Eesti Looduse fotov�istlus
2011/03



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2011/03
Vikeveekogude inventuur selgitas putukate ja kahepaiksete levikut

Vikejrved, jrvikud, lombid, tiigid, endised linaleoaugud jms. vikeveekogud on oluline elupaik kmnetele ja sadadele liikidele, kellest paljud on haruldased ja ohustatud. Paraku tunneme vikeveekogude loomastikku sna kesiselt. Kiilide, veeliste mardikate ja kahepaiksete uurijaid on Eestis lbi aegade nappinud, ajaloolised andmed nende liigirhmade kohta on sna lnklikud ning mitme piirkonna kohta puudub liigiteave tiesti.

Suuri ujureid ja ringilendavaid kiile mrkavad paljud, kuid liigini eristada neid enamasti ei osata. Viksemaid ujureid, veemardikaid ja kiilivastseid suudavad liigini mrata aga vaid kogenud spetsialistid. Seetttu vib nii mnegi haruldase liigi elutsemine meie vikeveekogudes teadmata jda. Srane olukord on seda ohtlikum, et vikeveekogud kipuvad meie maastikest kaduma. Aegade jooksul on neid pinnasega tidetud ja kuivendatud, kalatiikideks mber kujundatud, prahipaikadena kasutatud vi lihtsalt kinni kasvada lastud.

Dragonlife aitab vee-elustikku. Vikeveekogude ning nende elustiku silimist ja kaitset toetab Euroopa Liidu LIFE-i programmist kaasrahastatav projekt, mille nimi klab nagu fantaasia-rollimng Dragonlife. Dragon tuleneb ingliskeelsest snast dragonfly kiil; life (ingl. elu ) viitab aga LIFE-i programmi nimele.
Projekt keskendub peamiselt kahele liigile: suur-rabakiilile (Leucorrhinia pectoralis) ja mudakonnale (Pelobates fuscus), kes on oma elupaikade muutumise ja hvimise tttu neist kadunud vi kadumas.
2015. aastani kestev projekt viiakse ellu Eesti ja Taani Natura 2000 vrgustiku kaitsealadel, mlemas riigis kaheksal alal. Eesti projektialadeks on valitud Lahemaa rahvuspark, Mdriku-Roela, Varangu, Lasila, Porkuni ja Neeruti looduskaitseala Lne-Virumaal, Emaje Suursoo ja Piirissaare looduskaitseala Tartumaal ning Karula rahvuspark Valgamaal. Projekti juhib Eesti keskkonnaamet.

Kogutud on hulk andmeid liigikaitse tarbeks. Et liikide kaitse alus on hea teave nende bioloogia ja leviku kohta, kavandati projekti esmase suurema tegevusena vikeveekogude inventuur. Nii Eesti kui ka Taani projektialadel tehti vlitid mullu juunis. Andmeid koguti vikeveekogude fsikaliste ja keemiliste omaduste, neid mbritsevate biotoopide ning veekogu elustikurhmade kohta. Suur-rabakiili ja mudakonna krval prati inventuuri kigus erilist thelepanu ka teistele EL loodusdirektiivi alusel kaitse alla vetud kahepaiksetele ning veelistele ja poolveelistele putukaliikidele (# 1).
Inventuuril uurisid samu veekogusid heskoos herpetoloogid ja entomoloogid Taanist ning Eestist, osales ka veemardikate tundjaid Hollandist ja Tehhist. Niiviisi korraldatud vlit vimaldas helt poolt saada phjaliku levaate vikeveekogude elustikust, teiselt poolt aga ekspertidel vahetada teadmisi ja kogemusi. Peamise uurimismeetodina kasutati kahvapki, htlasi otsiti veetaimestikust vesilikumune ja kaldataimestikust kiilide vastsekesti ning pti veekogude lhimbrusest tiskasvanud kiile. Kahe juunindala jooksul uuriti kokku 269 vikeveekogu Eestis ja 195 Taanis.

Uued huvitavad levikuandmed: suur-rabakiilil ei lhegi Eestis nii halvasti. Eestis on kiilide levikut suhteliselt vhe uuritud ning seetttu on ka suur-rabakiili leiukohti vhe teada: 1990. aastateni vaid kuus [2], hilisemad andmed on vga umbkaudsed. Dragonlifei projekti aladel oli varem suur-rabakiili leitud Karulas ja Emaje Suursoo lhedal [2]. Inventuuri kigus leiti seda kiililiiki aga lausa 53 vikeveekogust (# 1), nii Karulas, Emaje Suursoos, Porkunis, Varangul kui ka Lahemaal.
Eriti arvukalt leidus suur-rabakiili Karulas, kus liigi vastseid leiti selgeveelistest taimestikurikastest vikejrvedest, kopra leujutusaladelt ning kaladeta lompidest, mis asusid metsas vi selle lheduses. Teistel uuringualadel leidus sraseid biotoope tunduvalt vhem. Karulas sigisid suur-rabakiilid ka kahes 2001. aastal spetsiaalselt mudakonna jaoks rajatud veekogus. See nitab, et kahepaiksete tarbeks vikeveekogusid taastades ja rajades luuakse sobivaid elupaiku ka ohustatud poolveelistele selgrootutele.
Just elupaikade vhesus vib olla phjuseks, miks Taanis nnestus suur-rabakiili leida vaid neljast uuritud veekogust. Nii et Eestis on selle harulduse olukord vrdlemisi lootusrikas.

