Eesti Looduse fotov�istlus
2011/03



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kroonika EL 2011/03
Kroonika

Jloomaaed Tallinnas

Eestis on saanud tavaks thistada ka Hiina uusaasta saabumist. Tnavu olid kige suuremad pidustused kindlasti veebruari alguses Tallinnas.
5. veebruaril sai jlgida Hiina artistide esinemist ja suurejoonelist ilutulestikku, mekkida Hiina toite, osta sealseid suveniire ning vaadata fotonitust Hiina uusaasta kohta. Vabaduse vljakul avati 3. veebruaril jskulptuuride nitus koos video- ja valgusinstallatsiooniga. Idamaade kalendri aastatsklist inspireeritud taiesed on valminud Korea vabariigi, Mehhiko, Soome, Leedu, Venemaa ja Eesti skulptorite ke all.

Tallinna LV / Loodusajakiri

Riigimets saab puhtamaks

Mullu koristas riigimetsa majandamise keskus (RMK) oma halduses olevatest metsadest kokku 137 tonni prgi, s.o. 40% vhem kui 2009. aastal.
Piirkonniti teeb metsade reostamine siiski muret, samuti tuleb metsast endiselt koristada ohtlikke jtmeid. RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Vdi snul oli mullu enim prgi Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal, eelkige suurte linnade mbruse riigimetsades. Tnu ennetustle ja teavitus-koristuskampaaniatele nagu Mets puhtaks! ja Teeme ra! on olukord jrjest paranenud. Niteks viie aasta taguse ajaga vrreldes on metsade prgireostuse maht vhenenud 75% ja sellest tulenevalt on olnud vimalik koristuskulu vhendada 60%. Samas on teatud piirkondades metsade prgistamine endiselt terav probleem, tdes Toomas Vt. Riigimetsa koristamine lks mullu maksma ligi 330 000 krooni ehk le 21 000 euro.
Peale tavaprgi koristati ligi heksa tonni ohtlikke jtmeid, enim oli katuste lammutamisel tekkinud eterniiditkke, aga leiti ka mrgiseid kemikaale. Niteks Pakri poolsaarel krvaldati spetsialistide abiga kilogramm elavhbedajke ja 140 kg elavhbedaga saastunud pinnast.

RMK

Igihaljaste taimede konkurentsivime seletus

Eesti maalikool (EM) teatas 16. veebruaril, et EM teadlane lo Niinemets pstitas koos Hispaania kolleegidega hpoteesi, mis seletab bioomide (makrokossteemide) liikumist globaalselt muutuvas kliimas.
Nimelt avaldab koloogiateaduse tippajakiri Trends in Ecology & Evolution oma mrtsinumbris professor lo Niinemetsa, Baleaari saarte likooli professori Jaume Flexase ja Barcelona likooli professori Josep Peuelase artikli, mis annab uue seletuse makrokossteemide liikumise kohta.
Igihaljad puud ja psad on viimastel aastakmnetel laiendanud oma levikut heitlehiste metsade arvel mitmetes maakera kossteemides, selgitas Niinemets. Niteks on Lne-Euroopas igihaljas laialehine taim iileks jrjest levinud phja poole. Vahemere-rsetes riikides on igihaljad taimed iilekstamm, pukspuu jt. levinud jrjest krgematele aladele, kus nad asendavad pgimetsi. Samuti on mitmed igihaljad vrliigid muutunud sissetungivateks Kesk- ja Lne-Euroopa riikides.
Seni on igihaljaste taimede suurenenud konkurentsivimet seletatud eelkige kliima soojenemisega, kuid viimaste aastate karmid talved on uuesti tstatanud ksimuse, kui palju ja kui kiiresti kliima ikkagi soojeneb. Niinemets, Flexas ja Peuelas on pstitanud hpoteesi, et vga hsti dokumenteeritud globaalne muutus atmosfri CO2 taseme krgenemine suurendab igihaljaste taimede konkurentsivimet.
Phjuseks on asjaolu, et igihaljaste taimede lehtede struktuur erineb suuresti heitlehiste taimede omast. Kuna igihaljaste taimede lehed peavad vastu pidama mitu kasvuperioodi, on nende lehtede rakud paksema rakuseinaga, rakud on tihedamini pakitud ja lehed sisaldavad enam struktuurset, mittefotosnteesivat kude. Sellise ehituse tttu on igihaljastel taimedel CO2 sisseps lehte raskendatud ning CO2 limiteerib fotosnteesi suuremal mral kui heitlehistel taimedel.
Fundamentaalselt erineva lehestruktuuri tttu suureneb igihaljaste taimede fotosntees CO2 tusu oludes enam kui heitlehistel liikidel. Autorid vidavadki, et juba ainuksi CO2 taseme tus seletab bioomide liikumise globaalselt muutuvates tingimustes.

