Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa loodus EL 2011/05
Hirekell soolindudelt

Lahemaa rahvuspargis leidub looduslhedases seisundis sooelupaiku sna palju: veidi le 3000 hektari, 67% maismaapindalast. Linnukaitse vaatenurgast on olulisimad Laukasoo ja Hara raba, esimene neist sobiks lausa soolindude seire etalonalaks. Samas tuleb tdeda, et turbakaevandamise, metsakuivenduse ning husaaste tttu on lagerabad puistumas ning nende linnukooslus muutumas. Et hoida Eestis rabadele ainuomaste haudelinnuliikide elupaiku, oleks vaja hakata taastama soode looduslhedast veereiimi.

Esimesed teadusandmed Lahemaa soode haudelinnustiku kohta prinevad 1954. aastast: juuni teisel poolel kisid Laukasoo rabas Eerik Kumari, Harri Ling ja lo Jrveklg. le 800-hektarine Laukasoo on Lahemaa soodest olulisim ning selle linnustikku on teistest rohkem uuritud. Seda on soodustanud lhedus Palmsele, kus peeti aastaid Tartu likooli bioloogiatudengite selgroogsete suvepraktikume. Osalt praktikumiaruannete phjal on Laukasoo linnustikust koostanud levaateid Anu Proodel-Soon [2, 3].
Aastatel 19771980 uurisid Eesti metsainstituudi ttajad rahvuspargi eri biotoopide (sh. rabade) haudelinnustikku joontakseerimise meetodil, s.t. registreerisid loendusmarsuudil 50 meetrit kummalgi pool loendajat kik kuuldud ja nhtud isendid [5]. Laukasoo reservaadis, mille tuumaks on samanimeline raba, on aastatel 19901991 haudelinnustikku inventeerinud Marek Vahula [6].

Ndisseis. 2009. aasta mai lpus kaardistati Aabla, Hara ja Laukasoo haudelinnustik standardmeetodil riikliku seiret raames [2]. Kokku kohati 40 liiki vimalikke pesitsejaid. Enamik neist on puistulembesed liigid: peamiselt metskiur, aga palju leidus ka metsvinti (# 1).
Kahlajaliike pesitses vhe: kohati vaid mudatildrit, rta, metstildrit, punajalg-tildrit ja vihitajat. Samuti oli vike nende arvukus (# 1). Kigis uuritud soodes mngisid tedred.
Otseselt sooveekogudega seotud liikidest oli kige arvukam stkas. Tuttvart ja punapea-vart laugastikes viitavad suuremale troofsusele vrreldes aastakmnetetaguse ajaga. Mrkimist vrib sarvikptt Laukasoo ja Hara raba laugastikes.
Vrreldes 19771980. aastate transektloendustega on haudeliikide ldarv suurenenud ning puistulembeste liikide, niteks metskiuru osakaal kasvanud (# 1) [2]. Samal ajal on avasoole iseloomulike vrvuliste, niteks sookiuru ja pldlokese osathtsus tugevalt vhenenud. Kahanenud on ka stenotoopsete (s.t. elupaiga suhtes nudlike) rabakahlajate, nagu mudatildri ja rda osakaal pesitsejate seas (# 1). Kik see viitab, et lagesoo liikide elupaigad kaovad kiirelt: rabad puistuvad, ilmselt peamiselt soid mbritsevate kuivenduskraavide ning mahajetud turbakaevanduste (nt. Hara raba) mjul.

