Eesti Looduse fotov�istlus
05/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
PANIN THELE EL 05/2003
Hetkeks avanenud paekallas

Eesti uhkeimat loodusmonumenti, Phja-Eesti paekallast teame-tunneme eelkige kaugele merele, otse jalge ees avanevale rannajoonele ja seda ristavale lopsakale metsaribale avanevate kaunite vaadete tttu. Tavaliselt on nha ka pstine paesein selle lemisel serval ja siit jugadena laskuvad veenired. Paejrsakust allapoole jv osa on meie silmade eest enamasti varjatud. Ainult Pakri pangale siirdudes vime tutvuda ka alusphja alumiste kihtidega, mujal teavad nende ksikuid avanemiskohti ksnes asjatundjad ning ligips neile on sageli keeruline. Alusphi on nii varjatud seetttu, et paekihtidest allpool lasuvad kivimid on tunduvalt pehmemad ja varisevad kergesti laugeks rusunlvaks, kattudes kiiresti mulla ja taimestikuga.

Eesti riikliku kunstimuuseumi ehitustd Kadrioru lunaserval tid tallinlastele ja teistele huvilistele suureprase vaate alusphjale mneks ajaks lausa koju ktte: rajatav kaarjas paeseinasvend pakkus vrratu vertikaallbilike Eesti Ordoviitsiumi alumise osa moodustavatest alusphjakihtidest, kusjuures kivimid on veel pinnalt murenemata. Mujal vib sellist vaatepilti nha haruharva.

Svendi laosas avaneb paekalda tavaprane lubjakiviserv. Selle lemine kolmveerandik Lasname lademe ehituslubjakivi on meie thtsaim killustikutooraine. Tugevamatest kihtidest murtud kivist on laotud ka iidse Tallinna mrid. Allpool sisaldab lubjakivi rohkem savi ja kaotab oma vrtuse maavarana. Paekihi all pab pilku rohelise mineraaliga glaukoniidiga rikastunud kiht: lal lubjasegusem ja kahvatutoonilisem, allosas savikam ja tumedam. Sellele materjalile pole veel kasutust leitud. Ka kivimi tekkelugu pole siiani lplikult lahendatud. Selle all lbib paljandiseina hukese triibuna valkjashall Varangu kihistu savi, mis sisaldab rohkesti glaukoniitliiva ksikuid teri. Tallinna kohal on see kiht vaid paarkmmend sentimeetrit paks, ida pool suureneb see kolme meetrini. Selle all silmame mitme meetri paksust okolaadpruuni kihti ht pnevamat lasundit Eesti alusphjas. Kivimiliselt on see kvastunud savi, teaduskeeles argilliit ehk kiltsavi (vananenud nimetusega diktoneemakilt), mis sisaldab 1217% orgaanilist ainet ja sttib soodsates oludes plema. Peale selle vib kiltsavi sttida iseeneslikult, eriti prast kobestamist, kui rohkesti huhapnikku pseb kivimile ligi. Nii tekkis Maardu karjrides fosforiidi kaevandamisel aastaid tagasi arvukalt plemiskoldeid, mida oli raske kustutada. Peale selle sisaldab argilliit mitmeid mikrolisandeid, mis phjavette sattudes vi kivimit kobestades tekitavad reostust. Niisuguse massiivse pstseinana vis kiltsavi nha ksnes Kadrioru svendi seinas, mujal pudeneb see ku