EM



Taotlusvoor toob Eestisse uued teaduse tippkeskused

Sihtasutus Archimedes ootab kuni 1. aprillini taotlusi uute teaduse tippkeskuste loomise kohta ja loodab, et tippkeskuste arendamise meetme teine taotlusvoor toob Eestisse juurde vhemalt neli asjaomast asutust.
Esimesed rahvusvaheliselt krge tasemega uurimisrhmadest koosnevad teaduse tippkeskused loodi Eestis 2001. aastal. Praegu on neid Eestis kokku seitse: Tartu likooli juures bioloogilise mitmekesisuse, neuroimmunoloogiliste haiguste, keemilise bioloogia ja kultuuriteooria, Tallinna tehnikalikooli juures arvutiteaduste ning integreeritud elektroonikassteemide ja biomeditsiinitehnika ning Eesti biokeskuse juures genoomika tippkeskus.
Meetme eesmrk on toetada tippteadust Eestis ning soodustada teemalt lhedaste vi ksteist tiendavate tippuurimisrhmade koostd. Toetust vivad taotleda teadus- ja arendusasutuste uurimisrhmad vi nende konsortsiumid, ht tippkeskust toetatakse kuni 3,2 miljoni euroga. Taotlusi on vimalik esitada kuni 1. aprillini.
Meedet toetatakse Euroopa regionaalarengu fondist.

Sihtasutus Archimedes


Eestimaa looduse fond korraldab rahvusvahelise sookonverentsi

2. veebruaril thistati lemaailmset mrgalade peva. Eestimaa looduse fond (ELF) teatas sel puhul, et korraldab rahvusvahelise konverentsi Mires and Wilderness (Sood kui plisloodus), mis peetakse 18.20. aprillil Tartus.
Sooteadlased ja spetsialistid ning huvilised saavad konverentsil arutleda soode kaitse ja majandamise le ning vahetada riikide vahel informatsiooni ja jagada kogemusi.
Konverentsil on kne all soode kaitse, majandamine ja taastamine, lhtudes plislooduse kontseptsioonist, Ramsari konventsioon, soode ja plislooduse kaitse arengukavad ning hiljuti ellu viidud mrgalade projektide tulemused ja kogemused.
Konverentsi esialgne kava on vrgupaigas www.elfond.ee/et/teemad/raba/rahvusvaheline-konverents-mires-and-wilderness Registreeruda saab aadressil www.conference-expert.eu/et/konverentsid.
Konverentsil tehakse kokkuvte projektist Eesti soode looduskaitseline hindamine (Estonian Mires Inventory completion for maintaining biodiversity), mille siht on aidata kaasa Eesti sooalade elurikkuse hoiule. Selle tarbeks on tehtud ulatuslik geobotaaniline inventuur, kogutud andmete phjal tehakse ettepanekuid mrgalade kaitse ja kasutuse kohta. Projekti juhtpartner on ELF ja partner keskkonnaamet.
Projekti lhtealus on 1997. a. projekti Eesti mrgalade kaitse- ja majandamise strateegia raames tehtud inventuur, mille metoodika on vetud aluseks ka uue inventuuri puhul, et andmed oleksid vrreldavad.
Kahel vlitde hooajal, 2009 ja 2010, seati sihiks inventeerida 8000 sooala. Lhteandmeid tpsustades juti lpuks teha inventuuri 13 000 alal. See mahukas t on olnud vimalik tnu hstitoimivale koostvrgustikule, mis hlmab teadlasi, lipilasi ja vabatahtlikke.
Projekti on rahastanud Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanism, KIK ja Ahti Heinla.

ELF


Keskkonnainspektsioonist saab uurimisasutus

Veebruari keskel vlja kuulutatud kriminaalmenetluse seadus muutused annavad keskkonnainspektsioonile alates 1. septembrist uurimisasutuse staatuse ehk iguse menetleda keskkonnakuritegusid.
Muudatus thendab seda, et kui siiani tegi inspektsioon keskkonnakuritegude puhul esmased uurimistoimingud ja andis seejrel materjalid le politseile, siis edaspidi lpetab inspektsioon kriminaalmenetlused ise. Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi snul on muudatuse tinginud esmajoones kokkuhoid. Omame erialast kompetentsi, mis on vajalik snagi spetsiifiliste keskkonnaalaste kriminaalasjade lahendamiseks, samuti on meil kohtueelse menetluse valdkonnas arvestatava kogemusega inspektorid, lisas Volkov.
Keskkonnakuritegude menetlemise krval jtkab keskkonnainspektsioon keskkonna jrelevalvet ning menetleb keskkonda kahjustanud vrtegusid.

