Eesti Looduse fotov�istlus
2011/03



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2011/03
Pakendijtmete sortimine sstab nii keskkonda kui ka rahakotti

Pakendijtmete kogumise ja taaskasutuse le kivad vaidlused ning segadus ajendasid riigikontrolli analsima, kas riigi tugi on piisav, et pakendijtmeid eraldi kogutaks ning taaskasutataks. Hinnanud olukorda, judsime veendumusele, et riigi ja kohalike omavalitsuste jrelevalve peab tunduvalt paranema. Siis on lootust, et edaspidi on elanikel pakendijtmeid mugavam ra anda ja neid taaskasutatakse rohkem.

Viimastel kuudel on olmejtmete veo kallinemine tekitanud palju meediakra. Hinnatusu peaphjuseks peetakse jtmete ladestamise saastetasude tusu. Keskkonnahoiu seisukohast on selline areng igustatud, sest jtmete ladestamine raiskab taaskasutatavaid loodusvarasid ja tekitab loodusele koormuse. Saastajad peavad selle hiskonnale hvitama.
Ajakirjanduses on jnud aga rhutamata fakt, et Eesti inimestel on pakendijtmeid aktiivsemalt sortides vimalik vhendada prgiarveid ja jda puutumata olmejtmete veo hinnatusust, kuna pakendijtmeid saab tasuta ra anda.

Pakendijtmeid sorditakse loiult. Eri uuringud nitavad, et tavapraselt hlmavad meie prgikasti sisust mahuliselt ligikaudu 60% mitmesugused pakendijtmed: papist vi plastist karbid, plast-, metall- vi klaaspudelid, kartongist mahla- vi piimapakid, kilekotid jms. Pakendiseadusega kehtestatud tootja vastutuse phimtte jrgi peavad kigi nimetatud pakendijtmete kogumise ning taaskasutamise korraldama (sh. selle eest maksma) pakendajad, pakendatud kaupade maaletoojad ja mjad. Seetttu sisaldub pakendi mgihinnas ka selle taaskasutuse kulu.
Tavainimese seisukohast thendab tootja vastutus seda, et nn. pakendiettevtjatel on kohustus korraldada, et igal inimesel oleks tema elukoha asustustihedusest olenevalt vimalikult mugavas lheduses pakendikonteiner, mille paigaldamise, hoolduse ning thjendamise eest ei pea maksma. Seega saab le poole prgist tasuta ra anda ning nnda peaks olema vimalik vhendada prgiveo kordade arvu vi tellida viksem kogumismahuti.
Riigikontroll tegi Lasnamel asuva kuuekorruselise kahe trepikojaga maja sstuvimaluste kohta hinnangulise arvutuse. Selle jrgi saaks jtmeveo pealt ssta le 50 euro kuus ning le 600 euro aastas.
Ometigi nitas elanike ksitlus, et 54% inimestest ei teagi, et neil on vimalus pakendeid tasuta ra anda. Tallinna ja mitte-eestlastest elanike teadlikkus oli maainimestega vrreldes mrkimisvrselt halvem. Samuti selgus, et pandipakendeid kogutakse eraldi aktiivselt, ent niteks plastpakendid ja joogikartongi viskab le 70% inimestest olmejtmete hulka. Eramutes ja vikestes kortermajades on vga palju neid inimesi, kes pletavad pakendijtmeid, kuigi nnda tekib enamiku pakendite puhul tervisele ja keskkonnale mrgiseid kemikaale.
Miks eelistavad inimesed pakendite eest maksta esmalt siis, kui nad poes ostu teevad, ja teist korda uuesti siis, kui nad lasevad pakendijtmed olmejtmete koosseisus ra vedada?

