Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa loodus EL 2011/05
Siberi piimikas ja teised kaitstavad taimed

Lahemaa on ilus, rikas ja vrt paik ka taimharulduste poolest: siit on teada 44 kaitsealust soontaimeliiki, ks esimesest, 12 teisest ja 31 kolmandast kaitsekategooriast. Osa sellest rikkusest ootab veel avastamist vi taasleidmist.

Lahemaa rahvuspargi aladel on haruldasi taimi vaadeldud le saja aasta. Huvitavaid vaatlusi tegid siin 19. sajandi lpul Edmund Russow, 1930. aastail Gustav Vilbaste, Teodor Lippmaa jt. Phjalikumalt otsiti taimharuldusi rahvuspargi algusaastail taimkatet kaardistades [2]. Kahjuks ei mrgitud siis les kiki praegu oluliseks peetavaid liike: kaitsealuste taimede nimekiri on vahepeal muutunud. Vanu liiginimestikke ei saa praegustega vrrelda ka kaitseala piiride muutumise tttu.
Hiljem on peamiselt maakondlike inventuuride [1, 36] ja riikliku seire kigus kontrollitud thtsamaid leiukohti. Viimastel aastatel on teinud palju juhuvaatlusi looduskaitsjad, praktikandid ja kohalikud taimehuvilised. Mrgatavalt on arenenud kaardistamistpsus: vanasti vis ainus juhtnr olla mrksna Ksmu vi Palmse, hiljem kasutati ksitava vrtusega kaarte ja joonistati ise skeeme. Nd on kasutusel tpsed ja mugavad GPS-d, digikaardid ja ortofotod.

Lahemaa kaitsealuste taimede nimekiri vib olla tegelikult pikem kui 44 liiki, sest siin ei arvestata vanu ega ebatpseid andmeid. Nii ootavad taasavastamist Ksmu sookpp ja pstkivirik, samuti lehitu pisikpp, rand-kesakann, turvastarn ja mets-aruhein. Samas on nimekirjas nn. kahtlasi liike. Krget kannikest ja mr-raunjalga ei ole viimasel ajal enam leitud, harilik kikkapuu on siia ilmselt pargist pagenud ning roheka kokeele mrang vajab kontrollimist.
Lahemaal lasub vastutus siberi piimika hea kekigu eest Eestis: liigi kolmest leiukohast asuvad kaks siin, kusjuures ks neist on Eesti suurim ja parimas seisundis. Siberi piimikas on suvises mererannas sna silmatorkamatu, meenutades pdrakanepit vi pldohakat. Kuid augustist oktoobrini llatavad need kuni meetrikrgused ohakad isikutega, kus leidub nii ootamatult rukkilillesiniseid isi kui ka kollakate lendkarvadega seemniseid.
Ka siinne soomuraka kasin, ent visa populatsioon on thtis: sellel liigil on Eestis ainult ks suur ja kolm pisemat leiukohta.
Esimese kategooria liikidest kasvab Lahemaal looduslikult haruline vtmehein. Lisaks rajati paar aastat tagasi siia phja-raunjala katselapid, et uurida liigi paljunemist ja koloogiat. Looduslikult kasvab ta meil ainult hes kohas Phja-Eestis.

Metsarikas Lahemaa on koduks haruldastele metsakpalistele. Niisketes kuusikutes vib suve algul leida vikeseid kopllesid ning lodudes veelgi haruldasemaid kdu-koralljuuri. Arvatavasti on nende vhemrgatavate taimede paljud kasvukohad meile veel teadmata. Suve lpul on aga siinsetes metsades lausa tavaline tervitaja roomav vilge oma vikeste valgete itega. Tema eriprase ruudulise mustriga talihaljaid lehekodarikke vib leida aasta ringi.
Kpaliste rohkuse poolest ei saa Lahemaad Lne-Eestiga vrrelda. Hall kpp, harilik koraamat, soo-neiuvaip ja kaunis kuldking kasvavad siin vaid ksikisenditena. Paremini silinud rannaniitudele annavad siiski jumet kahkjaspunased srmkpad ning niisketes metsades ja teepervedel leidub kohati pris ohtralt vthuul-srmkppa, suurt koplle ja laialehist neiuvaipa.
Kahelehised kokeeled ehk viiulid kasvavad niitudel ning veidi ootamatul kombel ka teersetes palu- ja nmmemnnikutes. Lahemaale nii iseloomulikest liigivaestest mnnikutest leiab teisigi kaitsealuseid taimi: karukold, mets-vareskold, aas-karukell ja nmmnelk.

