Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa loodus EL 2011/05
Vike, kuid vrtuslik prand

Lahemaa rahvuspark seostub paljudel eestlastel eelkige ilusate metsade, mererandade ja kiviklvidega. Palju vhem on rgitud siinsetest poollooduslikest ehk prandkooslustest, mis on kujunenud aastasadade vltel inimtegevuse tulemusena.

Lahemaa rannikul oli 18. sajandi lpul 33 ning lavamaa piirkonnas 17 kla [6]. Kigis klades vajati ka heina- ja karjamaid. Vaatleme, kui palju neist on silinud tnapevani ning kas see prand on ka looduskaitse mttes oluline.
sna phjalikud andmed Lahemaa rohumaade kohta koguti 1976.1980. aastate taimkatte suuremtkavalise kaardistamise kigus. Selle jrgi leidus siin 6793 hektarit looduslikke rohumaid ehk umbes 10% kogu rahvuspargi territooriumist [2, 8]. Levinuimad niidutbid olid lubjavaesed soostunud niidud ning parasniisked lubjavaesed prisaruniidud. Puisniitude osakaalu pole eraldi esitatud, kuid mainitakse, et nende pindala on varasemaga vrreldes mrgatavalt vhenenud [2].
Viimasel kmnendil alustati niidukoosluste kaardistamise uut ringi, mis pole veel lpule judnud. Esimesed Lahemaa piirkonna kirjed prandkoosluste kaitse hingu (PK) andmebaasis prinevad aastast 2000, mil kogu Eestis inventeeriti puis-, ranna-, loo-, ja luhaniite.

Edaspidi on inventuure tehtud jupikaupa rahvuspargi ja keskkonnaameti tellimusel, enamasti aastatel 20072010. Praeguseks on le vaatamata ja vanema inventuuri korral ka andmete tpsustamist vajavaid niite veel umbes 400500 hektarit peamiselt Lne-Virumaal.
Vttes kokku ndsetes andmebaasides mratud (#) ja veel lbi ttamata alad, vime umbkaudu hinnata, et poollooduslikke kooslusi on Lahemaal silinud veidi alla 3000 hektari. Suure vi vga suure looduskaitsevrtusega on neist ligikaudu 45%. Vrreldes Lne-Eestisse jvate rahvusparkidega pole seda palju, kuid liigilise koosseisu poolest leidub siin snagi ainulaadseid kooslusi.

Prandkooslustest leiame praegusaja Lahemaal eelkige puudeta prisaruniite lubjavaesel mullal (#). Paraku on suur osa neist kolhoosiajal vetatud ja/vi heinaseemnega pealtparandatud. Samas on osa mahajetud plde ja kultuurheinamaid hakanud omandama looduslikumat liigilist koosseisu.
Kultuuristamise mjuga rohumaadel vohavad enamasti kerahein, pld-timut, aas-rebasesaba vi aasristik, kuivematel aladel sagedasti ka punane aruhein vi aaskaerand. Paranenud mullaviljakuse tttu on kiirekasvulised pealiskrrelised visad taanduma, aga jrjepidaval niitmisel vi karjatamisel vib koosluste kunagine liigirikkus siiski taastuda.
Vga suure vrtusega alade hulka on arvatud vaid viiendik inventeeritud prisaruniitudest (#). Sageli on tegemist luht-kastevarre, keskmise vriheina ja lhnava maarjaheina kooslusega, mida ilmestavad mitut liiki kurerehad. Harva tuleb ette ka eriti liigirohket madala mustjuure kooslust (niteks Kiiu-Aabla klas). Lubjarikkal mullal paiknevaid prisaruniite on Lahemaal tunduvalt vhem ja enamjaolt kuuluvad nad liigirikkamate ja vrtuslikumate alade hulka.