Pikaajalisi muutusi Lahemaa soode haudelinnustiku liigilises koosseisus saab jlgida Laukasoo raba nitel (# 2) [2, 3, 4, 6]. Aastal 1954 kohati Laukasoos pesitsemas 21 liiki linde, niteks praeguseks Eestis pesitsejana vlja surnud rabapistrikku ning ning vljasuremise rel olevaid rabapd, jrvekauri ja vikepistrikku. Viimast korda kohtas siin (ilmselt kll mittepesitsevat) rabapistrikupaari Anu Proodel 1971. aastal [1]. Jrvekaur pesitses Laukasoo raba Kraaviotsa laukas veel 1970. aastatel [4]. Mlemad liigid hankisid toidu philiselt mererannikult. Rabap tegutsemisjlgi mrgati Laukasoos viimati 1991. aastal [6]. Samuti on siit pesitsemast kadunud vikepistrik, nagu paljudest teistestki Eesti rabadest.
Viimasel ajal hvinud liikide krval on Laukasoos pesitsemas nhtud neidki, kes seda Eestis vhemalt eelmisel sajandil ldiselt ei teinud. 1975. aasta juulis-augustis vaatlesid Rutt Ling ja Kalev Rattiste siin mnnileevikese paari koos he noorlinnuga; see on liigi ainus kindlalt testatud pesitsusjuhtum Eestis [1]. 1992. aasta mais ja augustis vaatlesid Ari Rajasrkk ja Marek Vahula Laukasoos kahte punakurk-kauri [1], kes on tpilised pesitsejad Soome sooveekogudel.
Tunduvalt on muutunud laugastega seotud veelindude haudeasundite koosseis. 1954. aastal avastati Laukasoos hbekajaka koloonia tollal pesitsesid nad Eestis ainult rabadel. Viis aastat hiljem oli koloonia kasvanud 15 haudepaarini, 1970. aastatel aga kahanenud mne paarini ning 2009. asustas Laukasood vaid ks paar. Nagu jrvekaur, nii kasutasid ka hbekajakad laukasaari vaid pesitsemiskohana ning hankisid phitoiduse lhedalt rannikumerest.
1970. aastatel asusid Laukasohu pesitsema kala- ja naerukajakas, 2009. aastal ei nnestunud neid enam kohata. Kolm-nelikmmend aastat tagasi asusid siia pesitsema tollal eutroofsematele niiduelupaikadele iseloomulikud kahlajad: kiivitaja, punajalg-tilder, tutkas, tikutaja ja suurkoovitaja. Samalaadsed muutused toimusid tollal ka paljudes teistes Eesti rabades.
Ka avaveekogudes toituv linnukooslus on viimase mnekmne aastaga muutunud liigirohkemaks ja toitumisolude suhtes nudlikumaks. Kui 1954. aastal kohati neist Laukasoos vaid jrvekauri ja sinikael-parti, siis tnapeval on siin kige arvukamad partlased stkad ja tuttvart. Neid tiendavad ksikud sarvikpti, sinikael-pardi ja piilpardi paarid. Tundub, et rabaveekogud on viimase poole sajandi jooksul muutunud toitainerikkamaks ning pakuvad veelindudele klluslikumat toidulauda.

1. EO 2010. Linnuharulduste komisjoni (HK) ksitletavate liikide kik aktsepteeritud vaatlused seisuga 18.08.2010: www.eoy.ee/yhing/hk/hk_aktsept.pdf
2. Leivits, Agu 2009. Riikliku keskkonnaseire allprogrammi Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire projekti Madalsoode ja rabade linnustik 2009. aasta titmise lpparuanne: http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/aruanded/10430_aru09_6.2.5._aruanne.doc
3. Proodel, Anu 1973. Zooloogilisi ekskursioone Lahemaa rahvusparki. Diplomit. Ksikiri T loodus- ja tehnoloogiateaduskonna zooloogia osakonnas.
4. Proodel-Soon, Anu 1977. Laukasoo linnustik. rd, August (koost.). Uurimused Lahemaa rahvuspargi arenduskava koostamiseks. Vahearuanne. Tartu: 180189. Ksikiri Lahemaa rahvuspargi arhiivis.
5. Rootsi, Ilmar; Viht, Ene; un, Anti 1988. Lahemaa rahvuspargi maismaa linnukooslused. Lahemaa uurimused 3: 143157.
6. Vahula, Marek 1991. Lahemaa rahvuspargi Laukasoo raba ja Palmse pargi haudelinnustik. Ksikiri Lahemaa rahvuspargi arhiivis.

---------------------------------------------------------------------------------------
[TABEL] /SIIN ANNAKS MUMEELEST TABELI HOOMATAVUSELE JUURDE, KUI LEJNUD TABEL TEHA ROHEKALE TAUSTALE (=ARVUKUS KASVAB VI EI MUUTU), KUID KAHLAJAD JA AVAMAASTIKU VRVULISED PANNA PUNAKALE TAUSTALE (=ARVUKUS KAHANEB)/

# 1. Muutused Lahemaa soode haudelinnustiku liikide arvus ja mnede indikaatorrhmade ja -liikide arvukuses (osakaal koosluses; protsentides)

19771988 2009

PESITSEJAID KOKKU 20 liiki 40 liiki

Kahlajaid kokku 9,4 3,5
sh.
mudatilder 3,9 1,4
rt 3,1 1,1

Avamaastiku vrvulisi kokku 20,3 0,6
sh.
sookiur 14,0 0,3
pldloke 4,7 0,3

Puistulembeseid vrvulisi kokku 39,0 78,5
sh.
metskiur 26,4 51,9
metsvint 17,1 15,5



Agu Leivits
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012