Svendi laosas avaneb paekalda tavaprane lubjakiviserv. Selle lemine kolmveerandik Lasname lademe ehituslubjakivi on meie thtsaim killustikutooraine. Tugevamatest kihtidest murtud kivist on laotud ka iidse Tallinna mrid. Allpool sisaldab lubjakivi rohkem savi ja kaotab oma vrtuse maavarana. Paekihi all pab pilku rohelise mineraaliga glaukoniidiga rikastunud kiht: lal lubjasegusem ja kahvatutoonilisem, allosas savikam ja tumedam. Sellele materjalile pole veel kasutust leitud. Ka kivimi tekkelugu pole siiani lplikult lahendatud. Selle all lbib paljandiseina hukese triibuna valkjashall Varangu kihistu savi, mis sisaldab rohkesti glaukoniitliiva ksikuid teri. Tallinna kohal on see kiht vaid paarkmmend sentimeetrit paks, ida pool suureneb see kolme meetrini. Selle all silmame mitme meetri paksust okolaadpruuni kihti ht pnevamat lasundit Eesti alusphjas. Kivimiliselt on see kvastunud savi, teaduskeeles argilliit ehk kiltsavi (vananenud nimetusega diktoneemakilt), mis sisaldab 1217% orgaanilist ainet ja sttib soodsates oludes plema. Peale selle vib kiltsavi sttida iseeneslikult, eriti prast kobestamist, kui rohkesti huhapnikku pseb kivimile ligi. Nii tekkis Maardu karjrides fosforiidi kaevandamisel aastaid tagasi arvukalt plemiskoldeid, mida oli raske kustutada. Peale selle sisaldab argilliit mitmeid mikrolisandeid, mis phjavette sattudes vi kivimit kobestades tekitavad reostust. Niisuguse massiivse pstseinana vis kiltsavi nha ksnes Kadrioru svendi seinas, mujal pudeneb see kuivades kiiresti

Svendi laosas avaneb paekalda tavaprane lubjakiviserv. Selle lemine kolmveerandik Lasname lademe ehituslubjakivi on meie thtsaim killustikutooraine. Tugevamatest kihtidest murtud kivist on laotud ka iidse Tallinna mrid. Allpool sisaldab lubjakivi rohkem savi ja kaotab oma vrtuse maavarana. Paekihi all pab pilku rohelise mineraaliga glaukoniidiga rikastunud kiht: lal lubjasegusem ja kahvatutoonilisem, allosas savikam ja tumedam. Sellele materjalile pole veel kasutust leitud. Ka kivimi tekkelugu pole siiani lplikult lahendatud. Selle all lbib paljandiseina hukese triibuna valkjashall Varangu kihistu savi, mis sisaldab rohkesti glaukoniitliiva ksikuid teri. Tallinna kohal on see kiht vaid paarkmmend sentimeetrit paks, ida pool suureneb see kolme meetrini. Selle all silmame mitme meetri paksust okolaadpruuni kihti ht pnevamat lasundit Eesti alusphjas. Kivimiliselt on see kvastunud savi, teaduskeeles argilliit ehk kiltsavi (vananenud nimetusega diktoneemakilt), mis sisaldab 1217% orgaanilist ainet ja sttib soodsates oludes plema. Peale selle vib kiltsavi sttida iseeneslikult, eriti prast kobestamist, kui rohkesti huhapnikku pseb kivimile ligi. Nii tekkis Maardu karjrides fosforiidi kaevandamisel aastaid tagasi arvukalt plemiskoldeid, mida oli raske kustutada. Peale selle sisaldab argilliit mitmeid mikrolisandeid, mis phjavette sattudes vi kivimit kobestades tekitavad reostust. Niisuguse massiivse pstseinana vis kiltsavi nha ksnes Kadrioru svendi seinas, mujal pudeneb see kuivades kiiresti plaatjaks killustikuks, mis vertikaalpinnal ei psi.

Kiltsavi alt leiame rusketoonilise pudeda fosforiidikihi, mis on Kadriorus vaid pool meetrit paks. Ktte vttes nib ta jmedateralise liivana, kuid thelepanelikul vaatlusel neme, et see koosneb karbiliivast kunagiste merekarpide purustatud tkikestest. See ongi Eesti biogeense fosforiidi eripra.

Svendi phjakihtides jtkub mne meetri ulatuses peenemateraline heledatooniline liivakivi, mis sisaldab ksikuid tumeda kiltsavi vahekihte ja fosfaatkarbikeste osakesi. hel tasemel muutub alumine liivakivi aga jrsult kollakast halliks, thistades phjavee algset psitaset svendis: veealuses liivakivis on pigmenteerivad rauaoksiidid tielikult taandatud hallitoonilisteks.


Enn Pirrus (1935) on geoloog, Tallinna tehnikalikooli emeriitprofessor.



Enn Pirrus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012