Tmmuujur (Graphoderus bilineatus) on ks neid kogu Euroopas ohustatud thtsaid liike, kelle levikupilti inventuur samuti tpsustas. Varasemast oli tema leviku kohta vga vhe teada [4]. 1990. aastatel oli teada vaid viis tmmuujuri leiukohta, ks neist Karula rahvuspargis [3].
Mullu suvel lbi uuritud vikeveekogudest leiti tmmuujurit viieteistkmnest (# 1), sealhulgas Karula rahvuspargis kmnest ja Emaje Suursoos kolmest. Enamasti leidus seda mardikat vikejrvedes, mille kaldatsik oli pikesele avatud. Paaril korral nnestus teda leida ka kopratiikidest.

Mudakonna sigimisveekogude olukord pole kiita. Kahepaiksetest keskenduti inventuuril just sellele liigile. Mudakonn sigib vaid pikesele avatud selgeveelistes ja kalavabades lompides, jrvikutes, tiikides ja ka kopra leujutusaladel. Mudakonna kulleseid leiti Eestis neljal projektialal ja htekokku vaid 17 vikeveekogus (10% kigist uuritud veekogudest, kui vlja arvata Lahemaa rahvuspark ja Varangu looduskaitseala, mis jvad mudakonna levilast vlja).
Kige arvukamalt leidus mudakonnakulleseid Karula rahvuspargis (kaheteistkmnes veekogus), Emaje Suursoo ja Piirissaare looduskaitsealal leiti kulleseid kolmest ning nii Lasila kui ka Mdriku-Roela kaitsealal vaid hest veekogust.
Taanis leiti mudakonna kulleseid 21 veesilmast: 11% uuritud veekogudest. Kui Eestis ohustab mudakonna peamiselt kudemisveekogude halvenev seisund vi nende hvimine, eelkige veekogude kinnikasvamise, kaladega asustamise ning eutrofeerumise tttu, siis Taanis on ohuks ka maismaaelupaikade hving intensiivse pllumajanduse tagajrjel. Samas ei ole kalade asustamine vikeveekogudesse Taanis nii suur probleem kui Eestis. Niteks Haanja kaitsealal tehtud uuringus leiti kalu ligi pooltest vikeveekogudest [1].

Vljund: elupaikade taastamine. Peale leviku aitas vikeveekogude inventuur tpsustada ka liikide elupaiganudlusi. Neid saab arvesse vtta liikide elupaiku taastades ja rajades.
Inventuuritulemused aitasid mullu sgisel taastada ja rajada 15 vikeveekogu Karula rahvuspargis. Eesmrk oli luua sigimispaiku mudakonnale, aga ka tmmuujurile ja teistele veeselgrootutele. Veekogude asupaigad valiti vlja just inventuuri tulemustest lhtudes: seniste mudakonna ja suur-rabakiili sigimisveekogude lhedusse, et need kiiremini asustataks.
Taastades prati hoolega thelepanu liikide elupaiganudlusele, mis oli selgunud inventuuri phjal (veekogude avatus pikesele, metsa lhedus jms.). Kuni 2015. aastani on projektialadel kavas taastada liikide kaitseks 71 vikeveekogu ning rajada 30 uut.
Dragonlifei projekti ja sihtliikide mudakonna ja suur-rabakiili kohta leiab rohkem teavet projekti veebilehelt www.keskkonnaamet.ee/dragonlife.

1. Rannap, Riinu; Lhmus, Asko; Briggs, Lars 2009. Restoring ponds for amphibians: A success story. Hydrobiologia 634: 8795.
2. Ruusmaa, Janika; Luig, Jaan 2005. Rabakiilid. Eesti Loodus 56 (2): 3033.
3. Timm, Henn 2002. Graphoderus. Eesti Loodus 53 (2/3): 100101.
4. Vilbaste, Kristel; Marvet, Ann (toim.) 2004. Rahvusvahelise thtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Ilo Print, Tallinn.

Piret Pappel (1977) on herpetoloog, bioloogiapetaja.
Riinu Rannap (1966) on herpetoloog, Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna teadur.



Piret Pappel, Riinu Rannap
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012