Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa kultuuriprand EL 2011/05
Rahvuspargis kaitstakse kultuuriprandit

Looduse krval on Lahemaal 40 aasta jooksul pratud thelepanu piirkonna ajaloo- ja kultuurikihistuste hoiule nii maastikus kui ka mlus. Lahemaa on kaitsealade seas ainulaadne oma inimasustuse tiheduse, jrjepidevuse ning vanuse poolest. Siin leidub kultuurivrtusi esiajast tnapevani.
Lahemaa kultuuriprand jaguneb vaimseks ja aineliseks. Siinsed muistsed maastikud, klamaastikud ja ehitusprand on kige silmatorkavam osa rahvuspargi kultuurmaastikust. Vaimne prand puudutab ainelise prandiga seotud tavasid ja oskusi, maastikuga seotud teadmisi ja tekspidamisi ning siit vrsunud rahvaloomingut.

Rahvuspargi kultuuriprandi kaitsekord lhtub looduskaitseseadusest ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjast. Kaitsereiim rakendub eelkige piiranguvndi aladel, kus kaitstakse inimese ja looduse koosmjul kujunenud traditsioonilisi maastikke koos loodus- ja kultuurivrtuste ning neid alal hoidvate protsessidega. Rahvuspargi piiranguvndis asuv kultuurmaastik hlmab ligi kolmandiku Lahemaast.
Kultuuriprandi hoidmine oleneb teadmistest ja vrtustamisest. Rahvuspargi algusaastail uuriti ja kirjeldati arhitektuuri- ja rahvakultuuri, taastati misaansambleid ja taluhoonestust, mrati kindlaks klade kaitsekord.
Keskkonnaamet ja tema eellased on viimastel aastatel tellinud eri valdkondi hlmavaid kaitsekorralduskava alusuuringuid, mis analsivad senist kaitsekorda ning annavad aluse tpsustada Lahemaa kultuuriprandi kaitsereiimi. Koostatud on ettepanekud esiajalooliste maastike, looduslike phapaikade, PalmseIlume allee, militaarprandi ja klamaastike kaitse kohta. Hiljutised analsid ksitlevad Lahemaa arhitektuuri, asustusstruktuuri ja ajaloolise maakasutuse vrtusi ja edasist kaitsekorda.

Lahemaa ainelise prandi loetelu on pikk: muistsed maastikud, misad ja misapargid ja alleed, krtsikohad ja ajaloolised teed, veskid, kalmistud, kabelid ja looduslikud phapaigad, kooli- ja seltsimajad, maaklad ja rannaklad, sadamakohad, lautrid ja laevaehitusplatsid, militaarprand, laevavrakid jm. Muinsuskaitse all on neist 447 kinnisprandi objekti, enamik misaarhitektuuri- ja arheoloogiamlestised.
Siin on le 70 kla. Paljudel neist on muinasaega ulatuv ajalugu ning hsti silinud asustusmuster ja vanad, vrtuslikud hooned. Kige enam teeb muret eraomandis oleva ehitusprandi lagunemine ja hvimine. Enamik sellest pole muinsuskaitse all. Kuna rahvuspargis seatakse kultuuriprandile selle hoiu tttu kitsendusi, viks olla ka toetusmeetmed selle hoidmiseks. Praegu neid pole.
Oleme viimastel aastatel projektiphiselt, loodushoiutde vi talgute korras hooldanud mitmeid kultuuriprandiobjekte. Suure arhitektuuri- ja kultuuriloolise vrtusega taludes (nt Toomarahva, Kaarli, Hagume talud) oleme pidanud taluarhitektuuri koolitustalguid, et propageerida vanade hoonete hoidmist ning nidata, et ka vhese kuluga saab teha midagi selleks, et hoida vrtuslikku prandit hvimast.
Koolituste kaudu tehtavast aga ei piisa. he koolitusega suurt hoonet ei hoolda. Lagunevaid hooneid on aga palju. Lihtsam on nad ju lammutada. Nii aga oleme kaotamas hte olulist kihti meie ajaloolisest maastikust.

Lahemaal hoitakse ka vaimset prandit ja rahvakultuuri. Lahemaa on Eesti rikkamaid regivrsi- ning rahvatantsualasid. Eriprane rannikumurre on kll prdumatult kadumas, ent selle piirkonnaga seotud vaimne prand, ksit ja tavand kestab vi seda saab uuesti kasutusele vtta.
Hiljuti kandis kirjandusmuuseum kaardile oma arhiivides talletatud Lahemaa kohaprimust ainuksi Kuusalu kihelkonna Lahemaa paikade kohta tuli ligi tuhat kohaprimuskildu. Selle phjal tehtud interaktiivne kaardirakendus on veebilehel www.maastikud.ee. See teeb siinse mitmekesise vaimse prandi huvilistele hlpsamalt kttesaadavaks. Lugusid kasutusele vttes saame ra hoida stereotpseid turistile suunatud he looga prandkeskkondi.
Jrgmisel aastal avatakse rahvuspargi raamatukogu ja arhiiv, sealhulgas kultuurilooline arhiiv, kus on tallel 40 aasta jooksul tehtu uuringud, ksikirjad, foto- ja filmikogu ning rahvuspargi algusaastatest prinevad mahukad klade arhitektuuri, asustusajalugu ning klade majanduselu ja olmet, etnograafilisi esemeid, rahvaluulet, merendusajalugu ning ksitd puudutavad kirjeldused. See on samuti osa siinsest mlust.
Piirkondlik prand silib selle kandja kaudu. Kultuuriprandi silimine oleneb inimesest Lahemaal ja vrtustest maailmas. nneks on siin ikka olnud inimesi, kes hoiavad ja edendavad kultuuri. Viimastel aastatel on klaliikumiste kaudu palju korda saadetud. Lahemaa rahvuspargi koostkogus kavandatakse samuti hiseid tegevusi.
Siiski, riiklikult kaitstaval alal peaks riik looma vimalused prandi hoiuks. Paraku sltub prandi kestmine ka suurematest hiskondlikest teguritest kui he ala vi he riigi poliitika. Aga see oleneb samavrd igast ksikust inimesest. Ja Lahemaal inimesi on.

Ave Paulus (1973) ttab keskkonnaametis kultuuriprandi spetsialistina. Lahemaa rahvuspargis ttanud aastast 2003.



Ave Paulus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012