Konteinerit peab olema mugav kasutada. Minu Tallinnas Koplis elav kolleeg sidab kord ndalas pakendijtmete kilekotiga paar peatust trammiga lhima pakendikonteineri juurde. Kohale judes peab ta pakendijtmed kshaaval kogumismahutisse toppima, sest vikese ava kaudu ei saa kogu kotitit korraga ra visata. Suuremad pakendid konteinerisse ei mahugi. Korduvalt on juhtunud sedagi, et mahuti on tis ning ainukesed iguskuulekad variandid oleksid asuda teist konteinerit otsima (mis vib samuti tis olla) vi sita trammiga koju tagasi ja panna prgikott paremaid aegu ootama.
Enamik inimesi loobuks sellises olukorras pakendite sortimisest vi poetaks oma prgikoti konteineri krvale vi halvemal juhul metsa alla. Pakendikonteineri lhedus kodule mjutab oluliselt inimese valmisolekut pakendeid sortida.
Pakendiettevtjatel pole ldjuhul vimalik kigi oma pakendijtmete kogumist ise korraldada ning seetttu on ettevtted hinenud pakendite taaskasutuse organisatsioonidega ning andnud asjaomase vastutuse neile le, makstes teenuse osutamise eest tasu.
Eestis on ks pandipakenditega tegelev asutus (O Pandipakend) ning kolm organisatsiooni, kelle lesanne on korraldada muude pakendite kogumine ja taaskasutus (MT Eesti Taaskasutusorganisatsioon, MT Eesti Pakendiringlus ning O Tootjavastutusorganisatsioon). Kokku on organisatsioonidega liitunud le 3000 pakendiettevtja eri hinnangute jrgi 8090% kigist pakendiettevtetest.
Organisatsioonid peavad vastutama selle eest, et elanikke oleks teavitatud vajadusest ja vimalustest pakendijtmeid eraldi koguda. htlasi tuleb tagada, et pakendikonteinereid oleks piisavalt ning neisse oleks testi vimalik jtmeid jtta. Samuti vastutavad nad selle eest, et pakendijtmeid kogutaks ja taaskasutataks vhemalt pakendiseaduses nutud taaskasutusmra ulatuses kogu pakendimassist vhemalt 60%.
Riigikontrolli hinnangul pole kik taaskasutusorganisatsioonid oma kohustusi nutud mral titnud ning ks pakendijtmete loiu sortimise phjusi on konteinerite vhesus. Niteks Kadriorus on pakendikonteinerid vaid asumi kahes servas, kuid paljudes maakohtades paiknevad mahutid inimestest mitmete kilomeetrite kaugusel.
Tallinnas vivad lisasegadust tekitada eri organisatsioonide korraldatud pakendite raandmise viisid: ligikaudu paarisaja maja elanikud saavad kiki pakendiliike ra visata oma maja krval asuvatesse ainult nende maja jaoks meldud konteineritesse, eramajade piirkonnas saab koju tellida tasuta pakendikoti ning lejnud peaksid oma pakendid viima olmeprgi konteineritest eraldi asuvatesse avalikesse pakendikonteineritesse.
Eri pakendiliike peab saama ra anda hes kohas, kuid le Eesti peab mnel pool klaasi ja pappi-paberit eraldi sortima, teisal tuleb aga kogu pakendiprgi hte segapakendi konteinerisse visata. Niteks Hiiumaal, Valgamaal, Jrvamaal ja Vrumaal pole kahel organisatsioonil mitte htegi klaasikonteinerit, Tallinnas aga on samadel hingutel neid kokku 227. Paari aasta taguse ajaga vrreldes on oluliselt vhemaks jnud ka papi- ja paberpakendi jaoks meldud kogumismahuteid.
Peale kogumismahutite vhesuse teeb sortimise ebamugavaks ka kohustus viia eri laadi prgi eri kohtadesse. Kiki nudeid jrgiv inimene peaks kodus tekkivad jtmed sortima vga mitmeks: biojtmed, paber ja papp (mis ei ole pakend), pandipakend, klaaspakend, papp- ja paberpakend, muu segapakend, ohtlikud jtmed, elektroonikaromud ning vaid lejva viskama olmejtmete hulka. Sorditud jtmed tuleks omakorda viia mitmes kohas asuvatesse kogumispaikadesse.
Lumerohked talved koos lbimatute auto- ja knniteedega seavad sortijate teele korraliku katsumuse. Omaette proovikivi on ra tunda ige konteiner, sest kogumismahutid pole htse mrgistuse, kuju ega vrvusega ning aastate jooksul on organisatsioonid konteinerite vlimust ka muutnud. Seega eeldab pakendijtmete sortimine suurt teadlikkust ning valmisolekut loobuda tavaprasest mugavusest.
Pakendiorganisatsioonide ja jtmevedajate hinnangul on endiselt suur probleem, et pakendikonteinerites on ka muud kraami peale pakendijtmete. Organisatsioonide snul on see peamine phjus, miks enamik konteinereid on ebamugavalt vikse avaga ning sinna saab pakendeid visata vaid kshaaval. Segaprgi tttu on hulk pakendikonteinereid ra korjatud, sest muu prgiga risustatud ja mrdunud pakendijtmeid on mrksa kallim vi lausa vimatu taaskasutada. Kui soovime mugavamaid pakendikonteinereid, tuleks neid senisest sihiprasemalt kasutada.