Suur segadus on Lahemaa loopealsetega. Loodusid on nende uurimise algusaegadest peale kirjeldatud kui hukesemullalisi kidura taimestikuga lagedaid paepealseid rohumaid, mida enamasti saab kasutada vaid karjamaana.
1980. aastate alguses on Lahemaa loodude pindalaks hinnatud 235 hektarit, millest le 80% paikneb Muuksi muistse linnusasula ja LooTurjekeldriHundikangrute piirkonnas [1].
Karjatamine on neis paigus lppenud enamjaolt le kmne aasta tagasi, lopsakuselt sarnaneb rohustu pigem prisaruniitudega ning valdavalt varjavad vaadet kahe-kolme meetri krgused kadakad.
Ilmselt on ohtram rohukasv Muuksi ja teistegi Phja-Eesti loodude piirkondlik iserasus, mis tuleneb mulla looduslikult suurest toitainete, eriti fosfori ja mikroelementide sisaldusest. See omakorda tuleneb ordoviitsiumi kaaliumi- ja fosforirikastest moreeniosakestest mulla lhtekivimis [5].
Tenoliselt on loopealseid siiski osaliselt vetatud ja veidi paksema mullakihiga alasid ka pldudena kasutatud. Muuksi ja Hundikangrute mbruse kuivematele, hema mullakihi ja viksema kadakate katvusega aladele on omane vga vrtuslik liigirikas kooslus. Ohtramad on muulukas, metslane, hobumadar, vrvmadar ja arukaerand, piirkonniti leidub palju lood-ristirohtu, vahelmist pdrajuurt, loodtimutit, kurekellukat ja harilikku nri, punast aruheina, kuid puuduvad Lne-Eesti loodudele iseloomulikud lubikas ja kpalised [7].
Varasemalt on Muuksi mbruse loodudel leitud vheproduktiivset lamba-aruheina mgi-kasteheina kevadtarna ja kserofiilsete samblike rohket kooslust, mis levib paepealsetel liiv- vi saviliivmuldadel [3]. Nib, et tunduvalt on kahanenud varem tavaliste nmm-liivatee, hariliku kukeharja ja lamba-aruheina ohtrus [3].
Lahemaal leidub gleistunud muldadel ka niiskeid loopealseid liigivaesema luht-kastevarre kooslusega. Selliseid niite on kolhoosiaegadel rohkem kultuuristatud, sestap on neid praegu sna vimatu eristada prisarukooslustest. Aegade vltel on maakasutus muutunud: esialgu avaldasid tenoliselt mju lekarjatamine ja pealtparandamine, seejrel hoolduse katkemine ja kadastumine. Seeprast muutunud taimestiku tttu on praegu vga raske elda, kui palju on Lahemaal tegelikult lookooslusi.
Rahvuspargi kaitsekorralduskava eelnus on loopealsete pindalaks hinnatud 359 hektarit [4], PK andmebaasi jrgi katavad lood praegu tunduvalt viksema ala (#). Teprane number on ilmselt kuskil nende vahel. Osaliselt phinevad arvutused juba vananenud inventuuril ja vajavad tpsustamist, eriti Vatku ja Tugu niiskemate ja viljakamate alade piirkonnas.

Lahemaa soostunud niidud on seni leidnud teenimatult vhe thelepanu. Vrreldes varasema ajaga on nende arvukus silmapaistvalt vhenenud. Siiski leidub neid veel mnesajal hektaril, kuid suurem osa on vsastumise, angervaksastumise ja ka kultuuristamise mjude tttu floristiliselt vaesunud. lejnud umbkaudu 30% on liigilise koosseisu poolest vrtuslikud alad, kuid kahjuks valdavalt hooldamata.
Eriti omaprane on Natturi ja Vergi-Altja piirkonna lubjavaestel muldadel leviv pehme mesiheina soopihla hirsstarna kooslus, mis kohati lheb le niiskeks paluniiduks, kus domineerivad vnkvars ja luht-kastevars. Leidub ka mujal Eestis tavalisemat tedremarana luht-kastevarre kibetulika kokanni soo-ohaka kooslust, mis vib olla sna liigirohke ja sageli vthuul-srmkpa vi kokeelte kasvukoht.

Lahemaa liivaseid alasid katavad tkati viimased silinud palu- ja nmmeniidud. Vheviljakate ja rnade kooslustena on need niidutbid kogu Eestis juba ammu pllumajanduslikust kasutusest vlja langenud ning metsastunud.
Nmmeniite leidub vikeste kildudena paluniitude, prisaruniitude vi teede servades vga kuivadel pikeselistel knkanlvadel. Need kasvutingimused sobivad harilikule karutubakale, nmmnelgile, lamba-aruheinale ja kanarbikule. Hea nne korral vib sellisest kooslusest leida kuu-vtmeheina.
Palu- ja nmmeniitude laike kohtab ka metsastuvate ja rohtuvate sisemaiste luidete varjukamates paikades, niteks Aabla oja lhedal. Paluniidulaadne kooslus vib tekkida ka vlja kurnatud liivasele pllumaale.

Lamminiite ja rannaniite leidub Lahemaal vrreldes Eesti lnepoolsete rannikualadega mrksa vhem. Rannaniidud on kivised ja kitsad, laiemad osad on kohati muudetud kultuurmaaks. Lamminiidud kulgevad piki jgesid sageli inimasustusest kaugel metsalaamades ja suurt osa neist pole juba pool sajandit hooldatud.
Siiski leidub niteks Valgeje jekrudes praegu veel liigirikkaid parasniiskeid lammikooslusi, mida tuleks tingimata hooldada. Suuremalt osalt on lammiterrassi krgematel osadel paiknevad ja leujutusest vlja jvad alad kunagi kultuuristatud.

