Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa loodus EL 2011/05
Samblavaip ja samblasokid

Lahemaa rahvuspark, eriti Ksmu poolsaar, on samblateadlastele ja -huvilistele olnud ks kitvamaid kohti lbi aegade. Viimaste aastate t tulemusena on Lahemaalt teada 307 liiki samblaid, kellest paljud on kaitsealused vi ohustatud.

Lahemaa piirkonna sammalde kohta on vanimad andmed teada juba 19. sajandist, aastatest 18841892, mil Ksmus viibis korduvalt botaanik ja loodusteadlane Edmund Russow. Ta korjas oma matkadelt kaasa ka hulganisti samblaid [4, 5]. Russowi kogutud herbaareksemplare on hoiul nii Tartu likooli, Eesti maalikooli kui ka Eesti loodusmuuseumi sammalde herbaariumis.
Mitmest Russowi korjatud proovist on saanud ainus tend samblaliikide kohta, mis Ksmus on kunagi kasvanud ning mida hiljem sealt leitud ei ole. ks selliseid on niteks ngstroemi turbasammal (Sphagnum aongstroemii), kelle kasvukoht on sookuivenduse kigus hvinud.
Lahemaa brofloora olulisemad uurijad eelmisel sajandil on olnud Aino Kalda, Raimolt Vilde ja Leiti Kannukene. Kolm aastat tagasi inventeeriti laiaulatuslikult Lahemaa samblaid [3], mille raames koguti uusi andmeid rohkem kui neljakmnest rahvuspargi piirkonnast ning koondati varasem teabevara. Selle tulemusel selgus, et Lahemaa rahvuspargi brofloorasse kuulub praegu 307 taksonit (57 helviksamblataksonit ja 250 lehtsamblataksonit). Eesti sammalde taksonite ldarvust hlmab see le poole.

Lahemaa samblarohkuse phjus on suur elupaikade mitmekesisus. Kuivades nmmemnnikutes kasvavad samblikega lbisegi palusammal ja kaksikhambad, niiskemates okasmetsades vib kohata kuni poole meetri krguseks kasvavat harilikku karusammalt (Polytrichum commune; #).
Mitmel pool Lahemaa metsades leiti puude tuuleheitemtastelt vga omaprast helgikut (Schistostega pennata). Selle sambla sinakashallid vsud sarnanevad vikeste sulgedega ning tema eelniit helendab hmaras.
Lahemaa on vga rikas rndrahnude poolest. Neist samblasemad asuvad just metsade rpes. Madalamad ja lamedamad kivid on tihti kaetud tavaliste maapinnasammaldega, aga jrsemate klgedega ning metsakduta kividel neb telisi kivisamblaid perekondadest rahnikud (Grimmia) ja hrmikud (Racomitrium).
Lahemaa kividel kasvab pris sagedasti mujal Eestis haruldast kivi-lhiskupart (Andreaea rupestris). See liik on hsti ratuntav oma eoskuparde poolest, mille klgedesse tekivad valmides neli lhet ja mis seetttu sarnaneb pisikese kuningakrooniga. Lahemaal asuvad ka selle liigi kaks seirepunkti.
Mereranna kividel vib aga leida veel hte haruldast kivisamblaliiki, mille enamik Eesti leiukohti paikneb just Lahemaal. See on meri-lhistanukas (Schistidium maritimum; #). Meri-lhistanukas kuulub nende vheste samblaliikide hulka, kes taluvad soolase veega uhtumist.