Pakendiettevtjate tegevust ei kontrollita. Pakendite kogumisvrgustik on ebahtlaseks kujunenud seetttu, et ei riik, kohalikud omavalitsused ega ka pakendiettevtjad pole suutnud vi tahtnud kontrollida taaskasutusorganisatsioonide tegevust. Paari tuhande kogumismahuti rent, hooldus ja thjendamine maksab aasta peale mrkimisvrse summa. Samal ajal on oluliselt lihtsam saada palju puhtaid ning seega kvaliteetsemaid pakendijtmeid kaubanduskeskustest, toidupoodidest (nn. veo- ja rhmapakendid: peamiselt pappkastid, pakkekile, kaubaalused, kaubakastid jms.) vi ka otse tootjatelt.
Kuivrd taaskasutusorganisatsiooni eesmrk on koguda piisavalt pakendijtmeid, et vltida pakendiaktsiisi maksmise kohustust, tuleb elanikelt ktte saada vaid nii palju pakendijtmeid, kui mujalt puudu jb. Kogu oma tegutsemisaja jooksul on kik pakendiorganisatsioonid suutnud riigile nidata, et nende kogutud ja taaskasutatud pakendijtmete hulk vastab riigi nutud kogusele. Niisiis polekski vaja kogumismahuteid juurde paigaldada.
Enamik pakendeid turule toovatest ettevtetest on oma kohustused pakendi- vi taaskasutusorganisatsioonidele le andnud. Need omakorda peaksid tagama, et Euroopa Liidu seatud pakendite taaskasutuse ldmr 60% oleks tidetud.
Kuid nii see siiski pole: ehkki pakendiorganisatsioonide aruannete kohaselt tekib Eestis vaid 118 000 tonni pakendijtmeid aastas, kndib nende kogus keskkonnaministeeriumi arvutuste jrgi 217 000 tonnini. Pakendijtmete taaskasutuse protsent arvutatakse Eestis turule pandud pakendite ja taaskasutatud pakendijtmete suhtarvuna. Kuna turule tuuakse 45% vrra rohkem pakendeid kui taaskasutusorganisatsioonid nitavad, ei tida riik Euroopa Liidu seatud taaskasutuskohustust!
Keskkonnaministeeriumi snul saab vahe videtava ja tegeliku taaskasutatud pakendijtmete hulgas tekkida kas sellest, et turule toodud pakendite hulka nidatakse tegelikust viksemana, pakendite taaskasutust nidatakse tegelikust suuremana vi deklareeritakse pakendijtmete taaskasutusena muude samast materjalist koosnevate jtmete mberttlemist. Ei keskkonnainspektsioon ega ka pakendiaktsiisi iget laekumist jlgima pidav maksu- ja tolliamet pole siiamaani suutnud ega ka ritanud testada, kes ja kui suures ulatuses on oma jtmetekke, kogumise ja taaskasutamise andmeid ilustanud.
Kuivrd riik ei taaskasuta pakendeid ettenhtud mral, peaks pakendiettevtjatel lasuma kohustus tasuda pakendiaktsiisi. Riigikontrolli ligikaudse arvutuse jrgi ulatunuks 2009. aasta aktsiisi summa ligikaudu 64 miljoni euroni (s.o. miljardi kroonini), ent kuna rikkujat pole kindlaks tehtud, ei saa seda summat ka kelleltki sisse nuda.
Olukord, kus riigile on teada, et reegleid on rikutud, kuid mitte mingit vastutust ei tule kanda, annab edaspidigi nii pakendiettevtjatele kui ka taaskasutusorganisatsioonidele vimaluse tita pakendi taaskasutuse kohustust vaid osaliselt. See omakorda vimaldab hoida raha kokku elanikelt pakendijtmete kogumise korralduse pealt. Seetttu soovitas riigikontroll riigil tunduvalt tugevdada pakendijtmete andmete kontrolli ning pani muu hulgas ette kehtestada pakendiaktsiisi ettemaks.