Parasniiskeid ja soostunud puisniite on Lahemaal silinud vga vhe; hooldatud alasid vib ehk he ke srmedel les lugeda. Puiskarjamaadega on olukord vaid veidi parem. Kaugemas niidusopis vib leida laguneva katuse all kssitava kni vi selle jnused. Aga olgu puisniit kas vi pool hektarit suur, selle hooldamine viks olla iga lahemaalase auasi ja panus prandkultuuri ja loodusvrtuste silimisse.

Milline on Lahemaa niitude tulevik? Kaheksakmnendate aastate algusega vrreldes on pindala vhenenud poole peale, isegi rohkem. Mneti vib seda phjendada sellega, et rahvuspargi maismaa-ala vhenes, kui loodi Viitna ja Ohepalu kaitseala. Kuid suurem osa prandkooslusi on hvinud seetttu, et neid enam ei hooldata.
2010. aastal maksti Lahemaa poollooduslike koosluste hooldajatele toetust 277 hektari eest [4]. Ilmselt vib hooldatud alasid olla pisut rohkem, kuna kik hooldajad ei taotle toetust. Kuid olukord pole siiski roosiline.
Klades on vhe psielanikke ja neistki paljud ei tegele karjakasvatusega. Iseranis merersetes klades on ohutegur ka ehitustegevus. Ehkki enamasti on talude uemaade vahelised lagedamad alad paarikmne aasta tagused sti jnud pllud, leidub siingi vrtuslikke liigirikkaid rohumaid. ueala ja selle lhemat mbrust hooldatakse ja laiendatakse sageli murutraktoriga niidetakse tihti ja madalalt, seetttu muutub poollooduslik kooslus peatselt liigivaeseks.
Vrtuslike niitude hoolduse korraldamine on lhiaastatel rahvuspargi raske lesanne. Loodame, et see nnestub. Suur tnu kigile, kes on meie prandit hooldanud!

1. Eilart, Jaan 1981. Loopealsed Lahemaa ainulaadseim kooslus. Etverk, Ivar (koost.). Lahemaa uurimused I. Rahvuspargi loodus. Valgus, Tallinn: 5357.
2. Kalda, Aino 1988. Lahemaa rahvuspargi taimkate ja selle geobotaaniline liigestatus. Etverk, Ivar (koost.). Lahemaa uurimused III. Valgus, Tallinn: 6887.
3. Krall, Heljo jt. 1980. Eesti NSV looduslike rohumaade tbid ja thtsamad taimekooslused. ENSV Pllumajandusministeeriumi Informatsiooni ja Juurutamise Valitsus. Tallinn.
4. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava eelnu 20112013 (seisuga 14.12.2010)
5. Lillema, Alfred 1985. Eesti NSV mullastik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn.
6. Linnus, Jri 1985. Lahemaa rahvastik 18. sajandil. Etverk, Ivar (koost.). Lahemaa uurimused II. Valgus, Tallinn: 2950.
7. Mesipuu, Meeli 2009. Lahemaa rahvuspargi niidud Harju maakonnas hinnang looduskaitselisele vrtusele. Lepingulise t aruanne. Ksikiri prandkoosluste kaitse hingus.
8. rd, August 1988. Lahemaa rahvuspargi funktsionaalne tsoneering ja kaitsereiimi alused. Etverk, Ivar (koost.). Lahemaa uurimused III. Valgus, Tallinn: 515.


#. Lahemaa rahvuspargi poollooduslike koosluste pindala ja looduskaitsevrtus prandkoosluste kaitse hingu andmebaasi alusel. Tbirhmad on esitatud Eesti taimkatte kasvukohatpide klassifikatsiooni (Paal 1997) alusel

Tbirhm Pindala (ha) ja osakaal (%) Pindala (ha) ja osakaal (%) looduskaitsevrtuse alusel
Suur vrtus Vga suur vrtus
Looniidud 109 (4) 38 (34) 26 (23)
Nmmeniidud 15 (0,6) 9 (59) 6 (40)
Paluniidud 45 (2) 12 (22) 13 (28)
Prisaruniidud (neist lubjarikkad ca 15%) 1571 (69) 473 (30) 259 (16)
Lamminiidud 165 (7) 19 (11) 9 (5)
Rannikuniidud 125 (5) 65 (52) 18 (14)
Soostunud niidud 255 (11) 35 (14) 39 (15)
Kokku 2285 651 370

Osakaal inventeeritud niitude kogupindalast: kultuuristamise mjuga niidud (30%), puisniidud (2,6%), puiskarjamaad (3,1%)

Meeli Mesipuu (1975) on botaanik, prandkoosluste kaitse hingu juhatuse liige ja Lahemaa niitude inventeerija.



Meeli Mesipuu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012