Lahemaa samblafloora on sna haruldusterohke (#). Eesti punase raamatu (2008) alusel kuulub Lahemaa samblaliikidest eri ohukategooriatesse 47. rmiselt ohustatud liik on vike trompetsammal (Tayloria tenuis) ja eriti ohustatud liik konardia (Conardia compacta).
Ohualteid liike on viisteist, ohulhedasi kakskmmend kaks, mratlemata kaks, Eestis hvinute kategoorias neli ja kaks kuuluvad puuduliku andmestikuga liikide kategooriasse. Seitse Lahemaa rahvuspargist leitud samblaliiki on arvatud Euroopa punasesse raamatusse (ECCB 1995), 26 on vriselupaiga indikaatorliigid ja 59 hemerofoobsed ehk inimpelglikud liigid (#).
2008. aastal leiti vlitde kigus seitse vga haruldast sammalt, kellest kolm olid esmasleiud Eestis: pst-penihammas (Cynodontium polycarpon), Rogeri tutik (Orthotrichum rogeri) ja peen ebasarmik (Pseudotaxiphyllum elegans). Kige thelepanuvrsem on Rogeri tutik, kes kuulub Euroopa punase raamatu ohustatud liikide kategooriasse. Blytti tmmuhambale (Kiaeria blyttii) leiti le saja aasta uus leiukoht. Mainitud liikide tendeksemplarid asuvad T ja EM herbaariumis.
Vga haruldastest taksonitest tervelt seitse liiki Bruntoni penihammas (Cynodontium bruntonii), pst-penihammas, raba-lhiksammal (Lophozia laxa), kurdkael-tutik (Orthotrichum pylaisii), Rogeri tutik, peen ebasarmik, ngstroemi turbasammal on olnud vi kasvavad praegugi ainult Lahemaal. Eestis on looduskaitse all 46 samblaliiki, Lahemaa rahvuspargis registreeriti neist 12. Neli liiki kuuluvad teise ning kaheksa kolmandasse kaitsekategooriasse (#).
ldjoontes kattuvad haruldusterohked piirkonnad liigirikaste piirkondadega. Eriti viks vlja tuua Muuksi ja Turje keldri, kus viksel maa-alal kasvab teadaolevalt kaheksa thelepanuvrset liiki samblaid, olulised on Mohni saar, Nmmeveski juga ja klint, Vasaristi joa piirkond, kus haruldasi on registreeritud kuni seitse liiki/taksonit. Seniste andmete phjal on neile piirkondadele iseloomulikud vga vaheldusrikkad elupaigad, mida pole pikka aega hiritud vi kus valitsevad omaprased vi erilised kasvutingimused.
Lahemaa rahvuspark on ks enim klastatavaid kaitsealasid Eestis ning mitu olulist sammalde kasvukohta on seetttu ohustatud. Nii metsas, niitudel kui ka rannikul ringi kies tuleb arvestada ka pisikeste sammaldega. Ei tohiks neid kergekeliselt maha kiskuda kividelt ega puudelt, rannavallidelt jalaga lahti la ega ra korjata.
Sammaldel on thtis roll kossteemides. Ilma nendeta poleks meil turbasoid ning kannataks okasmetsade aineringe. Paljudel selgrootutel loomadel poleks midagi sa ega kohta, kus elada, ning linnud jksid ilma pehmest pesamaterjalist. Ja lpuks kas vib olla midagi ilusamat kui roheline samblavaip, sammaldunud kivid ja samblasokkides puutved?

1. Eesti punane raamat 2008. [http://www.envir.ee/1098887] 16.03.2011.
2. European Committee for the Conservation of Bryophytes (ECCB). 1995. Red Data Book of European Bryophytes. ECCB, Trondheim.
3. Kupper, Tiiu jt. 2009. Lahemaa sammalde inventuur. Ksikiri T koloogia ja maateaduste instituudis ja keskkonnaameti Viru regioonis.
4. Russow, Edmund 1889. Ueber die Boden- und Vegetationsverhltnisse zweier Ortschaften an der Nordkste Estlands. Sitzungsberichte Naturf.-gesellsch. bei der Univ. Dorpat. 8: 93142.
5. Russow, Edmund 1894. Zur Kenntnis der Subsecundum- und Cymbifoliumgruppe europischer Torfmoose. Arch. Naturk. Liv-, Ehst- und Kurlands 2 (4): 1167.

Tiiu Kupper (1978), Nele Ingerpuu (1954), Kai Vellak (1963) on T koloogia ja maateaduste instituudi broloogid, Mare Leis (1951) ttab broloogina EM pllumajandus- ja keskkonnainstituudis.


Tabel 1. Lahemaa rahvuspargi samblaliikide jaotumus sagedusklassidena

Sagedusklassid Liikide arv Osathtsus Lahemaa liikidest
Vga haruldased 14 5%
Haruldased 14 5%
sna haruldased 30 10%
Pillatult leiduvad 75 25%
sna sagedased 27 9%
Sagedased 84 27%
Vga sagedased 61 20%

Tabel 2. Lahemaa rahvuspargi teadaolevate thelepanuvrsete samblaliikide arv

Olulisus Liikide arv
Looduskaitsealused liigid 12
Eesti punase raamatu liigid 47
Euroopa punase raamatu liigid 7
Vriselupaikade liigid 26
Hemerofoobid ehk kultuuripelglikud 59

Lisakast kaitsealused liigid

Teise kaitsekategooria liigid
kivi-lhiskupar (Andreaea rupestris)
kurdhik (Neckera crispa)
Corda porella (Porella cordaeana)
suurelehine porella (Porella platyphylla)

Kolmanda kaitsekategooria liigid
Helleri ebathtlehik (Anastrophyllum hellerianum)
likiv kurdsirbik (Hamatocaulis vernicosus)
harilik valvik (Leucobryum glaucum)
sulgjas hik (Neckera pennata)
mr-nokksammal (Rhynchostegium murale)
viierealine turbasammal (Sphagnum quinquefarium)
Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum)
khar psassammal (Thamnobryum alopecurum)



Tiiu Kupper, Nele Ingerpuu, Kai Vellak, Mare Leis
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012