Kohalikud omavalitsused peaksid rohkem pingutama. Pakendite kogumist kodumajapidamistest saaksid oluliselt suunata ka kohalikud omavalitsused. Nende lesanne on kehtestada jtmehoolduseeskirjad, slmida taaskasutusorganisatsioonidega lepingud ja kontrollida nende titmist.
Ometigi tunnistas nii mnigi omavalitsus riigikontrollile, et pakendiorganisatsioonid kirjutavad neile oma tingimusi ette, korjavad juba paigaldatud prgimahuteid ra vi ei thjenda neid piisavalt sageli. Mned vallad ja linnad on kas teadmatusest vi paratamatusest paigaldanud kogumismahuteid omavalitsuse eelarveraha eest ning maksavad kinni ka nende thjendamise.
Kohalik omavalitsus peab slmima pakendiorganisatsioonidega lepingud, milles mratakse kindlaks nii pakendikonteinerite arv kui ka asukohad, vlimus ning mrgistus, samuti thjendamise graafik. Nende tingimuste mrkimine ka jtmehoolduseeskirjas annaks omavalitsusele vimaluse teha nuete rikkumise korral ettekirjutusi ja trahve.
Siin on omavalitsustel kvasti arenguruumi: auditeerimise ajal oli mnel organisatsioonil lepingud slmitud alla poolte omavalitsustega. Kui eeldada, et omavalitsus soovib otsustada selle le, kui palju on konteinereid ja kus need asuvad, milline on nende vlimus, mrgistus ja thjendusgraafik, siis peaksid tal olema slmitud lepingud kigi taaskasutusorganisatsioonidega.
Ka analsitud jtmehoolduseeskirjadest ei leidnud riigikontroll konkreetsele omavalitsusele kohandatud nudeid, pigem oli piirdutud pakendiseaduse tsiteerimisega. Sellises olukorras pole omavalitsusametnikul muu hulgas selget alust nuda, et paigaldataks rohkem konteinereid.

Pakend pole prgi. Kuigi Eesti pakendiettevtted tasuvad igal aastal taaskasutusorganisatsioonidele ligikaudu miljon eurot pakendijtmete kogumise ja taaskasutuse eest, juab pool pakendijtmetest ikkagi prgimele. Suurt osa sellest saaks tegelikult taaskasutada metallitstuses, valmistada uusi plasttooteid, paberit jms. ning kui see pole vimalik, siis niteks toota soojust ja elektrit.
Jtmete taaskasutus uute toodete toormaterjalina on rahvusvaheline ri. Eestis kogutud pakendijtmetest taaskasutatakse vaid osa siinsamas ning lejnu tdeldakse isegi Hiinas vi Indoneesias. Keskkonnahoidu thtsustava inimese jaoks on pakendijtmete sortimine ks lihtsamaid viise anda oma vike panus puhta ja terve maakera heaks ning htlasi hea vimalus ssta pere rahakotti.

Riigikontrolli audit Pakendijtmete kogumise ja taaskasutamise tulemuslikkus on avalikustatud detsembris 2010 ning selle tisteksti leiate kodulehelt www.riigikontroll.ee

Airi Andresson (1978) on riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuht.



Airi Andresson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012