhikesel ligul on kivine phi, mis selge vee korral soodustab phjaj teket. Veesisese j tekkest on pikemalt juttu Eesti Looduse 2006. aasta 11. numbris.
Hea nide rohke veesisese j mju kohta veetasemele on Porijgi, mis on ks Emaje lunapoolseid lisajgesid suubub Emajkke mni kilomeeter Tartust allpool. Reola hdromeetriajaam paikneb TartuPlva maanteesilla juures, kust allavoolu muutub je lang vikeseks ja vool laisaks. Silla juures on aga soodsad tingimused veesisese j tekkeks.
2009. aastal algas jgedel kiire jteke aastavahetusel. Paari pevaga kogunes sedavrd palju jd, et Porije ummistuse tttu tusis veetase ligi 40 cm, samal ajal vooluhulk vhenes ligi veerandi vrra (# 2). Maanteesilla lvendis tekkis ohtralt veesisest jd, mis kogunes allpool vaikse vooluga kohas varem tekkinud jkatte taha ja sulges osaliselt je voolu. Ndala prast langes veetase endisele krgusele, sest phjajd enam juurde ei tekkinud ja kujunes tasakaal je ristlike ja vooluhulga vahel. Jrgneva sula ajal suurenes vooluhulk le kahe korra, aga veetase ei tusnud jtekke aja krgusele.
Jtekke ajal vib phjajst phjustatud paisutus tekitada isegi ootamatu leujutuse. 2004. aasta jaanuaris tuli demineerijatel hkida Pltsamaa linna ja Kamari veehoidla vahelisele krestikulisele jeligule kuhjunud jkogumikke, et psta jerseid talusid leujutusest.
Juhuslik veetaseme tus jtekke ajal vib eksitada jgede ravoolu mtmist. Suurema osa pevade kohta arvutatakse ravool veetaseme andmete jrgi. Vooluhulka mdetakse tavaliselt he-kahe ndala tagant, veetaset fikseeritakse automaatjaamadega vi mehaaniliste seadmetega (limnigraafidega) pidevalt. Nii saabki ravoolu veetaseme ja vooluhulga seose leida graafiku abil, mis on koostatud vaba voolusngi jaoks (# 3).
Jtekke ajal vivad krvalekalded sidegraafikuga vrreldes olla suured ning vooluhulka tuleb kohapeal tpsustada. Kui jtta mtekoha vaatlused tegemata, saaksime ebaiged tulemused, mille nitena on toodud Porije 2009. aasta jaanuari ravoolu vrdlevad graafikud (# 4). Lihtsalt sidegraafiku abil mratud tollane ravool oleks olnud 36% suurem kui tegelik ravool. Kuu keskmine vooluhulk oleks arvutuslikult olnud 2,64 m3/s tegeliku 1,93 m3/s asemel.
Kuigi ndisaegsed mteriistad vimaldavad jgesid laialdaselt uurida, tuleb vaatlusvrgu ttajatel just talve alguses kia mtejaamas jtingimusi uurimas, et lpptulemused oleksid usaldusvrsed. Eesti jgede ravoolu mtmisel on niisugune kombineeritud ssteem ennast seniajani igustanud.
Autor tnab EMHI Luna-Eesti hdroloogiasektori spetsialisti Ene Randpuud jooniste andmestiku eest.



Arvo Jrvet, Tartu likooli geograafia instituudi loodusgeograafia lektor
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012