Keskkonnainspektsioon


40 uut psielupaika kpaliste kaitseks

12. veebruaril justunud keskkonnaministri mrusega on vetud kaitse alla 40 uut kpaliste psielupaika kogupindalaga veidi le 850 hektari. Neist neli rajatakse esimese ja lejnud 36 teise kategooria kaitstavate liikide kasvukohtadele.
Looduskaitseseaduse kohaselt tuleb esimese kaitsekategooria liikide kikides teadaolevates elupaikades vi kasvukohtades nende soodsa seisundi tagamiseks moodustada kaitsealad vi hoiualad vi mrata kindlaks psielupaigad, tles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Kadri Alasi. Seni ji neli esimese kaitsekategooria kpalise kasvukohta vljapoole kaitstava ala piire ja nende kaitseks moodustati psielupaigad, tpsustas ta.
Teise kategooria liikide teadaolevatest elupaikadest tuleb vhemalt pooltele tagada kaitse, luues kaitsealasid, hoiualasid vi psielupaiku. Teise kategooria orhideede psielupaikadeks valiti esinduslikumaid kasvukohti, kus populatsioonid on elujulised. htlasi arvestati kasvukohtade piirkondlikku jaotust ja teiste haruldaste liikide leidumist kasvukohas. Rangemalt kaitstavate taimede psielupaigad on htlasi turvalised asualad samu kooslusi asustavatele kolmanda kategooria liikidele.
Eestis kasvab 36 liiki kpalisi, mis kik on looduskaitse all. Kige rangemasse, esimesse kaitsekategooriasse kuulub neist neli ja teise kategooriasse kaheksateist liiki.

Keskkonnaministeerium



Pildistage Emajge!

RMK Emaje-Suursoo looduskeskus on kuulutanud vlja fotovistluse Emaje neli palet, kuhu on oodatud igas vanuses loodushuviliste pildid aastaaegade vaheldumisest Emajel.
Vistlustd tuleb esitada digitaalkujul jpg-vormingus. Vistlusele on oodatud ttlemata fotod mtmetega vhemalt 1800 x 2400 pikslit ja resolutsiooniga 300 dpi. Pildile lisage autori nimi, vanus ja kontaktandmed ning nutikas pealkiri. Vistlustd tuleb saata e-posti aadressile emajoe-suursoo.looduskeskus@rmk.ee. Vistlusele saabunud fotode kasutamisigus jb RMK Emaje-Suursoo looduskeskusele, ksiti esitatakse autori nimi.
Fotosid oodatakse kuni 31. oktoobrini, parimad selguvad 15. novembril. Fotovistlusel esimese koha vitnud t autor saab auhinnaks fotopoe kinkekaardi ja loodusraamatu, teine koht samuti kinkekaardi ning kolmas koht loodusraamatu.
Viieteistkmnest parimast fotost koosnev nitus pannakse les RMK Emaje-Suursoo looduskeskusesse 2012. aasta jaanuaris.

RMK


Keskkonnaamet korraldas ebaseaduslike jtmete koristamist

Eelmisel aastal koristati keskkonnaameti korraldusel Eestis heksa ebaseaduslikku jtmete ladestuskohta, mis asusid reformimata riigimaal. htekokku koristati 1400 tonni ohtlikke jtmeid ning 63 tonni tavajtmeid, s.o. umbes 40 kaubavagunitit.
Suuremad prahikoristuspaigad asusid eelmisel aastal Plvamaal Marimel ja Moostes, Tartumaal Alatskivi ja lenurme vallas ning Virumaal Tapal. Valdavalt oli tegu ehitus- ja olmejtmete, mbli, sidukite rehvide jmt. Suuremal hulgal ohtlikke jtmeid leidus Jhvis, Maardus ja Narvas.

Keskkonnaamet



Metsanduse CD-plaat keskkonnateabe keskuselt

Keskkonnateabe keskus on vlja andnud Eesti metsandust tutvustava interaktiivse CD Estonian Forestry 2011, mis annab levaate Eesti metsavarudest, metsapoliitikast, era- ja riigimetsade majandamisest, metsade elurikkusest ning kaitsest. Plaadil on ka eraldi peatkid metsatstusest ning puidukaubandusest, jahindusest, metsateadusest ja -haridusest. Plaadi autorid on metsandusvaldkonna tunnustatud eksperdid ning selle koostamist ja vljaandmist on toetanud keskkonnaministeerium. Plaadil olevad materjalid on ingliskeelsed.
Kigile Eesti metsadest ja metsandusest huvitatutele meldud andmekandja ei eelda varasemaid teadmisi valdkonnast. Tekstid on rikkalikult illustreeritud jooniste, fotode ja kaartidega. Materjali aluseks olev Estonian Forestry 2009 on koostatud 2009. aastal XIII lemaailmse metsanduskongressi tarbeks. Uues vljaandes on tekste ja andmestikku ajakohastatud ning tiendatud.
Plaati Estonian Forestry 2011 on vimalik tellida keskkonnateabe keskuse raamatukogust (Mustame tee 33, Tallinn. Kontakt: Helene Luuk, e-post: helene.luuk@keskkonnainfo.ee) ning alla laadida vi kasutada keskkonnateabe keskuse kodulehe www.keskkonnainfo.ee kaudu.

Keskkonnateabe keskus



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012