Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa loodus EL 2011/05
Kivihiidude maa

Mitu miljonit ruutkilomeetrit hlmaval Phja-Euroopa jtumisalal on kokku loetud ligikaudu 130 hiidrahnu, neist 120 asub ligi poolesaja tuhande ruutkilomeetri suuruses Eestis. Ligi veerandsada neist kivimrakaist on oma koha leidnud Lahemaa rahvuspargi umbes poolel tuhandel ruutkilomeetril.

Hiidrahn on rndrahn, mille pikem mde on vhemalt 10 meetrit vi siis mbermt le 25 meetri. Eesti ja ka kogu Phja-Euroopa jtumisala suurim hiidrahn on Toodrikivi (mbermt 54 m, krgus 11 m, maht umbes 1100 m3). Kuigi see hiidrahn lebab Nva ranna lhedal umbes 11 meetri sgavuses vees, vib seda igusega pidada maismaa hiidrahnude hulka kuuluvaks, sest madala veeseisuga (keskmisest le 40 cm madalam) paistab selle laosa veepinnast vlja. Saksamaa ainuke hiidrahn Buskami rahn (umbes 600 m3) ulatub le veepinna vaid meetri jagu, kuid ikkagi peetakse teda Saksamaa suurimaks.
Lahemaa on lahtede maa. Ent peaaegu sama igustatult viks Lahemaad nimetada ka kivihiidude maaks. Lahemaa kerkib kivirahnude hulga poolest kindlalt teiste seast esikohale, olgu siis Eestis, Euroopas vi isegi kogu maailmas.

Mitte ksnes hiidrahnud, vaid ka sadadest suurematest ja tuhandetest viksematest rndrahnudest kiviklvid mererannas ja metsa all kannavad endas kivihiidude maa kordumatut vlu ja eripra. Ligi 400 hektaril laiutav Ksmu kiviklv viks samuti plvida maailma suurima tiitli.
Kust nad on tulnud? Miks neid, eriti hiidrahne, just siin nii palju leidub? Muidugi ei ole nad ise tulnud: jliustikud on nad siia toonud phja poolt, Luna-Soomest vi Soome lahe phjast. Kuna enamik hiidrahne on rabakivist, siis on phjust arvata, et need rahnud on lahti rebitud mingist seni tundmatust rabakivilaamast Soome lahe phjas. Seda oletust toetab asjaolu, et Lahemaa kohal ei ole Soome lahe phjarannikul htegi rabakivilaama.

Nd siis Lahemaa, selle kivihiidude maa suured ja vgevad:
1. Majakivi on suur nagu maja ja asub Juminda poolsaarel Virve kla lhedal rabamnnikus.
2. Painuva rndrahn (Painuva kivi) paikneb Turbuneeme kla rannas. Temaga on seotud Kalevipoja-aineline legend: Osudin Odakivisse, paiskasin aga Painuvasse nii kommenteerib vgimees oma ebannestunud kiviviset.
3. Ojakivi (Oja suurkivi, Orjakivi, Sagadi kivi, Vsu rndrahn) asub Vsu aleviku lhedal riigimetsas.
4. Jaani-Mardi suurkivi (Sorrukivi, Srrukivi) asetseb otse Viinistu klas. Primuse jrgi olla Kalevipoeg selle rahnu Soomest siia visanud.
5. Jaani-Tooma suurkivi Kasispea klas on ks Eesti tuntumaid hiidrahne. Teda on kujutanud baltisaksa geoloog Gregor von Helmersen le 150 aasta vanusel (1882) joonistusel.
6. Tammispea suurkivid vib leida Tammispea kla lneservalt Suurekivi talu nmmemetsast. Kolmest kaks annavad ka hiidrahnu mdu vlja. Ka neid kive on jdvustanud Vene geoloogiakomitee esimene direktor Gregor Helmersen, kes propageeris Eesti misnike seas thelepanuvrsete rndkivide kaitset, s.t. looduskaitset.
7. Kiviheinamaa kivi (ka Kiviheinamaa Krga kivi) asub Vihasoo klas Nurme ja Mnniku talu piiril segametsas.
8. Vahakivi (ka Palmse rndrahn, Palmse Vahakivi, Niakivi) on paljude nimede ja mitmete muistenditega seotud hiidrndkivi Palmses.
9. Tiirukivi (ka Tiiru kivi, Viinistu Tiirukivi, Painuva suurkivi) asub Viinistu kla lunaserval.
10. Kakukivi (Saunakivi) asub Juminda poolsaarel Tapurla kla rgse moega kuusemetsas. Kuju poolest meenutab ta testi kas leivaptsi vi siis sauna.
11. Mustkivi (ka Must kivi) paikneb Viinistu kunstimuuseumi vastas mererannal. Primuse jrgi olla kik siinsed lapsed Mustkivi alt toodud, nii et see on ks Eesti paljudest titekividest. 12. Mardimiku kivi asub Loksa linna piiril Valgeje kaldapealsel heinamaal.
13. Hara suurkivi on Hara klas umbes 0,6 km kaugusel Hara lahest ja Hara klalistemajast.
14. Tugu saunakivi asub Tugu klas Hansurahva talu tihedas segametsas hiiemge meenutaval seljandikul.
15. Pikametsa suurkivi, mida on sna raske leida, peidab end Parksi klas Pikametsa talu metsas.
16. Kaarnakivi (ka Pruudikivi, Armumiskivi), millega on seotud rohkesti legende ja armulugusid, asetseb Vainupea klas mererannal. Kaarnakivilt saab elustavat vett ja selle alt algavat maa-alusesse ilma viiv kik. Ka Kaarnakivi jaoks on akadeemik von Helmersenil jtkunud silma ja ktt.
17.19. Savilo neeme kolm hiidrahnu (Savilo neeme hiidrahn, Mustkivi, Valgekivi) asuvad Lobi neemest ida poole jva Savilo neeme taguses lahesopis. Peale nende on sealses suursuguses kiviklvis veel seitse suurt rahnu. Kik nad on rabakivist.
21. Launiidu kivi (ka Laoniidu kivi) paikneb Viinistu kla phjapiiril Maalahe lunarannal.
22. Algaja kivi asub Juminda poolsaarel Leesi klas Kari (Kruusiaugu) talu maal Algaja soo piiril.

Kalle Suuroja (1945) on geoloog, ttab Eesti Geoloogiakeskuses.



Kalle Suuroja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012