Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa kultuuriprand EL 2011/05
Misakeskused on Lahemaa visiitkaardid

Eesti rahvuslike kultuurivrtuste kaitse ja restaureerimine kujunes rahvuspargi algusaastail keskkonnakaitse krval thtsaks tegevusalaks. Eriti paelusid toona thelepanu ajalooline arhitektuur ja selle seisund Lahemaa misakeskustes: Kolgas, Palmses, Sagadis ja Vihulas.

Lahemaa rahvuspargi asutamise peaalgataja Edgar Tnuristi soovil koostasin ettepaneku, milles ngin igale misakeskusele rahvuspargi eesmrkidest lhtuva lesande: luua vastava eluvaldkonna arenduskeskus. Uus otstarve pidi igustama misa korrastamiseks tehtavaid kulutusi ja sobima rahvuspargi tegevusega.
Kolga misast pidi kujunema teaduse, hariduse ja kultuuri arenduskeskus, Palmse misast keskkonna- ja looduskaitse arenduskeskus, Sagadi misast metsanduse kui meie rohelise kulla arenduskeskus ja Vihula misast pllunduse arenduskeskus. Valitud keskused pidid kajastama vastavate valdkondade ajalugu ja arengusuundi.

Inventuuri kigus selgus, et Kolga misasdame kunagisest kahekmnest ehitisest oli kasutusel veel vaid kuus, sest lejnud olid varisemisohtlikud vi juba varemetes. Vihula misas oli tarvitusel kahekmne hest hoonest heksa, Sagadi misas kahekmne kolmest kuus ja Palmse misas kahekmne neljast vaid seitse hoonet. Seega olid 85 misakeskusesse kuulunud hoonest kasutusklblikud vaid 28 ja needki armetus seisundis. Varemete eksponeerimine lagunevates misakeskustes rahvuspargi vaatamisvrsusena ei tulnud kne alla. Otsustasime restaureerimise kasuks.
Sellise hulga ajalooliste hoonete korrastamiseks oli aga vaja mrksa ulatuslikumat lhtealust kui pelgalt hvimisohus misate olemasolu. Rahvuspargis esile kerkinud restaureerimistemaatika tttu saime vimaluse vtta vaatluse alla kogu vabariigis silinud misaarhitektuur. Arhitektuurimlestiste kaitse inspektsiooni tellimisel uurisid misaehitisi 20 kultuurimlestiste instituudi ajaloolast. Aastatel 19731980 koostati 96 misa hoonestuse ajaloolised iendid ja aastatel 19761980 inventeeriti 1100 paremini silinud misasdant. Riikliku kaitse alla veti 200 misakeskust.

Ehituslikku tegevust rahvuspargi misates juhtisid kogemustega restauraatorid Kolga misas Peeter Pssim, Palmses Aarne Kann, Sagadis Fredi Tomps ja Vihulas Urmas Arike, kes koostasid igale misale restaureerimiskavandid. Ehitustid tegid kohalikud ehitusfirmad, aga sageli ka oma kla inimesed. Kohalik entusiasm rahvuspargi heaks oli erakordne.
Esmamulje Lahemaast kujuneski eraldi ettevalmistatud matkaradade ja restaureeritud misahoonete phjal. Eeskujulikult korda tehtud ajaloolised hooned ajendasid rahvuspargis kijaid mrkama seni kasutamata vimalusi nende endi kodukandi misas. Nii sai alguse meie hbuvate misahoonete renessanss. Eriti edukalt on kulgenud Palmse, Sagadi ja Vihula misasdame kompleksne restaureerimine. Kokku on renoveeritud le 60 hoone.
Just Lahemaa misakeskustes on paljud huvilised teinud esimese tutvuse rahvuspargiga. Misakeskustes on peetud loodusvrtusi ksitlevaid konverentse, laulu- ja tantsupidusid, pletatud jaanituld. Korda tehtud ja kasutusele vetud hoonetel on arhitektuurilise vrtuse krval ka kultuuriline, museoloogiline, emotsionaalne ja majanduslik vrtus. Meenutan siinkohal ht suveist kooride vistulaulmise kontserti Palmse misa pargis tiikide kallastel ja sildadel. Vesi kandis ammu tuntud rahvaviise kuulajateni ning andis usku tulevikku.
Minule olid ligi 30 taastat Lahemaa rahvuspargis erakordselt pnevad. Ehkki t pakkus suurt rahuldust, tuli mul le elada 23 ajaloolistel ehitistel sdatud tulekahju, phjalik salajane lbiotsimine minu ametiruumides, auto ratta kinnituskruvide lahtikeeramisest phjustatud avarii ja ametiauto tulistamine. Kodus avastasin pealtkuulamisseadmed. Olid ikka ajad!

Fredi Tomps (1928) on arhitekt, ttanud Lahemaa rahvuspargis ehitusnuniku ja projekteerijana.



Fredi Tomps
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012