Klindinlv on mr-raunjala ja pae-kolmissnajala elupaik. Mr-raunjalga tema ainsast teadaolevast leiukohast viimasel seirekorral paraku ei leitud. Arvestades klindinlvade vhest uuritust ning taime raskestimrgatavust, vib loota, et kusagil on ta ikka alles.
Kll ei j pangametsas mrkamatuks kslaugulhnaline karulauk ega mets-kuukress oma lillade lhnavate ite ja jrgmise kevadeni psivate hbelikeliste viljadega. Sobivas kohas kasvab neid ohtralt ja nii mnigi leiukoht asub populaarse klastusobjekti lhedal. Nnda vib jda ekslik mulje nende liikide tavalisusest.

Mererannas vib kohata mitmeid kaitsealuseid taimi lisaks juba mainitud siberi piimikale. Liivarandades on rand-seahernes nii sage, et paljud suvitajad ei teagi, et nad peesitavad kaitsealuse taime krval. Paari sentimeetri krgune madalas vees kasvav mru vesipipar ja rannaniitude taim phjatarn vivad aga jda mrkamatuks isegi botaanikule.
Mnes kohas vib rannakivide varjus silmata omapraste valgete ite ja punaste marjadega rootsi kukitsat. Lapimaal katab see kmblakrgune taim maad lausaliselt, kuid Eestis leidub teda vaid phjarannikul ja -saartel: siin on tema levila lunapiir. Eestis kirdepiirile judev roosa merikann on Eestis levinud peamiselt Harjumaal; Lahemaalt on teada ks leiukoht.


1. Kaja, Urmas (koost.) 2010. Lahemaa rahvuspargi metsades kasvavate kaitsealuste soontaimede inventuur 2010. a. Ksikiri keskkonnaametis.
2. Kukk, lle 1988. Haruldased ja kaitstavad taimeliigid Lahemaa rahvuspargi flooras. Etverk, Ivar (toim.). Lahemaa uurimused III. Rahvuspargi looduse inventeerimine. Valgus, Tallinn: 8894.
3. Kukk, lle 1997. Haruldased ja kaitstavad taimeliigid Lne-Viru maakonnas. Ksikiri keskkonnaametis.
4. Kukk, lle; Hurt, Ene 2000. Haruldased taimeliigid Ida-Harjumaal. Ksikiri keskkonnaametis.
5. Kukk, lle; Hurt, Ene 2002. Lahemaa Rahvuspargi haruldaste ja ohustatud taimeliikide seisund, kaitsekorralduslikud meetmed ja vastav andmebaas. Ksikiri keskkonnaametis.
6. Kukk, lle, Hurt, Ene 2004. Lne-Virumaa ohustatud ja kaitsealuste taimede levik ja kaitse. Ksikiri keskkonnaametis.

Katrin Jrgens (1975) on lpetanud Tartu likooli mkoloogina, ttab keskkonnaameti Viru regioonis looduskaitse bioloogina.


Lahemaa kaitsealuste taimede loend ja kaitsekategooria

haruline vtmehein 1
aasnelk 2
ainulehine soovalk 2
kaunis kuldking 2
kdu-koralljuur 2
krge kannike 2
mru vesipipar 2
mr-raunjalg 2
phjatarn 2
siberi piimikas 2
soomurakas 2
ujuv jgitakjas 2
vike kopll 2
aas-karukell 3
balti srmkpp 3
hall kpp 3
harilik kikkapuu 3
harilik koraamat 3
harilik ungrukold 3
kahelehine kokeel 3
kahkjaspunane srmkpp 3
karukold 3
karulauk 3
kuradi-srmkpp 3
knnapuu 3
laialehine neiuvaip 3
mets-kuukress 3
mets-vareskold 3
nmmnelk 3
nmm-vareskold 3
ohakasoomukas 3
pae-kolmissnajalg 3
pruunikas pesajuur 3
rand-seahernes 3
rohekas kokeel 3
roomav vilge 3
roosa merikann 3
rootsi kukits 3
siberi vhumk 3
soo-neiuvaip 3
suur kopll 3
valge vesiroos 3
vike vesiroos 3
vthuul-srmkpp 3




Katrin Jrgens
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012