| artiklid EL 2011/03 |
 |
Pakendijäätmete sortimine säästab nii keskkonda kui ka rahakotti |
| Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse üle käivad vaidlused ning segadus ajendasid riigikontrolli analüüsima, kas riigi tugi on piisav, et pakendijäätmeid eraldi kogutaks ning taaskasutataks. Hinnanud olukorda, jõudsime veendumusele, et riigi ja kohalike omavalitsuste järelevalve peab tunduvalt paranema. |
Iseloom ja loom ise. Miks ja kuidas uuritakse loomade isiksusi |
| Inimeste käitumiserinevuste kohta on märkmeid teinud juba iidsed mesopotaamlased aastatuhandeid tagasi. Tervisega seostas inimese isiksust juba Hippokrates, kes elas umbes 460–370 a. |
Kõnekad satelliidipildid: suurvesi kevadel 2010 |
| 2010. aasta kevadel tabas Eestit viimase 50 aasta kõige ulatuslikum suurvesi. |
Elurikkuse sihid Nagoyast |
| 2010. aasta oktoobris peeti Jaapanis Nagoyas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste kümnes konverents (nn. |
Naat on aednikule nuhtlus, nälgijale väljapääs |
| Toidupuudus ja kerkivad hinnad sunnivad pöörama pilgu heas kasvujõus taimedele, keda inimesed on varemgi toiduks pruukinud. Harilik naat täidab neid nõudeid. |
Suurnokk, Eesti oma kakaduu |
| Enam kui paarisadat erinäolist sulelist võime kutsuda kaasmaalasteks, sest just siia tulevad nad igal kevadel poegi kasvatama. Üks iseäralikumaid ja vähetuntumaid on suurnokk-vint, lühemalt ka suurnokaks kutsutud tegelane. |
Tükikese kodusaare lugu Ameerika loodusloomuuseumist New Yorgis |
| Eelmisel sügisel New Yorgis Ameerika loodusloomuuseumis käies meenus ülikooliaegne Saaremaa õppereis, üks sealne paemurd ja seal meie professori jutustatud lugu. Tundsin, et oli saabunud õige aeg see minevikku vajunud sündmus ja muuseumis nähtu kokku viia: poolikutest teadmistest toitu ammutav uudishimu hakkas liialt suureks paisuma. |
Kuidas hoida suhteid kopraga |
| Euraasia kobras (Castor fiber) on meie looduse põlisasukas. Tõsi, ligi sada aastat seda töökat looma meie veekogudes ei ujunud, sest inimese ahnus tema naha, liha ja nõre järele tegi koprale lõpu. |
Väikeveekogude inventuur selgitas putukate ja kahepaiksete levikut |
| Väikejärved, järvikud, lombid, tiigid, endised linaleoaugud jms. väikeveekogud on oluline elupaik kümnetele ja sadadele liikidele, kellest paljud on haruldased ja ohustatud. |
Tammed igavikuks |
| Nüüdse Eesti maaülikooli, kunagise Eesti põllumajanduse akadeemia (EPA) praegune asupaik Tallinna maantee ääres otsustati eelmise sajandi kuuekümnendate algul. Sellest tänini oleme emakese Maaga teinud ligi viiskümmend tiiru ümber Päikese. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
